palju 1946 . aastal ilmus menukas " Triumfikaar " 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque USA filminäitleja Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. See Remarque tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos pärast kuuendat insulti . Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile)
Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda romaani tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning 1930 vndati sellest ka film. 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee".Aastal 1933 lasid natsionaalsotsialistid tema teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ka Saksa kodakondsus. 1945 ilmus romaan "Arc de Triomphe".Ka sellest vndati 1948.aastal film. 1971 ilmus postuumselt tema viimane romaan "Varjud paradiisis".(aasta prast
Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948. aastal asus elama sveitsi, kus ta oli oma surmani · 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast kuuendat insulti Remarque'i teine naine Paulette Goddardi Looming · Suurema tuntuse sai 1929. aastal ilmunud teosega "Läänerindel muutusteta". Romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde. 1930. aastal ilmus ka samanimeline film · 1931. aastal ilmus tema teine romaan "Tagasitee" · 1933. aastal põletati tema teoseid sõjavastasuse tõttu · 1945. aastal ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe"
kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis. Olulisemad teosed "Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971. See oli tema viimane romaan. Loomingule iseloomulikud jooned Remarque´i mõjutas sõda ning ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas
Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan, mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus.
Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu le. Tema romaan tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning juba 1930. aastal vndati selle phjal ka film. Filmi reissriks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee". Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Erich Maria Remarque teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc
müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis ... ja loomingust Nagu juba mainitud, ei suutnud Remarque unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid
omale suurt sõjaväge luua. Ehk lühidalt Saksamaa alandamine igasugusel moel. c. ja d. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. f. Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928
Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad
· 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust Võtmeteosed: 1) Läänerindel muutuseta (1929) loomingu olulisim teos intelligentsilt kiitus, fasistidelt laitus Saksamal R. Teosed keelustati
Belgia väed tagatiseks Ruhri piirkonna 11.01.1923. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkukukkumise. Dawes'i plaan august 1924 Kergendati sakslaste reparatsiooni koormat ja pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Locarno konverents 16.10.1925 Saksamaa osales esmakordselt võrdsetel alustel teistega. Diplomaadid üritasid Versaille' süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli leping, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna Hitleri võimuletulek 1933 Saksa vägede marssimine Reini piirkonda 07.03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936
ning nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati investeeringuid maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Inglismaa ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa, sest Euroopa riikide valitsused mõistsid, et kui Saksamaalt ka edaspidi halastamatult raha välja pumbata, võib asi lõppeda kas või kommunistliku revolutsiooniga. Diplomaadid üritasid Versailles'- Washingtoni süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand
Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud. Lepete sõlmimine toimus optimistliku jutu saatel
1939. aastal emigreerus Remarque USA-sse, kus aastatel 1939 kuni 1943 elas Los Angeleses ja hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis. 25. veebruaril 1958 abiellus kirjanik Erich Maria Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda oli ta kaks korda olnud abielus Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos. (Vikipeedia 2008) 5 1.2Teosed Romaanid: 1. ,,Unistuste tuba" (1920, eesti keeles 1993) 2. ,,Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003) 3. ,,Jaam silmapiiril" (1927, eesti keeles 2001) 4. ,,Läänerindel muutuseta" (1929, eesti keeles 1929) 5. ,,Tagasitee" (1931, eesti keeles 1994) 6. ,,Kolm sõpra" (1937, eesti keeles 1992) 7. ,,Armasta oma ligimest" (1940, eesti keeles 1994) 8
