Pinnamaterjalid Põrandakatted *Parkett Nt: Tamm Barcelona, HX Hind: 34.45 m2 sobib sellistesse ruumidesse, kuhu ei satu niisket ja märga kriipivat mustust, on esinduslik, looduslik materjal ja soe. Hooldamine: tavalises puhastuses kasutatakse võimalikult vähe vett Piisab neutraalsete puhastusainete kasutamisest Kui vaja, kasutatakse ka nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Kuivad, kergelt niisked ja niisked meetodid. Kui juhtub, et põrand jääb peale puhastamist märjaks, tuleb see üle kuivatada. Kaitsmine: lakkimine, vahatamine, õlitamine ja värvimine. *PVC TARKETT SPIRIT260 Canada Hind: 7.36 m2 Omadused: on tehismaterjal, ei talulahusteid ja tugevaid happeid, talub rohket niiskust, ei talu kuumi esemeid, kaitsmata pinnale võivad värvilised plekid jäädavalt kinnituda. Sobib niisketesse ruumidesse aga kööki ei sobi sest seal võib kuuma vett maha minna ja PVC ei tal...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
Seinad Allikas: "Korteriremondi käsiraamat" Krohvipinna parandamine Parandamisel toksitakse maha nõrk või paiguti seina küljest lahti löönud krohv, praod kraabitakse puhtaks ja puhastatakse tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada sama tüüpi...
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele bakteri vastaseid omadusi. 4) võib olla eri omadustega termotundlik, helendav jne.) * Pigmendi kla...
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linase...
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub üht...
Polümeermaterjalid · Polümeermaterjalid on materjalid, milles ainsaks v'i sideaineliseks osakd on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. · Kaasaegne ehitusmaterjalide tööstus ja ehitus ei ole mõeldav polümeersete ainete kasutamiseta. · Polümeerseid materjale kasutatakse nii konstruktsioon- kui ka isolatsioonmaterjalidena, lisanditena betoonis, fassaadide viimistlusmaterjalina, ka materjalide kaitsmiseks ilmastiku ja keskkonna mõujutuste vastu. · Polümeersed materjalid on nii looduslikud (puit, looduslik kautsuk) kui ka sünteetilised (polüetüleen, polüstüreen jne). · Sünteetiliste polümeermaterjalide suureks eeliseks on nende valmistamiseks vajaliku tooraine kättesaadavus. · Üheks levinud lähtematerjaliks on nafta ja loodusliku gaasi töötlemise produktid. Polümeersei...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilis...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä ...
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
annaabi.ee 
