�ige vastus 2 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. 8. Mis teadusharu on muutnud arusaamu rahvaste ja keelte ajaloolistest r�nnuteedest? Arusaamu rahvaste ja keelte r�nnuteedest on muutnud arheogeneetika. �ige vastus 2 punkti, vale v�i poolik v�i vigane vastus 0 punkti. 1.2 Loe tekstid l�bi ja lahenda nende p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.2 �lesande eest saada 12 punkti. 1. Nimeta Keskkonnaagentuuri korraldatud 2016. aasta loodusvaatluste kampaania kaks eesm�rki. Loodusvaatluste kampaania eesm�rgid olid vaatlusi andmebaasi kirja pannes panustada �heskoos (1) liikide leviku ja (2) leiukohtade paremasse teadmisse ning seel�bi ka nende (3) seisundi hindamisse, (4) t�iendada liigiandmeid vms vastus. Iga �ige eesm�rk annab 1 punkti, kokku 2 punkti. Vale vastus 0 punkti. 2. Mitu kuud kestis loodusvaatluste kampaania? Loodusvaatluste kampaania kestis viis kuud. �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. 3
Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks.
Eestis elab hinnanguliselt 35 000 45 000 organismiliiki ning teada on 24 000 organismiliiki. Eestis on kirjeldatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid, 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid (Eesti Maaturism 2010). 3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis Tänu suurele bioloogilisele mitmekesisusele ning liigirikkusele on Eestis loodusturismi pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti loodusel olema kõik eeldused, et loodusturismiga tegelevad ettevõtted saaksid pakkuda taime-, looma- putuka- ning ka maastikuvaatlust. Eestis maismaa pindlast katab mets ca. 50%, millest 26% on erineva looduskaitse reziimi all (metsamant)
........................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta.......................................................6 Elupaik........................................................................................................................................6 Toitumine....................................................................................................................................7 Taliuinak...................................................................................................................
valdavalt epigoonlik. Järgnesid luulekogud "Maises ringis" (1919), mis sisaldab "Siuru" laadis armastus- ja looduslüürikat, ning ekspressionistlik "Aja laulud" (1921). 1920. aastatel Kärner luulest varasem sotsiaalne paatos taandub, selle asemele tuleb tundlik looduslüürika, millest tõstetakse esile lüürilis-filosoofilist värssromaani "Bianka ja Ruth" (1923) ja luuletuskogu "Lõikuskuu" (1925). J. Kärneri looduslüürika läbivaks jooneks on loodusvaatluste ja tundeelu põimumine. Triviaalromaan "Inimene ilma eluloota" (1923) jälgib noore naise õnneotsinguid. Aleksander Tassa Aleksander Tassa -- (1882-1955) kunstnik ja kirjanik, kuulus rühmituste "Noor-Eesti", "Siuru" ja "Tarapita" rühmitustesse. Oma kunstiõpinguid alustas Stieglitzi kunstikoolis Peterburis (1904), peale 1905. aastat jätkas õpinguid pagulasena Helsingis, seejärel õppis ja töötas Pariisis jm (1907-1913), võttis tsaariarmee koosseisus osa I maailmasõjast.
Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud; võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida laps teeb või näe;, arvutamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad erinevaid asju kokku loendama; varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid või diktofon. Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul näidake talle fotosid või jooniseid; laske üles joonistada loodusvaatluste või katsete tulemusi; kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid; laske salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kokku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekad lapsed on altid igasugustele liikumismängudele, neile meeldib
12.2015) 7. Laugaste, H., Liiv, E. (1999). Tori. Muistendid Vanapaganast. Monumenta Estoniae Antiquae II. Hiiu- ja vägilasemuistendid. [WWW] http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/tori.html (08.12.2015) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7%3B2048547552%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1209 8. Püha Jüri. (2015). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Jüri (08.12.2015) 9. Tori. (2015a). Liikide levik. Loodusvaatluste andmebaas. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva_kaart/ (08.12.2015) 10. Tori. (2015b). Pärandkultuur. Looduskaitse ja Natura 2000 X-GIS kaardirakendus. Maa-amet. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU218&user_id=at&bbox=542204.635135135,6478977,553374.364864865,6485537&L ANG=1 (08.12.2015) 11. Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009a). Ajalugu. [WWW] http://www.torihobune.ee/avaleht.htm (01.12.2015) 12. Tori hobusekasvanduse veebileht. (2009b). Teenused. [WWW]
Ise ütles ta selle kohta, et tahab impressionismist teha midagi kindlat ja igikestvat, nagu on muuseumides olev kunst. Samuti väitis ta, et loob uuesti Nicolas Poussini, ainult looduse järgi. Cézanne'i huvitas looduses esinevate vormide lihtsustamine nende geomeetrilisele algkujule. Ta kohtles loodust silindrite, kerade ja koonustena. Näiteks kändu käsitles ta silindrina, õuna ja apelsini kerana, mäge koonusena. Lisaks sellele viis tähelepanu keskendamine sellele, mida ta oma loodusvaatluste käigus nägi, binokulaarse nägemise põhjaliku uurimiseni. Binokulaarne nägemine tähendab seda, et kumbki inimese silm võtab vastu pisut erineva pildi, mis ajus ühendatakse. See pakub meile sügavustaju ja üksikasjaliku teadmise objektidevahelistest ruumilistest suhetest. Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga
lill toitub; kuidas tema eest hoolitseda, et ta kasvaks. 2. õpetada selgeks putukate (lepatriinu) ja liblikate kehaosad, milleks neid vajatakse. Rääkida lepatriinu, liblikate ja sipelgate elust ning harjumustest. Vaadelda sipelgapesa. 3. teada erinevaid kujundeid (ovaal, ring, ruut, ristkülik) ja suurusi, ruumilisi mõisteid (üleval all, ees taga, ühel küljel teisel küljel jne.). Loodusvaatluste käigus õpivad lapsed nägema kevadele iseloomulikke tunnuseid. Loodan, et see õpimapp on kevade tutvustamisel suureks abiks. 35 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aiatuuliku askeldused: keskkonnategevusi lasteaias. MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Tallinn, 2005. 2. Alanurm, A. Looduse vaatlusvihik. Kevad. Avita. Tallinn, 1997. 3. Kevad. Meisterdamised väikelastele. Odamees, 1998. 4. Linnamägi, K. Kevad
professori, looduskaitsja ja -populariseerija Viktor Masingu teostes, kelle ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse
vähe. Seetõttu kuulub see jälgida. Tõenäoliselt ei jõua me mitte kunagi sellisele tasemele, et saaksime seeneliik ohulähedasse öelda: meie käsutuses on täielik andmestik kõikide liikide kohta. Kuid kategooriasse (NT). praegusest paremini võiksime meie looduses elavate liikide seisundit tunda küll. Siin saab igaüks appi tulla. Kui märkad looduses midagi tähelepanuväärset, siis sisesta nähtu loodusvaatluste andmebaasi. Ka kõige tavalisema liigi vaatlusandmed on kasulikud. Nii saad lisada ka oma panuse looduse olukorra jälgimisse. Kesk-Aasiast pärit väikeseõielist lemmaltsa Viinamäetigu, kelle mungad keskajal siia tõid,
mitmekülgset Eesti keskkonnainfot. Lähtekohana sobib Keskkonnateabe Keskuse veebileht http://www.keskkonnainfo.ee/ , kust on kättesaadavad andmed õhu, vee, transpordi, maakasutuse, energia, vee, metsa, elurikkuse, kasvuhoonegaaside kohta. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik kirjeldab elurikkuse kaitset ning pakub infot liikide (sh tõugude ja sortide, võõrliikide), elupaikade ja taimkondade kohta. Loodusvaatluste andmebaasist leiab ka vabatahtlike loodusvaatlejate kogutud andmeid taime- looma- putukaliikide, sh võõrliikide kohta. Samalt kodulehelt avaneb Keskkonnaregistri avalik teenus, mis võimaldab leida andmeid elustiku, kaitstava looduse, jäätmete ja ohuobjektide, õhu ja vee erinevate objektide kohta (veehaarded, puurkaevud, maardlad, metsad, reoveepuhastid, jms). Keskkonnaseire rubriigist on võimalik saada teavet kütuste kvaliteedi
täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida ta teeb või näeb, arvu- tamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad mitut sorti asju kokku loendama, varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid või diktofon jne. 24 Intelligentsus ja erivõimed Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul – näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonista- da loodusvaatluste või katsete tulemusi, kasutage selge graafikaga raamatuid, kunstiteoseid jne. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kok- ku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil jne. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situat-
annaabi.ee 