lähedal Bulduris, et sõlmida sõjalis-poliitiline liit. Kuid Poola ja Leedu vaheliste tülide pärast ei viidud seda plaani ellu. 1920. aasta lõpul soovis Eesti Soomega sõjalist liitu, kuid Soomes polnud sellel liidul küllalt toetajaid. Et kiiremas korras mingi liiduni jõuda, sõlmisid Eesti ja Läti 7. juulil 1921 omavahelise kaitselepingu, kuid seda ei ratifitseeritud. 1921. aastal õnnestus Eestil astuda Rahvasteliidu liikmeks. 1925. aastal sõlmiti Locarnos kokkulepe, kus Saksamaa tunnistas oma läänepiiride muutmatust ja lääneriigid andsid neile omapoolse garantii. Niisugune kokkulepe innustas püüdlusi nn. ,,Baltimaade Locarno" sõlmimiseks, kuid tulemusi ei saavutatud. Aastail 1928-1929 tekkis idee- luua Põhjariikide blokk. Nõnda jäigi Eesti- Läti leping 1923. aastal iseseisvuse esimese aastakümne ainukeseks reaalseks tulemuseks. 1932. aastal kirjutas NSV Liit alla mittekallaletungilepingule nii Eesti kui Lätiga
Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted. Hakkas välja kujunema Saksa-Nõukogude koostöö. locarno lepingud · 16.10.1925 Locarnos (kohtusid Stresemann, Briand ja Austen Chamberlain) · Mittekallaletungi leping Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · Saksamaa läänepiir kuulutati puutumatuks, idapiir pidi jääma "rahumeelselt muudetavaks". · Prantsusmaa soostus tagama Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia piiri "puutumatuse" · Poola välisminister Jozef Beck: Saksmaale anti vabad käed idas, vastutasuks rahu eest läänes! Itaalia
Magdeburgis (kuni nov 1918). 1917 Regentnõukogu, ehk Poola valitsus Saksamaa kontrolli all. 18' Wilsoni 14. punktis ka Poola riigi loomine koos vaba ja kaitstud pääsuga merele. 3.11.1918 Poola Vabariik. Regentnõukogu ja selle esimees Pilsudski astuvad tagasi. Brest Litovskiga 3.3.18' loobub Venemaa Poolast. Poola ja Tsehhos... peaksid P-maa nägemustes looma NL-i vastase "sanitaarkordoni", kuid tülitsevad omavahel Tšini pärast. 25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale).
Sai kooliõpetaja hariduse, aga töö õpetajana ei meeldinud. Spordiajakirjanik. Palju naisi ja armukesi. Afäär Marlene Dietrich'iga. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood. R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud. 1929 "Läänerindel muutuseta" Euroopa kõige sõjavastasem romaan. Sealt tuleb mõiste kadunud põlvkond. Kirjutatud neutraalselt. ,,See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena
1947. a ka kodakondsuse. Kuna ta oli jõukas, sai ta aidata teisi pagulasi ja oli priviligeeritud seisundis. 1943 tapsid natsid ta noorema õe. Elas luksuslikult, tal oli seltskonnalõvi kuulsus. Tekkisid alkoholiprobleemid, temast kirjutati sageli klatsiajakirjanduses. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis Loomingust On kirjutanud 14 romaani, 3 näidendit jne. Tõlgitud vähemalt 55 keelde, on 20. saj loetavaim saksa keeles kirjutanud autor. 8 1920 - romaan "Unistuste tuba" räägib kunstnikest. 1927 - "Jaam silmapiiril" räägib noorteseltskonnast.
Rändas väga palju. '25st aastast Berliinis ajalehetoimetuses. Töö kõrvalt esimesed jutukesedluuletused. Tõeline kuulsus tuli romaaniga "Läänerindel muutuseta" ('28). Hitler keelas Ri raamatud ära ja ta oli sunnitud Saksamaalt lahkuma, '38 võeti talt ära ka Saksa kodakondsus. Pagulusaastail elas Sveitsis, Prantsusmaal, NYs. USAs abiellus jõuka ameeriklannaga. '47 sai USA kodakondsuse. Elu lõpul elas Sveitsis, 1970 surigi sealsamas, Locarnos. R kuulus lost generationi hulka (see väljend pärit muide kirjanik Gertrud Steinilt). Käinud I MSs, illusioonitu, ei leia kohta elus. Loomingu saab jagada kolme ossa: sõja, emigratsiooniteemalised ja muud romaanid. 1) Sõjateema. "Läänerindel muutuseta" ('28) sai kiiresti väga popiks, 1,5 aastaga tõlgiti 25 keelde. Intelligents kiitis romaani, et väga tõepärane, hoiab noori järgmisest sõjast eemale. Fasistid aga arvasid, et see raamat rüvetab
Kaugel olemast lihtsalt tavaline seiklusjutt, on see teos midagi, mida võib mitmeid kordi lugeda ja ikka veel leida uue sõnumi. 17. Erich Maria Remarque (1898-1970) elu ja looming + ,,Triumfikaar" ja ,,Läänerindel muutusteta" · Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris. · Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. · Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. · Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse.
annaabi.ee 
