.” Autori arvates teevad tunded ainult haiget ning seetõttu on turvalisem armastada ilma tunneteta, sest kui tegemist on keelatud armastusega ja tunded üle pea keevad, muutuvad inimesed vihaseks. Vihastades võivad inimesed aga öelda asju, mida nad hiljem kahetsevad. “Ma tahan sind armastada iga päev nagu hull, avalikult ja salaja, aga ma ei tohi ja sellepärast, just sellepärast et ma isegi tean, et ma üldsegi ei tohiks, kutsun ma sind litsiks, joodikuks, mängusõltlaseks, liiberdajaks, haigeks värdjaks…” Samas on armastamine inimeste loomuses ja sinna ei saa midagi parata. “Ma tahan sind iga päev armastada, sa kuradi haige inimene, see pole minu valik, see on lihtsalt niimoodi loodud..” Ühtlasi toob autor ühes luuletuses välja, kui meeleheitel võivad naised armastust otsides olla. “Printsessid lossivaremeis, igavesti tornitippudelt vaatamas
Jutustatakse lugu eestlastest ja nende olukorrast ärkamisajal. Räägitakse ühest tarmukast eesti naisest, kellel on süda õiges kohas ja ta läheb Venemaalt eestlastele õigust nõudma. Ta sai sellega ka hakkama, kuid sellest alates muutus tema elu täielikult. Ta jäi tsaarist rasedaks ja ta isa üritab lapsest lahti saada ja tahaks kõike normaalseks ja endiseks tagasi. Tegelikult on ta argpüks. Lydia jääb ilma nii lapsest kui isast, sest mis isa see on, kes oma tütart litsiks sõimab ning seepärast nii häbi tunneb, et isegi ei julge kellelegi teda mehele panna, kartes, et kõik välja tuleb. Lõpuks Lydia paneb ennast põhimõtteliselt ise mehele, kuid see mees ei suuda elada Lydia minevikuga. Lõpuks kaotab ta ka teise lapse. Lydia ei saa elada õnnelikult minevikus ühe tehtud vea pärast. See kummitab teda elu lõpuni, sest inimesed tema ümber on nõrgad ega saa sellest üle. Segaseks jääb mulle Liivi lugu. Ma ütleks, et lavastuse anr on draama. 9
Gregor kaob kuskile,kuid tagasi tulles pakub ta kigile narkootikume.Silva,Tiit ja Gregor teevad,kuid Ann ei tee.Minnakse autosse ''triipu tmbama''. Jrgmine phapev toimub jlle pidu,kuid siis juba hotelli saunas.Sander filmib kike,mis toimub.Kik on peol,isegi Reena.Pidu on ties hoos.Neid kidakse hoiatamas kva lrmi prast.Hakkatakse sttima teisele sauna ringile.Ann ei lhe,sest tal pole trikood,Ktlin ei taha minna ja Reenal pole sammuti trikood.Jrsku tekib snelus Reena ja Anni vahel.Reena simab teda litsiks,vrdjaks ja kahekeelseks maoks,sest ta li temalt Gregori le.Ann tuseb,kuid Reena lkkab ta diivanile tagasi ja viskab joogi nkku.Ann ei tea,mida teha,ta kardab Reenat ja lahkub,hoolimatta sellest,et kik paluvad tal jda.Kui nad olid lahkunud,siis hakkasid kik Reenat mnitama ja Gregor viskab ta vlja.Ktlin tuleb Anniga kaasa.Koju judes saab Ann teada,et kohe peale seda kui nad lahkusid,kutsuti lrmi prast politsei.Politsei konfiskeeris ka kaamera,millega oli filmitud ''triipu panemist'' ja muid asju
Kuna oli tegu lühimenetlusega, siis läks karistusest kolmandik maha ehk siis kolm aastat ja neli kuud. Kuritegu oli toime pandud katseajal, seega jäi lõplikuks määraks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Mehele esitati süüdistus paragrahvi alusel, mis käsitleb nooremate kui 18aastaste inimeste tahte vastaselt nendega korduvalt suguühendusse astumist, kasutades seejuures ära nende sõltuvust endast. Pereisa enda kommentaarid: "Kõik oli ju tüdrukute enda huvides! Et nad litsiks ei läheks! Vahekorras olin lastega ükshaaval, et teised pealt ei näeks. Miks lapsed kurdavad? Peres oli ju neli arvutit. Mida nad veel tahavad?" 2.Plekkhamba vägistamissari Plekkhammas on varem Kohtla-Järvel elanud aidsihaige, kes praegu VEEL veedab oma aastaid vanglas istudes. Algselt elas Igor Lõuna-Venemaal korralikus peres. Mõlemad vanemad töötasid meditsiinivallas. Juba teismelisena leidis Igor end valelt teelt ehk tegi tutvust narkootikumidega
