+5 kraadi. Ruum valmistatakse ette krohvimistöödeks, kaetakse uksed, aknad ja plekkdetailid. Krohvimisele minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvis järgmisi töövahendeid: pintsel- nakke pealekandmiseks, traathari- seinte
nende omavahelise siduvuse. Seina ääres kaevatakse kaevik, mis võimaldab vaiu süvitada altpoolt maapinda. Samaaegselt märkimisega teostatakse vee ja elektri ühendused segumikseriga ja samuti 3 injektsioonvoolikute ühendused puurmasina ja segumikseri vahel. Puurmasina mast liigutatakse vaia õigele asukohale ja looditakse vastavalt projektile vesilood-nurgamõõtjaga. Kui puurmasin on paigas ja ühendused teostatud, paigaldatakse masina puurpea külge ettenähtud vaiakomplekt. Vaiade süvitamise ajal liigub läbi vaiatoru tsemendivesilahu, mis pinnasega segunedes moodustab varraste ümber betoonkeha suurendades vaia kandevõimet külghõõrde arvel ja kaitseb seda korrosiooni eest. Vajaliku vaiapikkuse saavutamisel võetakse vaiakomplekt puurmasina küljes lahti
Riiuli talad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 8501200kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on üldjuhul vahemikus 2,03,5m. Riiulipostid ühendatakse enne püsti ajamist poltide abil diagonaalidega, nii saadakse külg ja otsaraamid. Riiulipostide alumistesse otstesse kinnitatakse enne püsti ajamist poltidega postitallad. Peale raamide püstiajamist ja õrtega ühendamist seatakse riiuli rivid täpselt joontele ja postid looditakse. Seejärel kinnitatakse postitallad põranda külge. Külgraamide kaitseks tõstukite eest kinnitatakse riiuli otstesse põranda külge tõstukikaitsmed. Õige oleks kaitsta iga post eraldi. Keset põrandat olevad riiuliread on vaja kompaktsuse eesmärgil kokku ühendada. Seda tehakse distantspulkade abil. Distantspulkade pikkused on tavaliselt 150300mm. Riiuli õrsi valmistatakse üldjuhul 900,950mm 1le EUR alusele. 1850mm 2'le EUR alusele.
Positiivne sademed ületavad aurumise. Hüdromeetria 15. Veetaseme mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Lihtpeel: Vaipeel lüüakse nõlva risti voolu vaiarida, kusjuures vaiade arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel:
Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine peab toimuma tehasemördi või valmistaja juhiste järgi. Tavalisel krohvimisel on selle kihi paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. MAJAKATE KROHVIMINE Kõrgekvaliteedilise krohvipinna saamiseks krohvitakse majakate järgi, mis tehakse mördist, puit- või metalllattide järgi, mis kinnitatakse spetsiaalsete majakahoidjatega. Seinad looditakse eelnevalt nöörloodi abil. Selleks lüüakse seina ülemisse nurka laest 30 cm kaugusele nael, mille pea ulatub seinapinnast välja krohvikihi paksuse võrra (harilikul krohvil 20mm ja kõrgekvaliteedilisel 25mm). Seinas asuva naela peast lastakse alla nöörlood ja täpselt nööri järgi lüüakse alla nael. Kui ilmneb, et kohakuti väljaulatuva pinna tõttu jääb krohvikiht liiga õhukeseks, tuleb pinda õgvendada
*tööohutus tellingul vajame tööriideid, kiivrit, maske, turvajalanõud, prillid, kindad *kvaliteet 24. võrle kips- ja tsement krohvi Kips on ainult sisetöödeks. Kipskrohvi eelis on kiire kuivamine. Puuduseks on niiskuse kartlik. Tsementkrohv sobib nii sise kui välistöödeks . Eelis- saab kasutada sees ja väljas, on tugev. Puudusi pole 25. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Telliskivi pinnad: 1) Vuugikohad õgvendatakse 2) Niisutatakse 3) Looditakse 4) Paigaldatakse majakad 5) Kantakse kolm krohvi kihti (sisseviske kiht, täite ja viimistlus krohv) Normaalse sina puhul 2.5cm krohvipaksus Betoonpind: 1) Liivapritsiga karestada või teha täkked sisse. Või kinnitada võrk 2) Kõik muud operatsioonid nagu telliskivi pinnal Töövahendid: Liivaprits, haamer, hõõrutid, loodid, kellu, mikser, segukast, telling, krohvihari, rihtlatt, Materjalid: võrgud, kruvid, naelad, krohvisegud, haamrid
