.............................................................................................lk 3 Raamatust.......................................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 6 2 Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenistust töötas ta ajakirjades ,,Kostyor" ja ,,Avrora". Peale seda sai ta ajakirja ,,Neva" peatoimetajaks. Ta alustas oma tööde avaldamist ,,Smena" ajakirjas. Ta on rohkem kui 20 lasteraamatu autor ja 9 täiskasvanute raamatu autor. Tema kaksikvend on Nikolsky NM, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik. Boriss Nikolski teosed on:
Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30. Kristjan Allik.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: K = - 0,5 de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1. Määrata klassikalisel meetodil vool skeemi selles parallelharus, mis ei sisalda induktiivsust ega energiaallikat. 2
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1
püsival temperatuuril ainult potentsiaalist membraani välispinnal st potentsiaali määravate ioonide kontsentratsioonist uuritavas lahuses. 92. Mida nimetatakse potentsiomeetrias segavateks ioonideks? Segavateks ioonideks nimetatakse ioone, mis mõjutavad ioonselektiivset elektroodi, kuid ei ole ioonid, mille määramiseks ioonselektiivne elektrood on mõeldud, nt nitraatselektiivse elektroodiga nitraat-ioonide määramisel on segajaks kloriid-ioonid. Segavate ioonide mõju kirjeldatakse Nikolski-Eisenmani võrrandiga: I don't want to know the answers, I don't need to understand 93. Ioonselektiivsed elektroodid. Võimaldavad määrata paljusid ioone ja ka neutraalseid aineid. Ei ole põhilist erinevust pH mõõtmisega. Klaaselektrood on sisuliselt ka ISE. ISE mõõtmistel on rohkem tegemist segavate ioonidega kui pH mõõtmise juures. 94. Potentsiomeetriline tiitrimine. Selle eelised ja puudused indikaatoriga tiitrimisega võrreldes.
annaabi.ee 
