huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobismi eestikeelne vaste kuluaarpoliitika. Lobistideks on parlamendisaadikud ja survegruppide esindajad. Korruptsiooni takistamine muudetakse lobistide tegevus võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Selleks on kehtestatud vastavad seadused. Palrmanendijärelevalve Otsese kontrolli vormid: 1.Õigus avaldada umbusaldust ministritele ning määrata valitsuse ametisoleku kestust. 2.Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. 3
Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele 4.Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni 5. Nad eelistavad otsesied aktsioone, mitte lobismi 6. Nad on sageli riigiülesed , vahel isegi üleilmse ulatusega 5.Survegrupid poliitika mõjutajana 1. Ei sea eesmärgiks poliitika mõjutamist, vaid tähelepanu juhtimist kitsaskohale 2. Pole piisavalt mõjujõudu 3. Äriringkondadel poliitikale suur mõju millega kaasneb korrupktsiooni oht. Kaudne surve: avalik arvamus ja koostöö mõne erakonnaga. Otsene surve: saavad avaldada otseselt äriringkond 6.Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad
Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele. Teavitamise viis: Lobism. Sotsiaalsete liikumiste eesmärgid: Nende tegevus edendab ideid või väärtusi. (tervet eluviisi, rahu). 11)Võrdle survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Erinevalt survegrupist puudub sotsiaalses liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Sotsiaalne liikumine eelistab otseseid aktsioone, mitte nagu survegrupp- lobismi. 12)Poliitilise kultuuri iseloomulikud jooned. 28 Poliitiline kultuur kujuneb välja pika aja jooksul 29 Suudab püsima jääda, vaid pideva taastootmise korral 30 On jäik poliitiliste muutuste suhtes 31 On omane suurele grupil, mitte üksikutele indiviididele. 32 Poliitiliselt traditsiooniliste mõju jäävad kestma
SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative · Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab? Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutavad-
Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Poliitiline kultuur ja kodakondsus: Kultuurile omased tunnused: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral.
keskkonnaprobleemid.materiaalsed väärtused liikusid tahaplaanile,mis tekitas uute sotsiaalsete liikumiste tekke,mille tunnusjooned:nad on killustunud võrgustikud,mitte selge ülesehitusega orgd,toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti,on probleemipõhised,tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele,nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt sotsiaalmajanduslikku positsiooni,vaid edendab ideid või väärtusi,eelistavad otseseid aktsioone,mitte lobismi,on sageli riigiülesed,vahel isegi üleilmse ulatusega. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosadpoliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida põhjused,mis teevad mõne valitsemissüsteemi teistest stabiilsemaks,isegi kui valitsemise struktuur on sarnane.poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge,milleks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste,ettekujutste,väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
3) Väljatöötatud seaduseelnõud hakatakse arutama riigikogus. Toimub vähemalt kaks lugemist ja muudatuste hääletamine (väga tähtsate seaduste puhul toimub ka kolmas lugemine nt. riigi eelarve) 4) Riigikogus toimub lõpphääletus a) Lihthäälte enamusega kohal olevate saadikute enamusega b) Koosseisu häälte enamusega vähemalt 51 saadikut peab hääletama kas siis poolt või vastu Selleks, et parlamendi saalis läheks töö kiiremini, kasutatakse lobismi ehk kuluaaripoliitikat asjad lepitakse varem kokku. Täidesaatev võim ehk valitsus Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimata hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise.
nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele nende tegevus ei puuduta ega muuda otseslt osalejate sotsiaal- majanduslikku positsiooni( ei tõsta palka, pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi ( tervislik eluviis, rahu) nad eelistavad otsesid aktsioone, mitte lobismi nad on sageli üleriigilised, vahel isegi üleilmse ulatusega Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsed liikumised: Naisliikumine Gei ja lesbiliikumine Rahuliikumine Keskkonnaliikumine Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identieeti. Identiteet vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse.
liikumiste tekke. Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi; nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi; nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist ja keskkonnaliikumist. 9. Millest koosneb poliitiline kultuur ja milles seisneb selle tähtsus ühiskonna sidumise tagamisel? Poliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida põhjused, mis teevad mõne valitsemissüsteemi teistest stabiilsemaks, isegi kui valitsemise struktuur on sarnane
Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE. OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline
igaühe hääl on muutunud oluliseks ning seega antakse tihti välja katteta lubadusi (mida pole võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv. Nende tegevus ei puuduta otseselt osalejate positsiooni (ei sotsiaalset ega ka majanduslikku), pigem propageerivad vaimseid väärtusi ja võitlevad keskkonnaprobleemide vastu. Pooldavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Ei tohi ajada sassi survegruppidega (kategooriakaitse grupid on org. või ühendused, mis seisavad ühe konkreetse grupi elu- või äritingimuste parandamisega; edendamisgrupid on veidi hägusamad, aga edendavad väärtusi või tegevusi, millest on kasu kogu ühiskonnale). Soovide läbisurumiseks kasutatakse nii otsest kui ka kaudset survet. Kasutatakse avalikku arvamust või lähenetakse otse tippametnikele, parlamendiliikmetele jt.
esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Mis on lobism? Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks kutsuti parlamendihoones korideore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Parlamendi järelvalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada kui presidentaalses riigis. Kuna Eesti kuulub
1) erakonna eesmärgiks on võimule saada ja teostada poliitikat. Survegrupi eesmärgiks on avaldada võimule survet e poliitikat mõjutada. 2) Erakond tegeleb paljude erinevate valdkondadega (lai spekter). Survegrupp keskendub reeglina konkreetsele valdkonnale. 3) Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. 16 Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat. Maksud Otsesed maksud maksud, mis laekuvad riigile ilma vahendajateta Kaudsed maksud maksud, mis sisalduvad hinnas (kaubad või teenused) ja mis läbivad vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada 1) Riigikogu parlamendina ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogud Kohalikud maksud Eesti riigis: 1. Reklaami- ja kuulutustemaks 2. Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad) 3. Paadimaks 4
13 Valitsemine ja avalik haldus viimistlemine ja lõplik vormistamine hääletamise teel. Mida põhjalikum on olnud eelnev lobitöö, seda tulemuslikum on täiskogu istung. Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Et takistada korruptsiooni, mida survegruppide kuluaaripoliitika võib põhjustada, püütakse muuta lobistide tegevust võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Saksamaal on vastu võetud hulk lobismi reguleerivaid seadusi. Näiteks
• nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; • nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 20 Kodanikud, huvid ja demokraatia • nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni (ei tõsta palka, ei pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi (nt tervet eluviisi, rahu) • nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi • nad on sageli riigiülese, vahel isegi üleilmse ulatusega. Enimtuntud uutest sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist ja keskkonnaliikumist. 21 Kodanikud, huvid ja demokraatia 7. Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised mängivad ühiskonna tervikuks sidumisel sama olulist
annaabi.ee 
