kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik
väga mõistuspärasega, esitatakse karme fakte. Kuid argument puudub. 6. Miks ei ole Teie poolt juhitav sotsiaalministeerium menetlenud minu poolt esitatud puudega inimeste kaitse eelnõud? Ma ei kujuta ette, kuidas saab Teie eelnõu tõsiselt võtta, teades, et Te paigutasite oma ratastooli jäänud ema hooldekodusse. See on argumentum ad hominem. Kas ad hominem on argument või mitte, sellele kiire ja ühene vastus puudub. Varasematel aegadel oli loogikute arvatesad hominem alati ebaargument ehk eksijäreldus. See tähendab, et on miski, mis pealtnäha tundub väga argumendi moodi, ent tegelikult seda pole. Ad hominem vaidlustab väite sel alusel, et väite esitaja on kahtlane või probleemne isik. Samas on loogiline öelda, et väide ja selle päritolu on kaks täiesti ise asja. Väite tõesuse või asjalikkuse kohta ei ütle kõige vähematki see, kes väidet esitab. Ideaalsel juhul peaks nii olema.
paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-
Pragmatismi (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) kui filosoofiavoolu esindajatele tõekontseptsioonid. Pragmaatiline tõeteooria/tõekontseptsioon määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. Üldine iseloomustus: Tõesed on sellised uskumused … - mis “töötavad” - millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad - millesse on kasulik uskuda. Näiteks, tõeste uskumuste alusel ehitatud lennuk, lendab. Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”. 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. “Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”
selle nime mõte. - Pärisnimede tajutavad tähendused on abistavad. Ilukirjanduses on tegelaskujude pärisnimed erijuhtum. - Ühegi nime kohta ei saa öelda, et see kuulub klassi, nt Ants ei ole tingimata mehenimi, võib olla ka kassinimi. Jumalate nimed on enamasti inimeste nimedeks üle võetud. - Nime põhiülesanne on olla silt: kas nimel on tähendus ja kas saame sellest midagi välja lugeda, on küll põnev, ent pole nimefunktsiooni seisukohalt oluline. Paljude loogikute jaoks on ideaalsed nimed sellised, mis ei ütle oma sisu kohta midagi, nt vulkaan Popocatépetl või sõdalane Vercingetorix. Loogikute nime-definitsioon: nimed jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Üldnimed tähistavad objektiklassi üksikelemente (nt inimene tähistab rühma nimetust). Pärisnimed jagunevad 2-ks: rühmitamatud üksikobjektide nimed (nt Põhjapoolus) ja objektiklasside nimed (nt inimkond). Objektiklasside nimed (nt Päike või taevas) ei ole keeleteaduses nimed
reorganiseerija. Kujund võib etendada märgi rolli (elada koos ideega märgis), kuid ei saa olla idee. Kujund on seotud teda saatva teadvuseaktiga, aga märk ja (tähendusrikkaks saanud) kujund on asendatavad, st et võivad olla suhetes teiste entiteetidega tingimusel, et moodustavad süsteemi, kus kõik on omavahel ühendatud. Mõistetavus tähendab teoreetiliselt piiramatuid seoseid teiste sama tüüpi entiteetidega. Kui nii võtta, siis on loogikute 'intensioonid' ja 'ekstensioonid' sama asi. Järeldus: kujunditega piiratud müütiline teadvus võib olla üldistav, seega teaduslik, kuigi mütoloogilised universumid on ainult fragmentide kombinatsioonid ja neist fragmentidest luuakse kohe jälle uued universumid. Selle muutuse käigus saavad tähistajatest tähistatvad ja vastupidi (st et endised eesmärgid täidavad praeguste vahendite rolli). See viimane võib ka bricolage definitsioon olla.
ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield tugevad Pānini mõjud. - Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita.
Samuti saab kirja panna iga huvipakkuva aritmeetikateoreemi. Teoreemi tõestamiseks tuleb teda kirjeldav väide tuletada aritmeetika aluseid kajastavate väidete hulgast, kasutades selle juures lisaks vaid elementaarselt tõeseid väiteid. Kui me niisuguse tuletuse oleme leidnud, on teoreem ilma igasuguse kahtlusevarjuta õige. 1.7 Aksioomid, reeglid ja mittetäielikkus Niisiis on loogikute üks ülesanne välja eraldada mõtlemise kirjapandavaid baaskomponente: oma struktuuri tõttu paratamatult tõeseid väiteid ehk aksioome ja teadalolevalt tõestest väidetest uute väidete moodustamise elementaarseid reegleid. Kõigi selliste mõtlemise baaskomponentide olulisim omadus on, et nende tõesust ei saa tõestada: me lihtsalt teame ehk usume, et nad on tõesed. Enamasti usume me seda sellepärast, et need baaskomponendid on niivõrd lihtsad ja nende tõesus näib olevat paratamatu
ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). · Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. · Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield Bloomfield: tugevad Pnini mõjud. Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita.
liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-
Ivici järgi võib kutsutakse semiootiliste probleemidega tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade
Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed. Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid, et sõnad on kokkuleppelised, väideti, et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt saamise hüpoteesi. Uusajas käsitleti teemat loogikute vaatevinklist. Thomas Hobbes 1659 võrldes sõnu ja nimesid tähistena. G.W.Leibniz 1765 käsitles keeleteadust loogikalisel alusel. Kõige rohkem on mõju avaldanud J.S.Mill, kellelt 1843 ilmus loogika käsitlus, kus uuris nimesid. Temalt pärineb väide, mida hiljem on vaidlustatud: nimel ei ole tähendust. Milli arutlus on selline, et kui mingil objektile antud nimed annavad edasi informatsiooni e kannavad tähendust, on
Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. • Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen" Language", Hjelmslev, "Bühler Sprachtheorie". (võrdle: tänapäeval ei kirjuta keegi raamatut "Keel" vaid "sissejuhatus keeleteadusesse") • Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. • USAs loodi 1924 Linguistic Society of America ja ajakiri Language. Vt Boas, Sapir, Bloomfield. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield TERMIN: Bloomfield - Ameerika Ühendriikide keeleteadlane • Bloomfield 1933 "Language". • Keele kohta (nagu üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. • Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja reaktsioon, mille see esile kutsub.
annaabi.ee 
