võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite
võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite
Ta oli juba pikemat aega põgenenud, kuna tema naise vend Georg andis ta üles. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale minna. Teel sinna peatati teda korduvalt kinni, ning kontrolliti tema andmeid, kuid läbi raskuste jõudis ta siiski kohale. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, ning sealt suundusid nad korterisse. Nad veetsid paar ilusat päev koos. Seejärel pidi Schwarts lahkuma, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma pagasi jätnud sinna ja oli seal ka hotelli registreeritud. Helen laenas tuttavalt auto ja viis mehe kohale. Teel Münsterisse aga otsustas Helen, et põgeneb koos mehega. Nad leppisid kokku, et Helen viib auto tagasi ja ütleb kodustele, et läheb Sveitsi arsti juurde ning kohtub mehega hiljem. Schwarts jõudis edukalt Austriasse. Feldkirchis peeti ta kinni ning ta asjad otsiti läbi. Tal oli õnne ning ta pääses. Lõpuks aga jõudis ta Zürichisse ning kohtus Heleniga. Nad elasid nädala kohalikus hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada
Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra laena temalt raha. (Otstaavli snad)
Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
aastat vana, keskmise krgusega ja kahvatu noga ,konto , mis on sna tpne. Clayton ei suuda anda rohkem teavet , vlja arvatud ( et Holmes on okk ja siis pnevust , olles leidnud vrilise vastase )mees teatas oma nime hr Sherlock Holmes . 6Peatkk Holmes ja Watson saabub rong igeaegselt , siis on relvastatud oma revolver ja kahtlustatava nimekirja umbes kmme inimest. Sir Henry ei leidnud oma kadunud boot, agatundmatu austaja ei ole ka keeratud viimase kahe peva jooksul . Holmes hoiatabbaronet kunagi minna ksi ja eriti vltidamoor sel. Seda, kas isik mrab rasitaraba . Kuiginoored Baskerville pole kunagi varem ninudHall, ta on innukas ja Watson neb , et seosinimese ja tema esivanemad on sna suur , kui nad lhemale ja lhemale koht . Nad mrgivad ka, juuresolekulrelvastatud sdur ja juhtVagonett kus nad sidavad nd selgitatakse, et Selden ,Notting Hill mrvar on pgenenud ja arvatakse, et see varjab ennast lhedal ( vt peatkk Kolm mrkused) .
Tema hall kortsunud likond andis tunnistust,et selles vis olla magatud vi vhemalt polnud need riided juba vga pikka aega puu peal rippunud,lips oli seotud ldvalt ja lohakalt.mmargused traatraamidega prillid srasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid,tuhatoosi ja mitut thja konjakipokaali.Ervin tstis he neist mtlikult les ja uuris seda mnda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja vib- olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar peva prast ilmumist OCR-itud fotod leval.Ta vaatas aknast vlja ja mtles,et mis saaks,kui neilt tepoolest rahastus ra vetaks.Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru
abikaasat ootas. Nende ees ja taga sirutus maantee. kki mrkasid nad helt vikeselt krgendikult enda ees langust, mis oli nii jrsk, et torkas silma alles viieteist meetri kauguselt; peale selle tkestasid all nende teed kaks hrjarakendis vankrit. Mdasidulootuses juhtis ta auto sna teepervele, ent seejuures sitis ta kivihunnikusse. Kaks kummi lhkesid, auto lks mber ja kukkus Carnarvonile peale. Trotman lendas mitu meetrit kaugemale Meeleheitliku pingutusega nnestus Trotmanil auto krvale tmmata ja oma peremees vabastada. Viimane oli teadvuseta ja ta sda oli niliselt lakanud ttamast. Sdi olnud hrjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman mrkas pllul kahte tlist, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee nkku. Seepeale hakkas sda taas tle (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclerei kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel nnetusel raske ajuprutuse. Ta oli mnda aega pime, ta ngu oli
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
