palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. 5 Aristotelese loogika Aristotelest peetakse loogikateaduse rajajaks. Kindlasti tunti ja kasutati mõningaid loogikareegleid juba enne Aristotelest. Kuid Aristoteles oli esimene, kes rajas loogika süsteemse teadusena. Sõna "loogika" pärineb samuti kreeka keelest, kuid Aristoteles ise oma õpetust veel selle nimega ei kutsunud. Osa Aristotelese loogikaalastest mõtetest olid üldarusaadavamad ning need muutusid populaarseks, jäädes aastatuhandeiks loogikaõpetuse nurgakiviks. Seda osa Aristotelese loogikaalastest uurimustest tuntaksegi nime all Aristotelese loogika.
ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22
Benjamin Franklin «Autobiograafia». Otsustage lugupidamist teiste inimeste arvamuste vastu. Ärge öelge iial, et ta eksib. 3) Kui olete eksinud, siis tunnistage seda. Öelge enda kohta kõik need halvastavad sõnad, mida arvate teist isikut mõtlevat, öelge nad enne, kui teine mahti saab. 4) Tee inimese mõistuse juurde - alustage sõbralikult. Kui kellegi süda pakitseb leppimatusest ja pahameelest sinu vastu, siis ei saa võita teda oma nõusse mitte mingeid loogikareegleid kasutades. Tõrelevad vanemad, despootlikud peremehed ja abielumehed ning virisevad abielunaised peaksid kord aru saama, et inimesed ei taha oma veendumusest loobuda. Neid ei saa sundida oma arvamust muutma. Aga neid võib ehk juhtida teistele arvamustele, kui oleme lahked ja sõbralikud. 5) Sokratese saladus - püüdke saada vestluskaaslaselt otsekohe jaa-tavat vastust. Professor Overstreet «Kuidas mõjustada inimeste käitumist».
ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta, meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. 19. Eksistentsialism on irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias.
A on piisav tingimus B jaoks, ja B on tarvilik tingimus A jaoks. (Tasub tähele panna, et B peab olema viimases väites esimesel kohal!!) Oluline märkus: Väide A B ei väida midagi selle kohta, kas B on tõene kui A EI OLE tõene! See ütleb ainult, et kui A on tõene, siis B on tõene. Kuigi see tähelepanek võib tunduda elementaarne, tekitab see aeg-ajalt eksimusi, osaliselt sellepärast, et mõnikord ei järgi igapäevases suhtlemises loogikareegleid. Näiteks, kui me ütleme "kui homme on ilus ilm siis läki tennist mängima", mõtleme me arvatavasti mõlemat: "kui homme on ilus ilm, siis läki tennist mängima" ja " kui homme ei ole ilus ilm, siis ärme tennist mängi" (ja võib- olla ka " kui pole päris selge, kas ilm on piisavalt ilus, et tennist mängida, siis ma helistan Sulle"). Kui me ütleme "kui Sa kuulad raadiot kell 8 siis tead Sa ilmaprogroosi", ei mõtle
keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid. 1) lihtne e. analüütiline 2) keeruline e. sünteetiline Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) Süstemaatiline... 2) Ajalooline... 1) Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte, sest mitmed terminid, täpsustused jne. mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad ka paljudes teistes
mäluhäire; afektiivnemäluhäire inimene kaotab kontrolli oma mõistusliku poole üle. Afektiseisundis tehtud tead ei tule pärast enam meelde. Mõtlemine ..pole midagi muud kui probleemide lahendamine. Probleemide alla käivad ka elulised situatsioonid. C. Levy Bruhl arutles selle üle, kas mõtlemine sõltub kultuurist. Tegi eksperimente lääne ja loodusrahvastega. Selgus, et loodusrahvad mõtlevad loogikareegleid arvestamata, kuid see ei tähenda, et neil loogika puuduks. Lev Võgotski vene tuntuim psühholoog. Uuris mõtlemise arengut. Katses kasutas lapsi. Erinevas vanuses lapsed pidid klotsihunnikust otsima teatud asju. Noorimal on sünkreetiline mõtlemine puuduvad igasugused kriteeriumi tunnused; järgmised valisid juba mingi tunnuse alusel(värv..)kompleksides mõtlemine on seos, aga seda ei osata seletada; vanimad valisid ka tunnuse järgi, aga nemad oskasid seletada teadusühikud