lihvimismasina. Sokliliini paigaldus. Soklisiinide materjalina on parim roostevaba teras, millel on peale korrosioonikindluse ka küllaldane jäikus. Alumiiniumist ja alumiiniumiga kaetud soklisiin on küll korrosioonikindel, kuid nad on pehmemad, mis teeb ehitajal korrektse soklijoone tegemine raskemaks. Lubamatu on kasutada tsinkplekki. Laiade soklisiinide puhul võiks need altpoolt ajutiselt prussida toestada. Soklisiini paigaldamiseks looditakse täpne horisontaaljoon(või vahekatusel kaldjoon). Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone . soklijoone paigaldamisel võiks juba mõõta soklijoone kauguse akende joontest. Seda põhjusel, et soklijoone ja akende horisontaaljoone vaheline samm ei oleks 0,5, kordne. Soklijoon ei tohi ulatuda maapinnast kerkiva niiskuseni. Ilma soklisiinita ei tohi süsteemi jätta, kuna see kaitseb lisaks süsteemi pritsvee ning näriliste eest.
lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta)
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2 Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta)
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid (kasutasime praktikal) Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta)
koormatud tööstus- ja laohoonete vähe- ning Aknapiidad kinnitatakse kohale nurkade lähedal naeltega, mis katuselaekonstruktsiooniks(EP-5(4)) EP-8 sobib väikemajadele(oma lüüakse kas piutsõrestiku või kiviseina asetatud puittellise või kerguse tõttu) klotsi külge. TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud Aken looditakse puitkiilude abil. perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-2, läbimõõt 5mm. SILEPLEKIST KATUS Betooni suur tihedus saadakse kolme-tasapinnalise kõrgsagedusliku 2)Uste tüübid ja kasutatavad materjalid vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Uks on hoone element, mis eeskätt vajalik hoonesse
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem. Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmust + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid: Seatakse instrument keskele ja looditakse. Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrolliks (alati seda ei tehta).
lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta)
lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2
lugem · Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid · Seatakse instrument keskele ja looditakse · Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. · Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. · Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) · Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2
Selleks on vaja kõigepealt nihutada vesiloodi mulli kõrvalekaldumise poole vahemaa võrra tagasi nullpunkti suunas aluse tõstekruvidest keerates ja seejärel vastavate justeerimiskruvide keeramisega tuua mull täpselt ampulli keskele. Kontrolli korratakse. Justeerida pole tarvis, kui pärast 180 kraadist pööret mulli kõrvalekalle ei ületa 0,5 jaotist. 2. Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. Nivelliir kinnitatakse statiivile ja looditakse ümarvesiloodi järgi. Viseerides seejärel 20 m kaugusel olevale püstiasendis latile, võetakse lugemid niidi vasakpoolse ja parempoolse otsa järgi. Kui need lugemid on võrdsed või ei erine rohkem kui 1 mm, on nõue täidetud. Suurema erinevuse korral on vaja pöörata niitristikut või võtta lugemid latilt edaspidi rangelt niitristiku keskpunkti järgi. Niitristiku pööramiseks õigesse asendisse on tarvis eemaldada
300mm sügavusse. Augu läbimõõt peab olema sama nagu armatuurvarras mida lüüakse läbi puitprussi paekivi sisse. Tavaliselt selleks kasutatakse armatuur läbimõõduga 10 või 12mm. Löödud vardad fikseerivad raketiskilpide alumise serva horisontaalsuunas. Analoogselt paigaldatakse tervel haardealal vundamentide raketiskilbid. Edasi kilpide liitekohtadele paigaldatakse puitprusside tükid, mida fikseerivad kilbid omavahel. Järgmise sammuna kilbid looditakse vertikaalselt ja ühendatakse vastaskilpide ülemised servad laudadega 25x100mm. Kõik kruvid tuleb panna nii, et oleks võimalik kilbid kergelt lahti võtta lahtirakestamisel. Ajategur on kriitiline antud ehitusprojekti juures ja kilpide lõhkumiseks ja uuesti tegemiseks ei ole arvestatud lisaaega. Viimaseks jääb kilpide lahtivõtmine armatuurvarrastest, mis olid löödud pae sisse. Selleks lõigatakse vardade väljaulatuvad osad tasa prussidega, ning kangi abid tõstetakse kilbid ülesse.
