...........................11 6.1 Otsustada (hinnata), kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega võrdsed või mitte.................................................................................................................. 12 2 7. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT................................................................................................................... 12 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT.....................................13 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT)...........................
2 2-multipleksoril on andmesisendit; 4 3-multipleksoril on andmesisendit; 8 1-multipleksoril on juhtsisendit; 1 2-multipleksoril on juhtsisendit; 2 3-multipleksoril on juhtsisendit; 3 Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles sisalduvad ainult JA-EI elemendid Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles sisalduvad ainult VÕI-EI elemendid Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 märgi kõik õiged väited: Vali üks või enam: Multipleksoril võib olla 2 andmesisendit JA-EI elemendil võib olla 2 väljundit VÕI-elemendil võib olla 3 sisendit Multipleksoril võib olla 2 väljundit
Otsustada (hinnata), kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega võrdsed või mitte. X1 X2 X3 X4 fD fK 1 0001 0 0 5 0101 0 1 6 0110 1 0 9 1001 0 0 12 1100 1 1 14 1110 1 0 15 1111 0 0 Antud tabelist selgub, et leitud MDNK ja MKNK ei ole teineteisega võrdsed. 7. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT. Esmalt lihtsustan veidi loogikafunktsiooni tuues 4 sulgude ette: fD = (x2 4) v ( 1 2x3) v (x3 4) 4(x2 v x3) v ( 1 2x3). Loogikaskeemi modelleerin Circuit Simulatoris. Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT. f K = (x2 v x3)( 2 v 3)( 1 v 4)
1-multipleksoril on 1 juhtsisendit; 2-multipleksoril on 2 juhtsisendit; 3-multipleksoril on 3 juhtsisendit; Question 9 vali õige: Correct Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles Mark 1.00 out of 1.00 sisalduvad ainult JA-EI elemendid Question 10 vali õige: Correct Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles Mark 1.00 out of
f (1011) = (1' v 0) (1' v 1') (0' v 1') = 0*0*1 = 0 Leitud MDNK ja MKNK ei ole teineteisega võrdsed, kuna nende väärtused ei kattu määramatuspiirkonna kõikide argumentvektorite korral (funktsioonis 0110 juures on erinev: MDNK väärtus on 1, aga MKNK väärtus on 0). 6 7. Realiseerida (punktis 3) MDNK- na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT. Avaldise keerukuse vähendamiseks võib MDNK- d võimaluse korral teisendada mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. Teisendan MDNK mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. MDNK: f = X1' X3' v X1' X4' v X2 X3' = X1' (X3' v X4') v X2 X3' Loogikaskeem avaldisele X1' (X3' v X4') v X2 X3' X1 X2 Y X3 X4 8
W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ), väljundi väärtus seotakse üleminekuga, mis olekust mis olekusse toimus üleminek Mealy automaadi graafiline skeem: Moore automaadi ehitus: {A} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3), W(4) W(y) = Ʊ( a(m)), väljund seotud olekuga, kus parasjagu toimub tegevus. Igale olekule vastab sõlm kus märgitakse vastav väljundi väärtus. Moore automaadi graafiline skeem: Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse loogikaskeemina, protsessori süsteem on jäigalt fikseeritud. Iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi koostamist. Samas kõige parem kristallipinna kasutus, võimalus loogikaskeemi täielikult optimeerida, kõige kiirem, puuduseks puudub paindlikkus ehk loogikaskeemi muutmine.
Loogikakäske kasutatakse lihtsate binaarfunktsioonide programmeerimiseks (nt. NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0.
v peatama. Konveieri tõhusust vähendavad nt siirdekäsud, operandide laadimised, teineteisest sõltuvad andmed ja käsud. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimisel Juhtautomaadi ülesanne on juhtida käsu täitmist, väljastades vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka kogu arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest mida käivitavad juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot
o Eeldab programmeerijalt parema riistvara tundmist o Mõneski kohas kasutamiseks füüsilised mõõtmed liiga suured o On aeglane, võrreldes riistvaralise realisatsiooniga Riistvaraline realisatsioon. Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras sarnaselt juhiautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükiplaadil, koostatuna tootjatelt saadavatest valmiskomponentidest loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Erinevus on vaid tehnoloogilist laadi. Head omadused: Suurte seeriate puhul odavam toota Väikseim võimalik komponentide arv Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal ja loogikaelementide tihedus on suur Turvalisus Puudused: o Pikk juurutamise ja prototüübi valmistamise aeg o Väikeste seeriate korral suhteliselt kulukas o Kogu disain vajab kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu
infole selle järgi, missugune on täitmisele minev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis ka hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Meil on algoritm käsu täitmiseks, mis määrab juhtsignaalide väljastamise järjekorra, mis riistvara tasemel juhivad loogikaelemendid. Nüüd tuleb meil siduda algoritmid ja digitaalloogika. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi sünteesi ning uue mikroskeemi valmimist. Algoritmi realiseerimiseks loogiskeemina on vaja teada järgmisi parameetreid: X1 jne sisendid, millest sõltub, kuidas läbitakse algoritmi. Algoritmi täitmisel
väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest – skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 21.Juhtautomaat: Osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja
Samas on ta võimeline täitma lihtsamaid programme. (+: lihtne teha muudatusi, kasutada tuleb spets. tarkvara; -: aeglane(võrreldes riistvaralise realisatsiooniga), suhteliselt odav ja seetõttu ka kehvemate tehniliste näitajatega , liiga suur (nt. mobiili sisse panemiseks)). c).Riistvaraline realisatsioon (oma mikroskeem)- Alati võib algoritmi realiseerida riistvarana nagu jäiga loogikaga juhtautomaat protsessoris (st. realiseerida algoritm loogikaskeemina). Loogikaskeemi võib realiseerida trükkplaadina komponentidest või kristalli pinnal ühe mikroskeemina(Application Specific Integrated Circuit). Seega jaotub riistvaraline realisatsioon omakorda: Full Custom Design ning Semicustom Design.(+: Väiksem komponentide arv, turvalisus; -: Tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud). d). Programmeeritav loogika- riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt tema rakendusele
Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
Paremate plotteritega võib olla joonise täpsus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. 11. PILET 1. Trigerid Vaata 1.1 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
vahemälu, konveier, suur mälu jne, kui me seda ressurssi ei vaja? füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad. Vaevalt meist keegi kasutaks mobiiltelefoni, kui see töötaks ainult koos arvutiga. 25.2. Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras samaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükiplaadil, koostatuna tootjatelt saadavatest valmiskomponentidest (mikroskeemidest) loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina (Application Specific Integrated Circuit, ASIC). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. Tänapäeva tehnoloogia juures on alati võimalik teha oma mikroskeem. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota. Kui korra on ASIC-u valmistamiseks tehtud kogu projekteerimistöö ja saadud mikroskeemi valmistamiseks vajalikud maskid, on järgnevate koopiate tootmine suhteliselt odav
koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi salvestamine, kuid ta puudub täitmisel. Pilet 17 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet3 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. 3. Alamprogrammide poole pöördumine. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule, mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine. Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1. JK (jumpkey) universaalsisendiga, nagu RS, aga pole keelatud kombinatsiooni 11. 11 korral muudab oleku vastupidiseks. 00=Q(t1), 01=0, 10=1, 11=Q t 1 . JUHTAUTOMAAT: OSA KÄSU TÄITMISEL JA REALISEERIMINE Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (NT: aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne.) RISC protsessorite puhul juhtautomaatide realisatsioonid alati keerukamad kui CISCi puhul ning peavad täitma märksa suuremat hulka ülesandeid. RISC protsessori puhul on juhtautomaati võimalik veel omakorda tükkideks jagada (scheduling ja retirement unit) REALISEERIMINE Jäiga loogikaga juhtautomaat (RALU) realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal (nö ad hoc juhtautomaat) ja iga muuutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 70ndatel/80ndate algul oli RALU-de kasutamine populaarsem, sest ei pööratud veel väga palju tähelepanu protsessori süstemaatilisusele. Mikroprogrammeeritav juhtautomaat mikroprogrammi hoidmisel püsimälus (nt Flash) saab käsusüsteemis muudatusi teha ilma uut loogikaskeemi koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade
meetodil. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast üldosas toimuvat käsukoodi lugemist vastab igale käsule käsu täitmise algoritmis oma haru. Haru valik toimib vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud infole. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realistatsioon loogikaskeemina. Juhtautomaadi realiseerimiseks on kaks võimalust: jäiga loogikaga juhtautomaat ja mikroprogrammeetiav juhtautomaat. Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Mikroprogrammeeritav juhtautomaat kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele õiges järjekorras mikroprogrammi tingimustest sõltuvalt.
Kui salvestati kood 000 ja hiljem loeti 001, siis Hammingi distants 000-st on 1 ja 111-st on 2, seega valitakse väiksema distantsiga kood. Edastatud kood on 000 ja tehakse vastav parandus. Kahe õige koodi vahe peab olema vähemalt 3. XVII 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäiga loogikaga juhtautomaat – algoritm realiseeritakse loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue mikroskeemi valmistamist. Realiseerimiseks vajalikud parameetrid: - Sisendid (x1…xn) – määrab, kuidas läbitakse algoritmi - Väljundid (y1…yn) – aktiveerivad tegevusi protsessoris - Üleminekute funktsioon am = fü(as,Xi) – määrab järgmise oleku - Väljundfunktsioon Yj = fv(as,Xi)
probleem); ·võrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mälu ja muud ressursid võivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; ·füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad kui PC-l, kuid mõneski kohas kasutamiseks liiga suured (näiteks mobiiltelefon). Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadilkomponentidest(mikroskeemidest)koostatud loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC ApplicationSpecific IntegratedCircuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD-Computer Aided Design) olemasolu
VRAM=video RAM videomuutmälu, tugineb kahe pordiga varustatud DRAM- mälulülitustele. Üks portidest on kahesuunaline asünkroonselt talitlev rööpport, teine ühesuunaline sünkroonne jadaport. Rööpordi kaudu salvestatakse kuvatav info videomällu, jadapordi kaudu väljastatakse kuvaseadmele. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Riistvaraline realisatsioon- Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina . Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik
Nüüd läheb käsudekoodril aktiivseks väljund, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kuid sealjuures võib olla ka andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist
pidevalt käskude lugemine mälust protsessorisse ja nende täitmine seal; võrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mälu ja muud ressursid võivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad kui PC-l, kuid mõneski kohas kasutamiseks liiga suured (nt mobiiltelefon) o Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimudatrükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC application specific integrated circuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse 42
annaabi.ee 
