PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest.
Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. 5 Tõrvanõmme mänd Tõrvanõmme mänd on Tõstamaa vallas Tõlli külas Tõrvanõmme talu juures kasvav looduskaitsealune põlispuu. Mänd on 8-haruline. Puu kõrgus on 14,5 meetrit, võra läbimõõt 24 meetrit ja tüve ümbermõõt 90 sentimeetrit kõrguselt üle 4,5 meetri.Mänd võeti looduskaitse alla 1991. aastal. Puuga seoses kõneldakse lugu, mis seostud tuntud väliseestlasega. Anna Maria Murdochi, maailma mõjuvõimsa ajakirjandusmagnaadi Rupert Murdochi endist abikaasat, on peetud rikkaimaks praegu elavaks eesti soost naiseks. Ta on edukas ajakirjanik ja avaldanud inglise keeles menukaid romaane
Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. Metsis on looduskaitsealune liik. Lisa. Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega
1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Aasta loom 2015 – metssiga
üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi. Lühikese eluea pärast ei saa nad järglasi. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas Euroopa loodusesse Ameerika mandrilt pärit Ameerika naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks
MKA, Neeruti MKA, Porkuni MKA 1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi. Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla Maanteest ida pool asuvad endise Jõepere mõisa hooned ja looduskaitsealune park Eluta loodus ja elus loodus: maastik (maastikurajoon), reljeef, vetevõrk (jõed-järved, kraavid), kooslused (ka Natura 2000), liigid (sh kaitsealused liigid). Kui leiate, et midagi olulist on lisaks eespool mainitule, siis võite lisada. Allikad, allikajärved ja allikasood on väga olulised Natura alad, sest põhjaveest oleneb suurel määral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik.
Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. · Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu · Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem. · Olemas on tal ka rähnidele omane suur ja väga tugev nokk ning ilus sulestik. Laanekuklasne · III kategooria kaitsealune liik Eestis · Levinud peamiselt Ida-Eestis · 1964 a. Loodi tema jaoks Padakõrve kaitseala mis oli tollas NSV liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas
Kanakull Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lenda...
Nõmmejärv · Järve lähedal asuvad Kurtna Mustjärv ja pisut kaugemal Niinsaare järv. Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. · Taimestik on liikide arvu poolest keskmine: esineb 19 liiki makrofüüte. · Kaladest esineb särge, roosärge, haugi, vähem on ahvenat, kiiska, linaskit jt. · Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu. · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad. Martiska järv Martiska järv · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed.
1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused
Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised
värvulised. Kui metsa all on kusagil mõni raibe, siis aegajalt külastab ta ka seda, kuid kunagi ei teki tal otsest raipe-eelistust. Kui ikka elavat saaki vähegi liigub ja jalgu jääb (seda otseses mõttes, saaki tabab lind ja viib pessa peamiselt oma küünte abil), ei vaadata raipe poolegi. Tuuletallaja on küllalt produktiivne lind, tema kurnas on enamasti 5 muna. Poegi kasvatavad üles mõlemad vanalinnud võrdselt. Tuuletallaja on looduskaitsealune linnuliik. 11Rabapistrik Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam
õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901
meteoriiditekkeline Kaali järv.(1) 3 1.4 Saared Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3) Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik 1.6 Loomastik Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2)
Rituaalide läbiviiaks oli naisterahvas nimega Maarja, mistõttu hakati mäge hiljem nimetama Maarjamäeks. Põhjasõja eelne suur näljahada, mis tõi endaga kaasa taudi, nõudis paljude inimeste elud. Taudiohvrid maeti Maarjamäela. Vana kalmistu olemasolu sai kinnitust kui 20- sajandi alguses kruusakaevandamise käigus, tuli maa seest välja palju inimluid. Kruusakaevandamine jätkus ka nõukogude ajal, mistõttu on iidsed hiied hävinud. Maarjamäel asub ka looduskaitsealune puu - Maarjamäe ohvripärn, mille kõrgus on 19 meetrit ja tüve ümbermõõt peaaegu 4 meetrit. 20. sajandil kujundas külaelu peamiselt sinna rajatud meierei. Tänapäeval on küla suurimaks tööstuseks seal asuv mööblivabrik (Räpina Valla..., 2013). Varnja küla Ajalooürikutes on Varnjat esmakordselt mainitud 1582. aastal. Küla nimi tuleneb järves asuvast suurest Varesekivist, millega arvatakse seotud olevat Jäälahingu asupaik. Ka selles ridakülas on
Sageli võib ta kuskil metsaserval puudel varitseda, ise tänu oma pruunile värvusele nähtamatuks jäädes. Hiireviu tunneb lennust ära eelkõige laiade tiibade järgi. Teistel viudel ja kotkastel on tiivad eelkõige laia siruulatusega, hiireviu tiivad on aga eelkõige laia "haardepinnaga". Ka hiireviu tavatseb hääletult mõne lagedama koha peal tiirelda, nii et siis peaks juba kord hiireviud lendamas näinud inimesel olema teda lihtne ära tunda. Hiireviu on looduskaitsealune liik 4.2.2 Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü on nälga näinud kodukana suurusega kanaline. Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalind sarnaneb isalinnuga, kuid tema kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Nurmkana kaalub keskmiselt 400 grammi. Põldpüü on levinud Euroopas taigavööndi keskosa ja Vahemere vahel, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias
maastikukaitsealasid, hoiualasid, looduskaitsealasid ning Natura 2000 loodus- ja linnualasid, millest põhjaliku ülevaate annab Maa-ameti X-GIS kaardirakenduse looduskaitse ja Natura 2000 rakendus. Näiteks võib tuua Pirita jõeoru maastikukaitseala, Ülgaste looduskaitseala, Türisalu maastikukaitseala, Kolga lahe linnuala, Lahemaa linnuala, Letipea loodusala, Ontika maastikukaitseala, Päite loodusala ja paljud teised (Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016a). Suurim looduskaitsealune ala ning oluline loodusturismi sihtpunkt on Lahemaa rahvuspark, mille põhjaosa koos ranniku, poolsaarte ja saartega jääb rannikumadaliku piiridesse. Lahemaa rahvuspargi maastikuline väärtus tuleneb suuresti ilmekalt liigendatud rannikust, mille järgi on rahvuspark ka oma nime saanud. Poolsaared (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar) ning lahesopid (Kolga, Hara, Käsmu ja Eru laht) tõmbavad oma koosluste ning elupaikadega
annaabi.ee 
