Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on
villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate. Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi,
tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Rahvastiku tihedus ja paiknemine · Rahvaarvu tihedus 58,1/km². · 40 % rahvast elab linnades. · 60% -11- elab maal. · Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne ja loodeossa, sest seal on maa k6ige viljakam. Linnastumine ehk urbaniseerumine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut. · Kenyas elab 40% rahavast linnades · Üks maailma kõige kiiremini urbaniseeruvaid piirkondi ongi Sahara kõrbe lõunapoolsemad alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15-
Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule
Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti
seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. Keskmine juurdekasv on 1,5 %. Kenya elanikkond on väga noor. 42.3% terve riigi rahvastikust on alla 14-aastased, 15- aastaseid kuni 64-aastaseid on 55.1% ja 2,6% on üle 65 aastased. Riigi keskmine eluiga Kenyas on 18.7%, meeste keskmine eluiga on 18.6% ja naiste 18.8%. Rahvaarvu tihedus 58,1/km². 40 % rahvast elab linnades. 60% elab maal slummides. Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne- ja loodeossa, sest seal on maa kõige viljakam. 97% rahvastikust on aafriklased. Ülejäänud 3% on kas euroopast või aasiast pärit. Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast). Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse rühma.Religioon: 60% kristlased, põlisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %.
Eesti geoloogiline ehitus Diana Petšnikovski, 9 “C“ Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Esimesed geoloogilised vaatlused Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“.
suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karula
Geograafiline asend Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi
Korsika musta männi käbid on tuhm-hallikaspruunid ning piklik-munaja kujuga. 6 Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica) Austria must mänd (Pinus nigra ssp. nigra) on musta männi (Pinus nigra) teisend mille areaal ulatub Lõuna-Austriast Itaalia keskosani ja Balkani loodeossa. Samuti on ta levinud ka Briti saartel, näiteks kaitsemetsadena rannikul. Austria must mänd on musta männi alamliikidest kõige külma- ja saastekindlam. Eestis on Austria must mänd aastast 1870 puistuna Pädastes Muhu saarel. Austria musta männi võra on tumerohelise koonilise kujuga, vanematel puudel laiub kuni vihmavarjuliseks. Oksad on pikad ja jämedad. Puu tüvi on sageli tüüakas ning selle kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Austria musta männi koor on tumedam kui
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012
keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi. 2.1 Geoloogiline aluspõhi Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis,
põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne). Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra
karjamaana). Sageli toimub ka laugete moreenrandade kamardumine. Neidki alasid on varem karjamaana kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas, Tiirimetsa piirkonnas jm. Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed. aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted. Tüüpilist
Mehi oli aastal 2000 kokku 18 ja naisi 19. Aastal 2012 elab külas 13 meest ja 17 naist. Meeste osakaal on langenud külas 5 mehe võrra ja naiste osakaal on langenud 2 naise võrra. 2.8 Kaika küla Kaika küla asub Võru maakonnas Antsla vallas, Antslast 10 km kaugusel lõunas. Kaika ümbruse metsade, kuni 30 meetri kõrguste kuplite ja sulglohkudega maastik on Karula kõrgustiku kaunemaid. Karula kõrgustik ulatub Võru maakonna loodeossa umbes 20 km pikkuse ja 2 - 5 km laiuse ribana. Maakonna läänepiiri ligidal Ähijärve ümbruses kuplilise reljeefiga ala laieneb tunduvalt. Eriti selge ja korrapärase kujuga, kuni 30 meetri kõrguseid kupleid kohtame Kaika ümbruses. Kaika külas asuvad kool, kirik ja kalmistu. 1890. aastatel ehitati Kaikamäele Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. Kirikul oli kaks sibulkuplit. Praeguseks on kirik lagunenud
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord
Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus. Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutab Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid (talvel suht soojad, suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutab suurel määral pilvitus
soojust ning nende temperatuur auramise tagajärjel langeb. Sel teel on võimalik muuta kuiva ala mikrokliimat. Vastupidi, võib kuivendada liigniiskuse all kannatavaid alasid ja seega vähendada auramisele kuluvat soojust ning suurendada soojushulka, mis kulub pinnase ja õhu soojendamiseks seega tõsta nende temperatuuri. 52) Eesti kliima üldine iseloomustus. Eesti territoorium puutub põhjas, läänes ja edelas kokku merega, idas aga suure mandrialaga. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Et aga territooriumi lääneosa asub vahetult mere kaldal, esineb siin kliimas samaaegselt suurel määral merelise kliima tunnuseid. Sel põhjusel võib Eesti kliimat pidada üleminekukliimaks mereliselt mandrilisele. Balti mere lähedus ning Atlandi ookeanilt liikuvad õhumassid (talvel suhteliselt soojad, suvel jahedad) külmal aastaajal tõstavad ja
lõunaks. Maailmamajanduse arengu üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine. Ajaloolised tootmisviisid võib jagada kahte suurde rühma: traditsioonilised ja industriaalsed. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi: agraar-, industriaal, infoühiskond. 15. LITOSFÄÄR 15.1. Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate.
Jugapuuliste (Taxaceae) sugukonda kuulub 5 perekonda, jugapuu perekonnas (Taxus) on 8 liiki puid Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Euroopas levib harilik jugapuu (Taxus baccata). Jugapuud pärinevad tertsiaarajastu põhja-poolkeralt ja on ühed vanimad puuliigid Euraasias. Enamik jugapuudest on kahe-, harvem ühekojalised. Harilik jugapuu levib Euroopas looduslikult Iirimaa ja Pürenee poolsaare lääneosast kuni Mandri-Eesti lääneosani, areaali kaguosa ulatub Aasiasse ning Põhja-Aafrika loodeossa (Laas 2004). Hariliku jugapuu loodusliku genofondi säilitamiseks on moodustatud kaitsealasid kogu Euroopas (Eesti üks esimesi metsakaitsealasid Hiiumaal Tahkunas, 1925). Eestis kasvab jugapuu looduslikult Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis, jugapuu on II kategooria kaitsealune liik (Laas 2004). Euroopas on jugapuu kõrguseks harilikult kuni 20 m. Jugapuu koor on õhuke ja punakaspruun ning eraldub vanematel puudel soomuste või plaatidena. Võra on
ei näidata. Sama kehtib rannast veelgi kaugemale ulatuva, Eesti vastutada oleva lennujuhtimisala ja majandusvööndi veeala kohta (selle sees vastutab Eesti merepäästeoperatsioonide tegemise eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue. 129. Geoloogiline ehitus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate.
annaabi.ee 
