Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad. Territoriaalne segregatsioon on see, kui inimesed kogunevad erinevatesse kohtadesse seisuste järgi. Millised probleeme toob kaasa ülelinnastumine arengumaades? Tööpuudus, kooli- ja lasteaiakohtade puudus, alkoholism, narkomaania, haigused, vägivald jne. Miks on vaja plaaneerida linna KK? Peab vaatama linna miljööd, hoida alles pargid,
rahvastikus · Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. · Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse
kuigi kiiresti. Uusi linnu eriti ei teki, väikelinnade kasv jääb seisma. Kasvavad peamiselt keskmised või suuremad linnad, linnad kas muutuvad linnastuteks või haaratakse linnastutesse. LINNASTUMISE LÕPPJÄRK--linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass. MOODNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE--olukord pärast demograafilist üleminekut, mil sündmus ja suremus on enam-vähem võrdsed, rahvaarv ei muutu või kasvab väga aeglaselt, rahvastiku vanuseline koosseis püsib normaalne.
Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks. Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn sellest ainult osa, aga tänapäeval on kogu ringkond piltlikult öeldes linna täis kasvanud, kohati ulatub linn väljapoolegi. Teisalt on Washington osa Suur- Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi. Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele. 17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased. Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad
sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja.
vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus. Tollal naasis kodumaale poliitilisi pagulasi ja majanduskriisi tagajärjel mujal Euroopas töötuks jäänuid. 1978 töötas lepingualusel muudes Euroopa riikides 392 000 hispaanlast. Tööstuse areng ja linnastumine on elavdanud siserännet, rahvastiku siirdumist sisemaistest põllumajanduspiirkondadest Madridi linnastusse ja rannikule, eriti Katalooniasse ja põhja. Rannikuprovintsides elab 2/3 Hispaania rahvastikust. Linnad hõlmavad 67%, sh üle 100 000 elanikuga linnad 2/5 rahvastikust. Majandus. Hispaania on tööstus-põllumajanduslik maa. Hispaania GNP on Euroopa üks kõrgemaid. Euroopa Liidu liikmesriigina saab Hispaania Euroopa Liidult toetust, sest ta on teistest Euroopa maadest regionaalselt maha jäänud. Regionaalse mahajäämuse
Tavalisemateks majanduse arengu mõõtmise kriteeriumiteks on: sisemajanduse kogutoodang (SKT), sissetulek elaniku kohta, industrialiseerimise tase, laialdase infrastruktuuri tase ja üleüldine elustandard ettevõtlusklaster ehk kobar: paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega. aglomeratsioon: inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse, nt autotööstus, kus on oluline, et paljud vajaminevad detailid tuleks tehasesse võimalikult lähedalt. See vähendab oluliselt transpordikulusid Aglomeratsioonitööstus vajalik koostöö teiste ettevõtetega erinevad tugiteenused (pank, kindlustus) suurte linnade lähedus Kõrgtehnoloogiline tööstus koondunud ülikoolide lähedusse Kapitalimahukas tööstus seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga n: paber ja mälukiipide tehased, energia ja infrastruktuuriprojektid
vaesust. (1;4) 1.1. Üldandmed Ametlik nimi India Vabariik Pindala 3 287 263 km² ( sellest Jammu ja Kash- miri osariigis 78 114 km² Pakistani ning 42 735 km² Hiina kontrolli all) Maa 2,973,190 km² Vesi 314,400 km² Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217 (maailmas 2. kohal) Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900 el., kuulub Delhi linnastusse) Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi Riigikeeled hindi ja inglise keel Rahaühik India ruupia (INR) Riigitähised IND, IN (2;3) 3 1.2. Geograafiline asend India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast
Vene lennuväge ja korraldada raudteeliiklust Tallinna lähistel. Siingi elas palju tulnukrahvastikku. Suur osa sellest on lahkunud ja linna elanike arv (6800) märksa vähenenud. Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks. Rapla (5700 elanikku) on praegu isegi omaette maakonnalinn rea niisugusele iseloomulike väikeettevõtetega (piimatööstus, Sadolini värvivabrik), kuigi ka siit käiakse palju Tallinnas tööl. Tallinna linnastusse kuulub ka juba Lääne-Virumaal asuv suvitusalev Võsu, mille klientidest valdava osa moodustavad tallinlased. Regioonis on veel kaks nimetamisväärset asulat, mis on Tallinnast kaugel, sellega halvasti ühendatud ega kuulu Tallinna linnastusse. Raudteest eemal, mere ääres asub Loksa, mis kaotas samuti hulga elanikke seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Loksal asub laevatehas-alltöövõtja, mis kuulub Taani kapitalile, kasutab aga ka endisi Vene sõjaväe remonditöökodasid
Umbes pooled tallinlased kuuluvad tulnukrahvastiku hulka. Tallinnas viibib ajutiselt ka üsna palju välismaalasi (diplomaate, ärimehi, kultuuritegelasi jt). Nõnda on see üsna rahvusvaheline linn, mille kaudu Eesti peab sidet välismaailmaga. Tegelikult pole Tallinn mitte üksiklinn, mille ametlikes piires elab umbes 400 000 inimest, vaid võrdlemisi hästi arenenud linnastu üldise elanike arvuga peaaegu 600 tuhat. Tallinna linnastusse kuuluvad Maardu, Saue, Saku, Keila, Paldiski, Raasiku, Kohila, Viimsi, Vääna, Laulasmaa jpt. väiksemad asulad, kust inimesed iga päev Tallinna tööle või äriasjus sõidavad, kus on paljude tallinlaste elamud või suvilad. EMORi 2000. aasta alguses tehtud küsitlusest selgub, et Tallinnas käib iga päev tööl 38% töötavatest harjumaalastest ehk kokku üle 20 000
Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest. Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim. Tky tipptunnid on maailmakuulsad. Jaapani kesklinn Yokohama Yokohama on linn Jaapanis Kanagawa prefektuuri keskus. Kuulub Tky linnastusse, asub Tkyst umbes 30 km lõunas. 19. sajandi keskpaigani oli Yokohama väike kaluriküla. 1853. aastal maabus praeguse Yokohama rannikul USA kommodoor Matthew Perry 9 laevaga ja sundis isoleeritud Jaapani end avama välismaailmale. Rannalähedasele saarele rajati välismaalaste asulad ja garnisonid. Peagi sai Yokohamast rahvusvahelise kaubanduse keskus Jaapanis. Suur osa linnast hävis 1. septembril 1923 maavärinas. Linn ehitati uuesti üles, kuid hävis taas 1945
Kus hinnanguliselt elab umbes 220.000 elanikku (est.2008), see asub poliitilise pealinna Porto keskuses, kus elab veidi üle 1,7 miljoni inimese (asutatud 2008), ning on peamine linnastu Põhja-Portugalis. Linn Porto koosneb 15 tsiviil vallast. Üks Portugalis kõige rahvusvahelisemalt tuntud tooted, portvein, andis linnale nime, sest seda on toodetakse, Vila Nova de Gaias, linnas mis asub lihtsalt üle jõe ning kuulub samasse linnastusse. Pindala: 41.66 km2 Elanikke: 221.800(est.2008) Rahvastiku tihedus: 5,324/km2 Varane ajalugu Porto (paremal) ja Vila Nova de Gaia (vasakul) VARAJANE AJALUGU Ajaloolised viited linnale viivad tagasi 4. sajandisse ja Rooma aega, kuigi Celtic ja Proto- Celticu jäänused leiti Vana-linnuse südamest Portos alles nüüd . Aja jooksul linna arendati oma tähtsust kaubasadamaga, peamiselt kaubandust Olissipona (Lissabon) ja Bracara Augusta (tänapäeval Braga) vahel
annaabi.ee 
