Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel. Töötunnid enne kaubandussuhete loomist Kunstika Sportika 1 CD-mängija 1 tund 6 tundi 1 korvpall 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Näeme, et Kunstikal on mõlema toote valmistamisel absoluutne eelis. Tootmise loobumiskulud Kui loobuda ühe kauba tootmisest, siis kui palju jõuab toota sama ajaga, mis kulus loobutava kauba tootmiseks, teist toodet.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult
(investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud; 15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus; 16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; vastused a) c) d) on mikroökonoomika uurimisobjektid; 17. b; ainukene vastus, kus viide majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; ülejäänud vastusvariandid viitavad seosele mikroökonoomikaga; 18
· Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu, · Nõudlus Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate
T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides
Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk
L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis · Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes · Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides
hüvised piiratud, V (hüviste piiratuse põhjus ressursside piiratus) 13 4. DISKUSSIOON 1) Majandusteadlased on uurinud, mis on rikkus. Mida Teie peate rikkuseks ja kuidas taolist rikkust võiks suurendada? 2) Miks tuleb inimestel majanduselus teha valikuid ehk majanduslikke otsustusi? 3) Tuletage meelde, milliseid majanduslikke valikuid Teil tuli teha eilse päeva jooksul. Millised olid nende valikute alternatiiv - ehk loobumiskulud? 4) Kuidas võivad majandusteaduslikud teadmised meid abistada valikute tegemisel? 14 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)........................
tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri Kapitali ja finantskonto maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri. 30. Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel. 31. Absoluutse eelise mõiste väliskaubanduses Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis ehk
· Miks on riigi maksebilanss alati tasakalus? Absoluutne eelis Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel. Töötunnid enne kaubandussuhete loomist Kunstika Sportika 1 CD-mängija 1 tund 6 tundi 1 korvpall 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Näeme, et Kunstikal on mõlema toote valmistamisel absoluutne eelis. Tootmise loobumiskulud Kui loobuda ühe kauba tootmisest, siis kui palju jõuab toota sama ajaga, mis
Piirkasu- otsusest tulenev lisakasu. Kahaneva piirkasulikkuse seadus- Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Kahanev piirkasulikkus põhjustab: · Hindade langemist turul · Uusi reklaamikampaaniad tootjatelt · Erinevate toodete turule jõudmist Suhtelise eelise printsiip ütleb, et · Riik spetsialiseerub sellele, mida ta paremini teeb · Riigi spetsialiseerumise aluseks on väiksemad alternatiiv e. Loobumiskulud Siiretööstus olukord, kus inimene jääb tööta, sest ta vahetab töökohta. Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja. Struktuurne töötus- selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Kauba nõudlus on elastne, kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega. Rahapoliitika e. Monetaarpoliitika Rahapoliitika otsene eesmärk on raharingluse mõjutamine.
nappiv ressurss või hüvis (scarce resource, good) selline, mille saadaolev ja tarbijaile (soovijaile) pakutav kogus on väiksem kogusest, mida potentsiaalsed kasutajad sooviksid omada juhul, kui seda hüvist jagataks tasuta (ehk 0-hinnaga). Piiratud e nappivad ressursse või hüviseid ei jätku tasuta jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Piiratud ressursside (või hüviste) hankimisel ilmneb alati alternatiivkulu e loobumiskulu (opportunity cost), kuna piiratuse tingimustes tuleb valikute tegemisel millegi saamiseks alati loobuda millestki (ajast, rahast, mingitest teistest hüvistest jne). Alternatiivkulu on loobumiskulu piiratud ressursi mingiks otstarbeks kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest
inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus. Teenus on mitteainelisel kujul tarbitav hüvis. Piiratud e nappivad ressursid või hüvised neid ei jätku tasuta (0-hinnaga) jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Vabalt saadav hüvis või ressurss selle alternatiivkulu on võrdne 0-ga, st ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest. Piiratuse majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Lihtsustatud skeemina:
sellise tegevuse peale kulunud aega nimetatakse vabaks ajaks (ing k leisure) On selge, et mingi osa oma ajaressursist peavad inimesed kasutama töötamiseks, kuna kõike vajalikku iseendale tänapäeval reeglina inimesed ei valmista. Kuid mille alusel inimesed otsustavad, kui palju nad tööd teha tahavad? Peamine tegur, mis seda valikut mõjutab, on palgamäär. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam (kõrgemad loobumiskulud) on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on Palga- määr Tööjõu pakkumine Tööjõud Joonis 32. Tööjõu pakkumine palgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumise alternatiivkulud madalamad
OTSUSTAMINE on tegevus , mille abil muudetakse eelarved ( plaanid ) tegudeks. Otsustamist defineeritakse kui tuleviku ebakindlate alternatiivide vahe, kusjuures otsustaja peab teadma ettevõtte selgelt formuleeritud eesmärke. Otsustamise eesmärgil on oluline liigitada kulud muutuv- ja püsivkuludeks ning otse- ja kaudkuludeks. Lisaks eelnevale on otstarbekas määratled kulud ja tulud järgnevalt: · Tuleviku kulud · Varemtehtud kulud · Diferentsiaalkulud · Loobumiskulud · Välditavad ja vältimatud kulud Strateegilisel tasandil tehtavad tüüpilised otsused on seotud ettevõtte laiendamise, ühendamise, uute toodete planeerimise, investeerimise ja rahastamisega. Taktikalisel tasandil tehtavad otsused on seotud hinnakujundusega, müügilepingutega, võimsuste planeerimisega jne. Tegevustasandil tehtavad otsused puudutavad konkreetset tegevust, tellimust, käibekrediiti jne.
annaabi.ee 
