Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17. Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris? Hakati ühiskondlikke asutusi ehitama, Linnasi hakati planeerima. 18. Kuidas nimetati tuntumat teatrit? Epitaurus 19. 3 tuntud hellenistliku skulptuuri. Samothrake Nike, Lakoon, Milose Veenus.
veerand rahvastikust elab Méxicos ja selle ümbruses. 79,8 % Mehhiko rahvastikust elab linnades ning ajavahemikus 2015-20 on linnastumise tempo 1,37%. Seega linnastumise tase on küll kõrge, kuid linnastumise tempo küllaltki aeglane.4 Mehhiko suuruselt teine linn peale México on Ecatepec, selle linna rahvaarv on 2014. aasta seisuga 1,742,000. Rahvaarvult kolmanadal kohal on Guadalajara linn, mille elanike arv küündib 1,500,800 inimeseni. Enamus suuremaid linnasi asub Kesk-Mehhikos.5 Suure linnastatuse probleeme on palju, teede ülekoormatus, elamispinna nappus, õhu ja vee kvaliteedi langus, prügilad ja palu muud, alatesslummide tekkest kuni siis valgusreostuseni.6 1 https://data.worldbank.org/indicator/EN.POP.DNST?locations=MX 2 https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9xico 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko 4 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 5 http://www.citypopulation.de/Mexico-Cities.html 6
· Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism. · Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad
*egiptus oli muust maailmast üsna eraldatud (Vahemeri + Punane meri) ->sõjategevus puudub *loodus ja ühiskond tihedas seoses stabiilsus & traditsioonilisus *ÜKS riik *piirkond erinevad riigid/linnriigid *kõrgeim võim kuningal, teda peeti jumalikuks Sumerite linnriigid (hiljem suurriigid, impeeriumid) nö jumalkuningas *Hierarhia (rohkem kui Mesopotaamias) Akaadi riik *maaühiskond (linnasi eriti polnud) Vana-Babüloonia Süüria Uus-Babüloonia Hiljem langes Pärsia ülemvõimu alla *kõrgeim võim preestritel, hiljem kuningal *Hierarhia
Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö ning soodsa asukoha ka turvalisus. Osasi linnasi ümbritses müür see pani inimesed tundma turvaliselt. Linnad said toidetud tänu talupoegadele. Talupojad küll enamasti linnas ei elanud, kuid see-eest ostsid kaupmehed talupoegadelt toitu ning nii sai linnarahvas toidetud. Linnas elasid kodanikud, kuid ka mittekodanikud. Nimelt, ei saanud kõik inimesed olla kodanikud. Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre
Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Transport hakkas välja Transport väga hästi arenenud kujunema, trasnpordi kulud arenenud, kulud väga suured väikesed
kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks. 28.11.1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale, sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja EV vahel. See hõlmas ka kahte lühiajalist relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja Bermondti vägedega (oktoober 1919). Rünnak tabas Eestit rasketes tingimustes: EV oli alles loomise algjärgus, sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, riik vaevles rahapuuduses, linnasi ähvardas nälg. Usk omariikluse püsimisse oli madal. Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11
Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine 1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus
Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus nii kõrge, et suurema osa rahvastikust moodustavad noored. Arenenud riikides on aga sündimus üha madalam, mistõttu võib tekkida probleem pensioni maksmisega. Demograafilise protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv. Kui enamus inimesi lähevad maalt linna või tekib linnasi juurde. Linnastumisega võib kaasneda ka õhu ja vee saastatus. 3.2 Õhu saastumine „Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%95husaastus) Saasteaineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamisteks õhusaaste allikateks kütmisel tekkiv suits ning autode heitgaasid.
- Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus - Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks - Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid - Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud - Mõtteliseld jagunes Hansa veeranditeks, keskset rolli mängisid Vendi linnad (Lübeck ntx)
eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Teesides mõisteti hukka eeskätt indulgentside müüki(pattudest puhtaks ostmist). Kriitika kasvas varsti üle Paavsti ja kiriku juhtkonna vastaseks. Luther pandi kirikuvande alla ja arvati välja kirikust. Kui Paavst pani Lutheri kirikuvande alla, siis Saksa-Rooma keiser Karl V kuulutas Lutheri riigipäeval lindpriiks. Kuigi oli ta lindprii, ei pooldanud kõik seda valikut ja terve rida Saksa vürste, linnasi ja väikeriigivalitsejaid hakkasid Lutherit toetama. Osad Katoliku kiriku vaimulikest hakkasid ka Lutherit toetama, ja nendest saidki peamised Luterliku reformatsiooni läbiviijad. Linnades ja maapiirkondades hakkasid jutlustama vaimulikud luterlikud vaimus ja eeskätt tegutsesid linnades. Raed toetasid Luterlike jutlustajade tegevust. Raed kuulutasid Katoliku kiriku omandi linnavalitsuse e. rae omandiks. 15. aasta vältel levis Luterlus, enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa
1. Kui kodakondsus on saadud seadust rikkudes. 2. Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda. 3. Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures. Liigitus: 1. Eesti kodanikud 2. Välismaalased 3. Kodakondsuseta isikud 4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid Kohaliku omavalitsuse korralduse alused KOKS (1993) See seadus puudutab linnasi ja valdu. Omavalitsuse ülesanded: 1. Teed ja tänavad 2. haljasalad, pargid, puiesteed 3. koolid 4. lasteaiad 5. huvikoolid 6. raamatukogud 7. kultuurimajad, rahvamajad 8. liikluse korraldus 9. ühistransport 10. tänavavalgustus 11. prügivedu 12. vesi ja kanalisatsioon 13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5
jalaväepolgu sõdurid rindele mineku asemel ladusid rüüstama, aidates seega kaasa linna mahajätmisele. Olukord tagalas polnud põrmugi parem. Detsembrist 1918 leidub kirjeldusi Tallinna igapäevaelu kohta, mis sarnanes viimsepäeva ootusele. Küsimus jõudis koguni Ajutise Valitsuse koosoleku päevakorda, kus pea- ja sõjaminister Konstatin Päts teatas :“Linna kodanline klass priiskab, kohvimajad ja teatrid on lahti ja maamees nuriseb põhjendatult, et ainult tema linnasi kaitseb.“ Prassimine kõrtsides muutus sedavõrd massiliseks, et 23.detsembril ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoneri üks esimesi samme oli kuiva seaduse kehtestamine ja lõbustusasutuste sulgemine. Ka laienes põgenemine- kui kodumaalt oli võimalik lahkuda vaid jõukamatel inimestel, siis märksa rohkem oli neid ametimehi ja lihtkodanikke, kes otsisid läheneva punaväe eest pelgu Tallinnas. Kirjanduses on mainitud Järva ja Petseri maavalitsuse esimehi, kes pagesid
Uued kreisid olid Võru ja Paldiski. Võru rajati tühja koha peale, Paldiski sai õigused. Kadus ära Uus-Pärnu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna. Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere, Pärnu, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. Narva linn koos ümbruskonnaga - Peterburi kubermangu all, Setumaa - Pihkva kubermangu all. Pärast Katariina surma halduskord likvideeriti, linnasi ei muudetud. Kreisid jaotati kihelkondadeks, tegutsesid kihelkonna kohtud. Kihelkonnad jagunesid mõisa valdusteks ja edasi küladeks. 1917a.- Eesti sai I korda ühtseks territooriumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde (Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Petserimaa; 3. Valga poolitati. 17. Eesti haldusjaotus 1918- Peale vabadussõda 1918 nov oli Eestis maakondi 9:Saare, Harju, Lääne Viru, Viljandi, Tartu, Viru, Järva
Eesti laskurkorpus Sõjategevus eestis 1944 1944 aasta algul purustati saksa väed kes piirasid lenningradi Saksa väed hakkasid taanduma läti suunas Palti maades viidi lläbi sundmobilatsioonsaksa armeese Loodeti et saksamaa kaotuse korral avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks Tänu mobiliseeritud eestlasstele peatati punaarmee sissetung eestisse 1994 aasta veebruar- juuli toimusid ägedad kaitse lahingud narva all 1994 aasta märtsis asus nõukogude lennuväli pommitama eesti linnasi Olikord muutus järsult suvel Lääneliitlased koos nõukogude liiduga tegid dessandi normandiasse. Uus suur lahing toimus suvel sinimägedes Koos pägenevate sakslastega põgenes lahkus eestist u 70 tuhat inimest 25 sep oli kogu eesti mandri osa okupeeritud Sõja tulemused eestile Balti riikide omariiklust sõja lõpus ei taasatud Hukkus umbes veerand elakonnast Rindel hukkus 30 tuhat eesti meest Eestlased olid sunnitud võitlema võõravõimu huvide eest
linnadest ka ristisõdijate eelses Eestis. Edasi Eesti ja Läti vaatepuntkist linnalised asulad said Liivimaal alguse enne Saksa vallutust - Eesti puhul Tallinn ja Tartu. Selle diskussiooni juures tuleks kõige pealt defineerida, mis on linn, aga sellele pole ühemõttelist vastust antud. Saksa ajaloo kontekstis on linn asula, millel on linnaõigus. Sellisest seisukohast lähtudes on selge, et enne vallutusi linnasi Baltikumis ei olnud. Kui me vaatame linnadefinitsiooni laiemalt, siis on asi ebamäärasem - linn on asula, mille elanikkonna põhitegevus ei ole põllumajanduslik tegevus. Üldiselt eeldatakse, et linn on kaubanduslik ja käsitöö keskus ja selle puhul eeldatakse ka suuremat elanikkonna kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista - varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu
annaabi.ee 