o kujundada nende veendumust teesi tõesuses ja antiteesi vääruses. VÄITLUSE REEGLID Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1. Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu. 2. Väitlejad peavad teema suhtes olema informeeritud ja vastandlikel seisukohtadel Väitluses kasutatavad võtted jagunevad lubatavateks ja lubamatuteks. Viimased eiravad loogikareegleid ja kasutatakse siis, kui väitleja ei ole kindel oma seisukohtades, kuid soovib väitluse võitu. Lubatavad võtted: 1. Haarata initsiatiiv algusest peale enda kätte (põhiküsimuse sõnastamine, väitlusaluse plaani väljapakkumine jms). 2. Väitluses ei tule mitte kaitsta vaid rünnata - väitlust tuleks läbi viia nii, et väitluspartner võtaks kaitsepositsiooni, st et tema peaks teie seisukohti ümber lükkama, mitte aga vastupidi 3
Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda
maailma ei oleks olemas, sest me teame, et Jumal ei saanud teisiti, kui luua maailm. Teisiti saaks vastata, et olemine kui perfektsioon. Olev on loodud, sest ta on hea. Kuidas olev on? Platon pakub, et liikumatult. Demokritos ja Herakleitos samas arvavad, et olev on ikkagi pidevas liikumises, liikumatus ja püsivus on illusioon. 106. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Kokku olen puutunud arutlusega (traktaat), milles tuleb järgida loogikareegleid. Kokku puutusin nii metafooride ning kujunditega, ka ümberpööramisega. Olen palju kasutanud kujutlus- ning mõtlemisvõimet. 107. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine puudutab metafüüsikat, ta on niisugune teadmine, mis seab pidevalt argiteadmise küsimuse alla. Teadmine tähendab õppimist ja suutmist, teadja on see, kes saab aru, et ta peab õppima. Ta omab ka oskust ning suutmist õppida. Filosoofiline teadmine on purustav-
Soovide/ihade maailm, mida S. ülistab, on maailm, kus kõik on võimalik. S-s on nii filosoofia kui skisofreenia protsess, aga mitte eesmärk, tootmine, aga mitte väljendus. Skisofreenik on dekodeeritud, deterritorialiseeritud olevus. Ei samastu kliinilise skisofreenia mõistega. Filosoofid ja kirjanikud, kes on ületanud piiri, mis hoiab iha tootmist ühiskondliku tootmise äärealadel ja sellega võrdsustanud ühe tootmise liigi teisega. Skisofreeniline diskursus -- keel, mis eirab loogikareegleid ja põhjus-tagajärg seoseid. Pöördub absurdi ja paradoksi poole. Freud avastas iha kui libiido, mis toodab iha, ja ta ise võõrandas pidevalt seda libiidot perekondlikkus representatsioonis (Oidipus). Nii perekondlikus kui analüütilises vormis on Oidipus oma olemuselt repressiooni aparaat, mis on suunatud soovide masinate vastu, ja mitte mingil juhul mitteteadvuse enda sünnitis. Oidipus on mitteteadvuse jõudude kõrvalekaldumise invariant, mis eksisteerib kapitalistlikus
piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja struktuuriteooria ülesehitamiseks, mille aluseks on uusimate probleemide keelefilosoofilised uurimused (struktureeriv õigusõpetus). Struktureerivat õigusõpetust kutsustakse ka Mülleri koolkonnaks. Struktureeriv õigusõpetus on post-positivistlik õigusmetodoloogia teooria, mis ei nõustu traditsioonilise positivistliku lähenemisega, mille järgi normi ainult tõlgendatakse. Normi leidmisel tuleb läbida rohkem faase.
jagada kuuluvaks ühte kolmest klassist – objektid, mõisted ja terminid, mis asuvad vastavalt reaalses maailmas, inimteadvuses ja keeles. Nimetame neid just selles ebatraditsioonilises järjestuses, et taaskord juhtida tähelepanu terminoloogias harjumuspärasele viisile seletada keele tööpõhimõtet. 10.1 Objekt Objektideks nimetatakse terminoloogias kõike tajutavat või kuju- teldavat: lilli ja liblikaid, toole ja laudu, riike ja rahvaid, teooriaid ja kunstivoolusid, numbreid ja loogikareegleid. Lihtsuse mõttes võib eeldada, et objektid eksisteerivad objektiivselt, st sõltumatult meie arvamusest nende kohta või isegi meie olemasolust. Mainime objekte esimesena, sest paljud lilled ja liblikad olid siin enne primaatide ilmumistki, rääkimata keele tekkimisest. Samuti tehakse paljud teadusavastused nii, et avastatava nähtuse jaoks ei ole ette nime valmis, nagu ka mitte uute leiutiste või toodete jaoks – ehk puhtkronoloogiliselt
annaabi.ee 