värvipigmente. (kogus on 3-5% tsemendi kaalust) Ladumine · Mörti laotakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele. Vuugi paksus ca 10mm. · Vertikaalvuukide täitmiseks asetatakse plokid eelnevalt püsti otsadele ja paigaldatakse müürikelluga äärtesse kaks riba (üks kuni 30 mm) mörti. Ploki paigaldamisel müüri, surutakse mördi ribad vastu eelnevalt plokki ja looditakse paika. · Sõltuvalt soovist on võimalik kasutada järgmisi vuuke: - Kantvuuk (ladumisel kasutatakse latti) - Ümarvuuk (vuugitakse ümara vuukrauaga) - Silevuuk (mörti lõigatakse kelluga maha ja vuugitakse) - V-kujuline vuuk (Vuukimisel kasutatakse V-kujulist vuukrauda) · Pärast ladumist tuleb kõik vuugid (vertikaalsed ja horisontaalsed) kindlasti vuukrauaga vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus.
Projekteerimisel eeldatakse, et dreen võtab vastu kogu juurdevoolava vee, mis tähendab, et nimetamisväärne sissevoolutakistus puudub. Toimimisvõime näitaja R on reaalse ja ideaalse dreeni vooluhulkade suhe. Kui see on väiksem kui 0,3 dreen ei võta vett vastu; 0,3...0,7 rahuldava toimimisvõimega. Selle määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal h2. Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10 cm erinev öösel ja keskpäeval. R = (h12 h22) / h12; Toimimisvõime arvulisteks hindamiskriteeriumiteks on pakutud ka suhet: h2/h1. Heaks loetakse suhtarv 0,2; rahuldav 0,2...0,4; nõrk 0,4...0,6 ja puudulik >0,6. R muutub ühel ja samal süsteemil 2(3) korda, mida ei saa seletada
kaeviku profiil, pinnase iseloomustus kaevikus, hingemulla olemasolu, savitoru korral liidusepilude laius ülal ja külgedel, filter- ja kattematerjali olemasolu. Võetakse savitorude korral üks toru välja ja kontrollitakse sette olemasolu, vaatlusandmed vormistatakse tabelina. Määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus.
turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (0,0002-0,0003). Veevastuvõtjatele rajatakse ristprofiilid, millel looditakse veepinna ja kallaste kõrgused ja mõõdetakse veesügavus. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine
RV ja RP asendis, suunates niitristiku keskpunkti K mõlemal korral tähisele märgitud samale kõrgusele. Kaldenurk arvutatakse siis vertikaalringilt saadud lugemitest valemiga v=0,5(Lv-Lp) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes Nulliasend on lugem vertikaalringilt, kui pikksilma viseerimistelg ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi telg on horisontaalsed. Konstruktsiooni kohaselt peab nulliasend olema null. NA määramiseks kinnitatakse teodoliit statiivile, looditakse ja viseeritakse mingile kaugemal valitud selgele punktile RV ja RP asendis. Vertikaalringilt võetud lugemite Lv ja Lp järgi saame arvutada NA=0,5(Lv+Lp). Kontrolliks määratakse veel teise punkti järgi. Arvestamine mõõtmistes: kaldenurga mõõtmisel? 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang [Enne käigu tasandamist koostatakse käigu skeem, kus näidatakse mõõdetud nurkade ja joonepikkuste väärtused ja arvutustel kasutatav käigu suund]
annaabi.ee 