võtet kasutas ta nii baarides kui näiteks rongis, et enda lõbuks inimestega manipuleerida ja tüdrukuid meelitada, kuigi teda ei tõmmanud suvalised tüdrukud, nimelt oli tema psüühiliseks kiiksuks see, et ta pidi armastama, et tunda iha). Holdenile meeldis palju lugeda, ta armastas oma venna D.B. teoseid(neid, mis olid enne Hollywoodi minekut kirjutatud, sest Holden oli veendunud, et kino on saast ja üdini võlts, samuti teater ja vend olla filmi stsenaariume kirjutama hakates end nn. ,,litsiks" müünud) ja selliseid teoseid, kus saaks autorit pidada oma sõbraks, kellele saaks ,,helistada" kui tahtmine tekib. Holdeni toakaaslane Stradlater on tõeline machomees ja kiitleja(tõeline ilueedi), tihtilugu sebis ta ära mingi suvalise tüdruku, kellega suure nurumise peale auto tagaistmel vanainimeste asja teha. Kui Stradlater aga kogemata Holdeni vana armastuse Jane kohtama kutsub, muutub Holden väga närviliseks teades kuhu see lõpuks välja viib
- Keisriks oli Aleksander I - Rahvas austas teda, kirjalikes pöördumistes rõhutati tema positsiooni, tema head valitsemist ja lahkust. - Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat". Õpingute käigus räägitakse Eevale, et
- Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust - Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks - Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka
oma jälje tema meeltesse. Ainuke kindel tõestus Timo hullusest on tema käitumine Laminguga, kuid seegi oli farss. Kui ta tõesti oligi hull, siis leian, et see lõi välja alles elu lõpul, kui ta keeldus põgenemast ja keisrist tema fataalne(oletatavasti) kinnisidee sai. EEVA Eeva oli pärit lihtrahva seast, seega kui Timo tema isalt tütart naiseks palus arvas too, et aadlihärra soovib omale l*tsi – „… härra tahtis ütelda, et ta tahab võtta minu tütre omale litsiks. Aga selleks isa nõusolekut ei küsta“ (lk 14). Tol ajal oli Eva üsna tagasihoidlik, kuid ajaks mil Timo vangistusest pääses oli ta üsna enesekindlaks muutunud. Eelkõige üllatas inimesi see, et Eva oskas rääkida Saksa ja Pr. Keelt (lk 135). Seltskonnas tundus Eva vaga ning teda peeti rumalaks maaplikaks, kutsuti „ ilusakslehmaplikaks“(lk 33) ega mõistnud, miks mõni aadel oleks pidanud temaga abielluma, hiljem, temaga kohtudes hakkas inimeste arvamus muutuma – „Te olete
Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte Jaan Kross "Keisri hull" Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat".
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat".
- Ameerika indiaanlased ei näinud hispaania vallutajate laevu rannikul, sest neil polnud selle kohta sõna. Asjad said nähtavaks, kui neile anti nimetus. - Keel on ainus meedium, mille kaudu me maailma tajume. Keel kujundab maailma. Maailma taasloomine toimub keele alusel. See, kuidas omavahelisi suhteid kirjeldame, mõjutab seda, kuidas selles suhtes elame ja vastupidi (kui mees nimetab naist litsiks ja naine meest seaks, siis nad elavadki nagu lits ja siga). Psühholoogi ülesanne on luua uus keel, mille alusel kirjeldada oma suhet teisiti, et suhted süsteemis muutuksid paremaks. Kirjeldused pole kunagi universaalsed, vaid kultuurispetsiifilised. Oma kirjeldusega luuakse olukord, kus teine süsteemi liige jätkab vastavat käitumist. Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad
************* "Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat".
Naine kuuland, kuda pudrupada ikka edasi sõimand; naise süda saand täis, võtnud pudrupaja, viind lehma ette. Lehm 11 söönd: laisk, laisk, laisk. Naine kuuland, kuda lehm laisaks sõimand, ta võtt pudrupaja, viind lamba ette ja ise tapnud lehma ära. Lammas söönd: vedel, vedel, vedel. "Või vedel!" käratand naine ja tapp lamba ka ära; pudrupaja viind ta sea ette. Siga söönd: lits, lits, lits, lits. "Või litsiks sõimab tema! Ma tahan ka sulle näidata, mis palka sõimajad saavad!" -- ja tapnud ka sea ära. Õhtul tulnud mees kodu. Naine kaevand kohe mehele: "Sa käskisid mind kodu loomi valitseda, aga nemad nurjatumad hakkasid mind koguni sõimama. Ma aga näitasin, et ma nende valitseja olen, ja tapsin nad ära -- sõimaku siis veel!" Mees tõmmand kulmu kortsu naise juttu kuuldes ja tahtnud taale mõne kõrvalopsu õpetuseks anda, jätnud seekord järele ja üteld: "Eks nad seisa kapsa maoks
ning minnakse ise koju. Sellest ajast saadik hoiti Leemeti pere ja sõpruskonnas Ülgasest eemal ja Tamebetist kes küsimatult Ülgast jälgis ka. Kuid kui metsas on nii palju inimesi siis on raske mitte kokkupuutuda üksteisega ja kord Tambet kohtas Leemetit ja ta ema ning see kokkupuude ei olnud kena. Sõimati jälle üksteist, Tambet ei suutnud andestada neile, et nad kord külas olid elanud ja Tambet kutsus Leemeti ema lausa karu litsiks. Kuid ehki võib tunduda, et Tambet nii kõva mees on ei ole asjad päris nii ning ka temal on olnud äpardusi. Ema on Leemetile rääkinud kuidas kunagi Tambet talle oli külge löönud ja kui kord tahtes talle meelehead teha hankis puu otsa kärgede viis mett. Kuid enne küla kosti viimist läks ta korra kodust läbi kuid häbenes meet enda käes hoida ning siis pistis selle püksi ja see seal tagajärjena sulas ju kõigega kokku ning kui siis
oma mehelikkuse (sex) varjamisel." Siit tuleb välja, et Eestis on küll sõnale sex sugu, kuid teisel sõnale gender eesti keelset vastet pole. Siit ka veel üks keeleline "puudujääk" eestikeele soo defineerimises. Kummaline on, et mehele on lubatud palju üheöösuhteid. See on isegi mehelik "tõutunnus". Slängis nimetatakse taolisi mehi "tõutäkkudeks" ja ei saa öelda, et just eriti halvustavalt. Kui naine aga palju üheöösuhteid omab tembeldatakse ta otsekohe litsiks. See on ka omamoodi üks diskrimineerimise vorme. 36 Ülikoolis akadeemilise testi nõuded eelistavad selgelt poisse. Teadaolevalt on meessool parem ruumiline mõtlemine, kuna vastav ajupoolkera on paremini arenenud. Seetõttu eelistab akadeemiline test noormehi. Ka eelistatakse mehi vestlustel, kus kui neiu ja noormees on võrdsed otsustatakse noormehe kasuks. Paistab, et mehed on
mööda või eemale („pihkupeksja“, „s__apea“, „m_nn“, „värdjas“) – kas nad tahavad, et me Liikudes tunni iseseisva õppimise faasis mööda klassi kuulsin ma pealt, kuidas üks häälekam (ja kuuleksime neid roppusi? – ilmselt soovivad nad vähemalt, et nende kaaslased kuuleksid. aega raiskav) noormees nimetas enda lähedal istuvat tüdrukut „kuradi litsiks“ natuke kõvemini Ropendamise kui teise isiku (õpilase või õpetaja) vastu suunatud vaenuliku kavatsusega tuleb kui vaevukuuldavalt. Ma teadsin, et nad on sõbrad, aga ma kuulsin tema hääles pettumust. Ma õpetajal kohe tegeleda – rangelt, ilma agressiivsuseta (see vaid toidab peidetud vaenulikkust läksin tema juurde ja ütlesin midagi sellist: „Tead, Adam, ma kuulsin, mida sa Belindale ütlesid...“ või viha): „Selline keelekasutus pole siin lubatud
annaabi.ee 
