Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest
4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 ·Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. ·Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg
4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 •Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. •Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg
suunata kaardi serva, et kõiki andmeid oleks näha. Kihilisus ja haru struktuur: Mõndadel vookaartidel on ühised hargnemiskohad. Sellistel juhtudel on võimalik näiteks kihid ühendada, et vähendada kaardi segadust. Kui aga kaardid ei oma ühiseid punkte, tekitab nende ühendamine kaardile vaid suurema segaduse. Lineaarne või logaritmiline laiuste kuvamine: Vookaardid võivad kasutada laiuste kuvamiseks nii lineaarset kui ka logaritmilist skaalat. Tuleb valida skaala, mis kõige paremini annab edasi kaardi andmeid. (Phan, Xiao, Yeh, Hanrahan, & Winograd, 2005) 7 1.2 Näiteid headest ja halbadest vookaartides Järgnevatel joonistel on näha näiteid nii headest kui ka halbadest vookaartidest ning autori kirjeldused, miks kaart on hästi või halvasti kujundatud. Joonis 4. Hea vookaart. (Braddon, 2011) Joonisel 4 on näide heast vookaardist
põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast,
- Arukas serva marsruutimine: mõnel juhul lendavad kaardil kaardi keskpunktid filtreid või jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks. - Lineaarsed või logaritmilised ekraani laiused: voogkaardid võivad kasutada nii lineaarset kui ka logaritmilist kuvari laiusi. Oluline on valida õige, et andmeid kõige paremini näidata. (Briney, 2014) 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides Järgnevatel joonistel on näha näiteid nii headest kui ka halbadest vookaartidest ning autori kirjeldused, miks kaart on hästi või halvasti kujundatud. 7 Joonis 5. Hea vookaart. (Flow Map Correction-Lab 9, 2010) Joonisel 5 on näide heast vookaardist
Teoreem: Funktsiooni y = x tuletis on y = x-1 , kus on mistahes reaalarv, s.o. kui y = x, siis on y = x-1 Tõestus: Olgu x > 0 Kasutades logaritmilise diferentseerimise võtet, saame ln y = ln x ; ln y = ln x ; Diferentseerime saadud võrduse mõlemaid pooli x järgi, arvestades, et y on x funktsioon: Asendades y avaldisega x saame lõplikult y = x-1 Valem on õige ka siis, kui x < 0, kui x omab mõtet. Näide: y = x3 Leida y' kasutades logaritmilist diferentseerimist! ln y = ln x3 ln y = 3 ln x y' = 7. Tuletada funktsiooni y = arctanx diferentseerimise valem Eeldame, et on teada tan x ' = Arcustangens on tangensfunktsiooni pöördfunktsioon, st y = arctanx tan y = tan arctan tan y = x (1) Teoreem : Funktsiooni arctan x tuletis on Tõestus: Eeldusest x'y = Järelikult: y'x = Kuid
Kõrvuti ioonidega on lahuses ka lahustunud aine molekulid ning nende vahel on tasakaal. Kuna tegemist on pöörduva reaktsiooniga, voime kirjutada tasakaalukonstandi avaldise: K dissotsiatsioonikonstant, iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, seda vähem ioone on lahuses, seda norgema elektrolüüdiga on tegemist.K sõltub elektrolüüdi iseloomust, lahuse temperatuurist. Ei sõltu lahuse kontsentratsioonist.Sageli kasutatakse ka dissotsiatsioonikonstandi logaritmilist kuju pK = - log K. Etaanhape CH3COOH on nõrk hape, tema dissotsiatsioonikonstant K= 1,8 10-5 ja pK = 4,7.Norgad elektrolüüdid on näiteks vesi, mitmed happed (H2CO3, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4, HF) ja orgaanilised happed (CH3COOH, (COOH)2)Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt, igale astmele vastab erinev dissotsiatsioonikonstant. Näiteks süsihappe korral:1) H2CO3 H+ + HCO3 Vee dissotsiatsioon ja pH Vesi on väga nork
Seadmetakistitel mitte üle 1000. Regulaarkarakteristikud mis näitab takistuse suhtelist muutumist võlli pöördenurga suhtelisel muutumisel 7. Ri/Rn sõltub i/n i - hetkesuhtelinenurk n - lõppsuhtelinenurk Ri - hetkesuhtelinetakistus Rn lõppsuhtelinetakistus A lineaarne (toitebloki väljundpinge sujuvaks reguleerimiseks) A' korrigeeritud lineaarne (toitebloki väljundpinge paremaks/pikkemaks, sujuvaks reguleerimiseks) loraritmiline [automaatika skeemid, mis vajavad logaritmilist reguleerimist (soojus seadmed)] eksponensiaalne (sujuv helitugevuse reguleerimine) Stereobalansi reguleerimine. REGULEERTAKISTI REGULEERIMIS VIISID Reostaadina ühendus kahes punktis. (Kui muuttakisti keerata vasakule, siis takistus väheneb, aga paremale suureneb) Reostaadina ühendus kolmes punktis (Keerates paremale takistus väheneb, vasakule suureneb) Potensiomeetrina ühenudus kolmes punktis
) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud
) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (Σ0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud
Teises metsatukas 13 A liiki puud ja üks B ja üks C. Erinevate taksonite suhteliste ohtruste(esinemistõenäosuste) jaotus. Ühtlus(evenness, equitability) esimeses metsatukas ühtlus suur, teises väike. Ühtlus on madal kui dominantsus on suur. Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Dominantsuse diversiteedi kõver. Joonis. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras(ei mõõda midagi). Viimane on liik nr S(liikide arv). Y-telg mõõdab liikide logaritmilist ohtrust. Saame monotoonselt langeva graafiku(mitte kunagi ei tõuse). Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus. Kui langeb kiiresti siis ühtlus(E) väike, kui aeglaselt siis ühtlus suur. Nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks. 17.04.09 Diversiteediindeksid Diversiteet jaguneb taksonoomiline asi ja ühtlus. Simpsoni indeks mis oma loomult on dominantsuse indeks. Mõõdab midagi mis on diversiteedile vastupidine. Tähistatakse lambdaga. Valem. Liikide esinemistõenäosuste summa
korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: - Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) - Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende
Kus d on fraktsiooni osakese keskmine diameeter, µm (mkm); x - vastava fraktsiooni mass kg(1), massiosa (2), või % segus (3) ja X vastavalt X = Xl + X2 + ... Xn (1); X = 1(2); või X =100% Dk = 10x0,05+20x0,15+30x0,5+40x0,25+50x0,05 = 31 µm Dkeskm. väärtus on sõltumatu valitud fraktsiooni väljendusviisist: massi-, massiosa või %. Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0). Puhastusmeetodite valik on lai, kuid neid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel. Viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Ühelt poolt tekitab jõud kiirenduse, teisalt kiiruse kasvades suureneb liikumistakistuse jõud
ja mis tekitab kuulmisaistingu. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Terve inimese kõrv tajub helisid, mille sagedus on 16-20 000 Hertzi. perioodilised rõhumuutused Väikseim tajutav helirõhu tase, mida inimkõrv on võimeline eristama on 2 x 10-5 Pa kuuldelävi suurim helirõhu tase , mis ei tekita veel valu 100 Pa valulävi. Helirõhkude suure vahe tõttu kasutataks logaritmilist mõõteskaalat ja helirõhku mõõdetakse detsibellides (dB). Heli intensiivsus on energiahulk, mis ajaühikus langeb heli suunaga risti olevale pinnaühikule (W/m2). Müra - Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana. Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt. Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja
Probleem on selles, et ettetulevad suurused erinevad mitu suurusjärku ja lineaarne skaala jääb lihtsalt liiga kitsaks. Mingis mõttes toi- mus transistorite arvu areng mitte liitmise, vaid korrutamise teel. Seda saab ka graafiliselt kujutada, võttes appi arvude kujutamise logaritmilisel skaalal. Sel juhul tähendab iga ühikuline samm vertikaalteljel tervet suurusjärgu muutumist – jällegi liitmise asemel korrutame. Näiteks kasutades transistorite arvu esitamiseks logaritmilist skaalat, on pilt palju ilusam ja ülevaatlikum: 299 Logaritmiliseks nimetatakse seda skaalat seetõttu, et logaritmimise suhtes muutu- vad vertikaaltelje ühikud jällegi ühtlaselt, nagu kombeks. Tõepoolest, meenutades kümnendlogaritmi tähistust, võime vertikaaltelje skaala ümber tõlkida järgmise tabeli abil: logaritm
Tegelik lihkepind on mingi silinderpind. Tasapinnalise lihkepinna eeldus annab tegelikust väiksema aktiivsurve, seega tulemuse tagavara kahjuks. Seepärast on püütud ülesannet lahendada kasutades kõverjoonelist lihkepinda. Kuna lihkepinna kuju, mis annab maksimaalse aktiivsurve, ei ole teada, on kasutatud mingit kindlat geomeetrilist joont, näiteks ringi kaart, logaritmilist spiraali, ellipsi kaart või neist koosnevat joont (joonis 10.20). 45° +/2 Sirge Ringjoon või ellipsi osa Sirge Ringjoon või logaritmiline spiraal Joonis 10.20 Kõverjoonelised või
annaabi.ee 
