Käsiskanner Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita. Trummelskanner Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli ümber ja teda pööratakse suure kiirusega
Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Samm käsiskannerist edasi on mobiilskanner. See on mootoriga varustatud käsiskanner, kus sisestatud kujundi kvaliteet ei sõltu enam käe liikumisest. Värvilise mobiilskanneri komplekti saab umbes 6000 krooni eest. Trummelskannerid Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses
Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil
Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav (hind alates 1200 kroonist) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. 1.6.4 Slaidiskanner Slaidiskannerid võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. 12 1.6.5 Käsiskanner Käsiskannerid on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad
•kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) •kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti
( hiire all on samasugune kuul). 67. rööpport- välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. 68. saalimine- tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 69. siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. 70. sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse. 71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne. 72. skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. 73
Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek D-link Linksys TV-kaart Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku. Hiljuti on aga tekkinud ka palju väliseid, USB pordi kaudu funktsioneerivaid. Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile po- legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FM-raadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega
anonüümsetena edastav vaheserver. Listiserver (mailing list server) - suuremat arvu meililiste käigus hoidev server. Prindiserver (print server) - printerit juhtiv tööjaam või eriseade kohtvõrgus. Kaugpöördusserver (RAS, remote access server) - annab sissehelistuspääsu. Virtuaalserver (virtual server) - HTTP-serveril resideeriv oma domeeninimega näivalt iseseisev server. Server Võrgukaart e. võrguadapter (network adapter, network card) Võrgukaart arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga. Võrgukaart Järgur e. repiiter (repeater) sidekanalis ja arvutivõrgus kasutatav võimendusseade, et säilitada signaali kvaliteeti pika vahemaa korral. Järgur Sild (bridge) kaht sama protokolliga kohtvõrku ühendav seade, mida kasutatakse sageli võrgu pikkuse ja sinna kuuluvate jaamade arvu suurendamiseks. Sildmarsruuter (brouter) seade, millel on nii silla kui ka marsruuteri omadused.
Projektsiooniskanneri väliskuju on näha järgmisel joonisel. slaidiskannerid -võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskannerid -on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokk u liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju. Vastavate tekstitöötlus-, graafika- või kombineeritud teksti-graafika- programmide abil saab skaneeritud
vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Helikaart Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine. Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Inimese kõrv tajub neid helina. Seega selleks, et arvuti saaks salvestada ja taasesitada heli, vajatakse kolme riistvarakomponenti: · helikaarti, · kõlareid · mikrofoni. Algsetel IBM PC- tüüpi arvutitel oli heli väljastuseks üks üsna primitiivne kõlar (PC
hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari. Veel võib emaplaadilt leida lisatoiteseadmed protsessorile ja elektritoiteelemendi reaalajakella toiteks. 1 Joonis 2 Emaplaadi osad 13 2.1.1 Sisemised ja välised siinid Sisemise siini abil ühendatakse protsessoriga adapter või lisakaart, mille külge omakorda ühendatakse välisseade (või mitu seadet). Sisemised siinid on näiteks ISA, PCI ja AGP. Väline siin võimaldab ühendada arvutit seadmetega, mis asuvad väljaspool arvuti korpust (põhiplokki). Välisteks siinideks on näiteks COM ja LPT pordid, USB ja IEEE 1394. 2.2 Sisemised siinid Arvutisisene ja -väline andmevahetus emaplaadil toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike
Tavaliselt on helikaardil analoog/digitaal muundur, mille abil ta muudab digitaalse heli analoogiks ja vastupidi. Paljudel emaplaatidel on juba helikaart integreeritud. Aga on ka võimalik kasutada eraldi helikaarti. Tavaliselt need ühendatakse arvuti PCI siinile või siis USB kaudu. Parema filmi või mänguelamuse saamiseks on enamus helikaardid kas 5.1 või koguni 7.1 kõlarite toega. Tuntumad tootjad: Realtek, Asus, Intel TV kaart Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku. Hiljuti on aga tekkinud ka palju väliseid, USB pordi kaudu funktsioneerivaid. Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile po legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FMraadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega
• kaardi nimi • kaardi väli • leppemärgid, legend • kaardivälised kirjed: kaardi tootja, kaardi alusandmete (aerofoto), tootmise kuupäev, kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg, kaardi trükkimise kuupäev, kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) • kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned,
& 1 E & 1 & L & Helikaart Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine. Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet.
diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a). Analoogsignaali iseloomustab reaalarvude hulk R (pidev ning lõpmatu). b). Digitaalsignaali iseloomustab aga piiratud naturaalarvude hulk N (fikseeritud võimalikud väärtused, piiratud). Analoog vs digitaalinfo: *Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on väljastada (ja vastu võtta) helisignaale, järgides arvutiprogrammi juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekistatase õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad: a). Igal kaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Tekkinud analoogsignaal saadetakse seejärel näiteks
Iseloomult on analooglained näiteks loodusnähtused: helid, valgus, elektromagnetism ja elektrivool. DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. HELIKAART Arvuti lisakaart, mille ülesandeks väljastada (ja vastu võtta) helisignaale järgides arvutiprogrammi juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõlaritesse või kõrvaklappidesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad on DAC, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks, mis seejärel saadetakse nt kõrvaklappidesse või
infokandja võib omada rajväärtuste vahel. Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. Helikaart on arvuti lisakaart, tekitab kõlarite abil kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul seega on helikaardis kindlasti DAC, mis muundab digitaalse info analooginfoks, mis on vajalik inimesele heli kuulamiseks. Heli salvestamiseks kasutatakse ADC-d, et heli saaks töödelda arvutis. DAC-st sõltub taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardil on ka tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis kujutab endast spetsiaalset digitaalsete signaalide protsessorit
Projektsiooniskanneri väliskuju on näha järgmisel joonisel. Slaidiskannerid - võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskannerid - on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju. Vastavate tekstitöötlus-, graafika- või kombineeritud teksti-graafika- programmide abil saab skaneeritud
annaabi.ee 
