meelerahu ja hea käekäigu huvides, mitte sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest väär. - Elusolendite tapmisel omaenda elu jätkamiseks tuleb olla tänulik ja tunda aukartust. - Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Kamid ja nende peajumal - Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. - Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. - Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. - Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. - Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Templid ja pühamud - Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes,
Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Nendel, kes on tapetud, ilma et oleks üles näidatud tänulikkust nende ohvri eest, tekib urami (vimm) ning nendest saavad aragami'd - võimsad ja kurjad kamid, kes maksavad kätte. 7 Kamid ja nende peajumal Sintoismi praktika seisneb kamide (jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja mõned suguharusid. Kamid ei ole niivõrd Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et
saada" viib meditatsioonivaikuseni, mille vältel lugu koondatakse teadvuse keskmesse, kuni selles peituvad tõed hakkavad selginema. HINDUISM Hinduism kujutab endast hiiglaslikku süsteemi, millesse kuulub uskumatult erinevaid uskumusi ja kombeid ning temas ei tunnistata mingit vahetegemist religiooni, psühholoogia ja filosoofia vahel. Arvatavasti tekkis hinduism 7 mitmesuguste uskumuste pinnalt, alates loodusvaimude kummardamisest kuni brahmani kummardamiseni, mis on kõige oleva allikas ja liikumapanev jõud. Suurem osa hinduismi vooludest asetab erilise rõhu usupühendumusele. Pühendunu keskendab teadvuse alati jumalikule ja kui ta jõuab meditatsiooni sügavaimale astmele, võib mediteerija kogeda kas ühekssaamist brahmaniga (nirvikalpa samadhi) või saada osaks mõnest ,,tema" jumalikest kehastustest. Lisaks teadvuse pööramisele jumaliku poole, harrastab tõsiusklik hindu
Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4. saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi
Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja
poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust vastavalt neile sobivale geograafilisele orientatsioonile. Sõna-sõnalt tähendab see looduslikku korralikkust. Raffaeli ideed Villa Madama juures illustreerivad seda kontseptsiooni erakordse selgusega. niss poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. nümfaion (ld. nymphaeum) nn loodusvaimude ehk nümfide pühamu, grott nümfidele, ehitati veekogu lähedusse või kombineeriti purskkaevudega, et imiteerida looduslikku grotti. obelisk ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid. Renessansi kestel transporditi palju selliseid Itaaliasse Rooma leegioni
e.Kr elegantseid aedu. 2) Kuid klassikaajastus 400-300 aastatelt kesine info, sellele järgneval hellenismiajastul üldist infot. Teated jutustavad pühadest hiietest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja ja viinapuuaedadest. o Infot on Delfi pühast metsast, ümbritsede paljusid selle piirkonna ehitisi. o 3 saj.ehitati Väike-Aasias Mileetoses Apolloni templi ümber püha hiis. Pühade paikade juurde kuulusid veel nümfeidonid - loodusvaimude e.nümfide kummardamiskohad, kus oli park, allikas või veeseade ja väike koobas, hilisematel aegadel tehislik. Heroonid, müüdikangelasetel, pooljumalatela matmispaikadele püstitatud sümboolsed pühamud. Heroon oli ehitis, kuhu kuulus ka sammammaskäikudega ümbritsetud õu- peristüül. Teine tähtis kogunemiskoht oli kreeklastel nn. gümnaasium - kus tegeleti spordi ja võimlemisega, samuti hingeharidusega
· rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht sintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. · Sintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. · Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja nendest on tähtsaim päikesejumalanna Amaterasu. · Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid
XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto 'jumalate tee'. Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi
Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. ÕPETUS JA PRAKTIKA KAMID Sintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamisid kokku nimetatakse yaoyorozu no kami ( 'kaheksa miljonit kamit'). See ei ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil lõpmatuse mõistet polnud olemas. Kuigi selline tarvitus on tavakasutusest kadunud, nimetati veel hiljuti äärelinnades asuvaid väikesi poode, kus pakuti kõike alates toidust kuni ajalehtedeni, mõnikord koguni jalgrattaid ja autosid, yorozu-ya ( 'kümne tuhande pood'),
Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad ohvrikoht ja tervendav võime
Kalmel on tihti individuaalne vorm, mis on eri inimeste puhul erinev ning peegeldab surnu sotsiaalset või religioosset staatust. Kalme peaatribuut on hauakivi. Kivide seotus kalmetega on tuntud kogu maailmas: megaliidid, püramiidid jne. Samamoodi on kivid olnud mitmes kultuuris hinge sümboliks ja eluasemeks - nii nagu kalmes on surnu, on kivis surnu surematu hing. Kivide tähendust on seostatud esivanemate ja loodusvaimude kultuse, fetisismi ja animismiga. Kivid seonduvad ka mägedega ning sedakaudu energiakeskustega ümbritseva maastiku suhtes ning toimivad kommunikatsioonivahendina inimeste ja jumalate vahel. Animistlikus kultuuris võis kivi tähistada surnu hinge, loodusvaimu või muu üleloomuliku olendi püsivat elupaika.32 Hauakivi on nüüdisajalise kalme peamine atribuut. Tänapäeva kalmete ja hauaplaatide sümboolika tõlgendamine on keeruline, sest nende puhul põimuvad mitmed erinevad
Varasemal ajalooperioodil tagas väikesearvulise elanikkonna toimetuleku liikumine laialdasel maa-alal, mis võimaldas võimalikult efektiivselt ära kasutada looduse iga-aastast juurdekasvu. Oma tegevustes pidid saamid pidevalt arvestama arktilise looduse tundlikkuse ja haavatavusega, kus kahjustava tegevuse jälgede paranemiseks kulub aastakümneid. Loodust ei püritud muutma või ümber kujundama, kuna seda peeti loodusvaimude häirimiseks ja jumala töö asjatuks muutmiseks. Loodusega seotud uskumused olid omalaadne sugupõlvelt sugupõlvele edasiantav ökoloogiline informatsioon, mis aitas kaasa kultuuri ja keskkonna aastatuhandeid kestvale tasakaalustatud kooseksisteerimisele. Looduskeskkonnaga kohanenud majandust iseloomustas majanduslik iseseisvus, väike kapitalivajadus ja suhteliselt lähedalasuvate loodusressursside säästlik kasutamine.
使 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 8 226 270 170 卜文 ✄ し じ ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks 史(吏), mis on foneetiliselt seotud 事 m¨argiga. T¨ahendab kohalike loodusvaimude lepitusrituaali l¨abiviijat v¨aljaspool h˜oim- v˜oi o˜ ukonna ko- duala. 議類 参考 ⇒設 ⇒ 事 議類 参考 ⇒遣 ⇒ 仕 1 kasutama, rakendama 4 tegema panema, sundima (abite-
olümpiamängud jumal Zeus'i auks (esimest korda 776 e.Kr) Peloponnesose poolsaarel. Siin mängudel võita oli väga suur au. OLÜMPIA (Zeusi pühamu Elises, vt Antiigileksikon II, lk 46) koosnes templitest, staadionist, pühast puudesalust allikaga, palestra'st (sammastest piiratud õu 41 x 41 m võimlemiseks ja suhtlemiseks). Aiakunsti seisukohalt olid tähtsamad pühapaikadesse kuuluvad nn nümfeionid (ld. k nymphaeum) - loodusvaimude e nümfide kummardamise kohad. Nendega liitus alati väike park, allikas või seda asendav veeseade, samuti grotto, grott e koobas, mis hilisematel aegadel oli tehislik, ehitatud pehmetest urbsetest kivimitest. Nümfeionist ja selle modifikatsioonidest kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema (Hellström 1997). Koostanud: 20Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
