VALLA VÕI LINNAVOLIKOGU ülesanded.(selle valivad kõik kodanikud või üle 5 aasta seal elanud mittekodanikud) *valla või linna eelarve vastuvõtmine *kohalike maksude ja maksusooduste kehtestamine *arengukava kinnitamine *vallavanema õvi linnapea valliminejne. VALLA VÕI LINNAVALITSUSE mood.volikogu valitud linnapea või vallavanem. *lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, *valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi *esindab valda või linnakohtus *täidab muid ettenähtud ülesandeid. Halduskogudlinnaosades olevad nõuandva häälega kogud,kelle seisukohta linnavolikogu arvestab. Eestis on 202 valda,39 linna ja 15 maakonda.
märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusid keskajal kaubateede ristumiskohtades, sest siis oli lihtne tegeleda vahenduskaubandusega. Mööduvad kaupmehed põikasid linna sisse ja said seal oma kaupa vahetada. Erinevalt muinasajast olid keskajal linnakodanikud, kellel olid oma õigused ja kohustused. Nad pidid linna sõjaliselt kaitsma ja maksma makse. Ometi oli neil rohkelt vabadusi. Linnakodanike üle võidi kohut mõista ainult linnakohtus. Ainult nemad võisid linnapiires tegeleda kaubanduse ja käsitööga. Samuti olid nad vabad tollimaksust ja võisid kasutada linna metsi ja heinamaid. Talupojad, kes olid oma isandate juurest linna põgenenud ja suutsid ennast linnas aasta otsa varjata, pääsesid oma isanda käest ja said samuti linnakodanikeks. Mina leian, et linna elu muutus peale Liivimaa ristisõda kindlasti paremaks just selle pärast, et talupoegadel
Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, karjamaa, heinamaa kasutusõigus Linna valitses raad, suurus sõltus linna suurusest Korraga ametis pooled rae liikmed Rael kõrgeim kohtuvõim Linn sekkus kodaniku isikliku ellu, et panna piir priiskamisele: pulmade suurus sõltus kaasavara suurusest, mis riideid võib mingi seisus kanda jne Käsitöö ja kaubandus
1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16. sajandust Preisi riigi õpetlaste ja ametnike eliidi kasvulava. 1832.-1834. õppis ta õigusteadust Göttingenis ja hiljem ka Berliinis kahes toona juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis. Samal ajal külastas ta kursuseid 1815
3)Töötanud üle 10 aasta: ette teatada 4 kuud Koondada ei tohi rasedaid naisi või alla 3 aastase lapse vanemaid. Samuti puhkuse või haiguse a Koondamishüvist makstakse: 1)Töötanud alla 5 aasta: tasuda 2 kuu keskmine palk (viimase 6 kuu näitajate alusel) 2)Töötanud 5-10 aastat: tasuda 3 kuu keskmine palk 3)Töötanud üle 10 aasta: tasuda 4 kuu keskmine palk 9. tööalaste vaidluste lahendamise kord Lahendatakse kohapeal või pöördutakse töövaidluskomisjoni või kohtusse (maa- või linnakohtus 1 kuu töölepingu lõpetamise osas. 10.ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevas Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimisle omad ettepanekud esitada ettevõtte juhile. Eesmärk: hinnata oma personali, välja selgitada koolitusvajadus. 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus.
huvi. kaebuse koos materjalidega maa- või linnakohtule. (3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung. § 79. Kaebuse lahendamine maa- ja linnakohtus (1) Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates TsMS § 201. Tagaseljaotsus viie päeva jooksul. (1) Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse
(2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, kus puudub avalik huvi. (4) Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata (3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus kaebuse koos materjalidega maa- või linnakohtule. puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung. § 79. Kaebuse lahendamine maa- ja linnakohtus TsMS § 201. Tagaseljaotsus (1) Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates (1) Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse viie päeva jooksul. lihtsustatud vormis. (2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle
oma usulisi talitusi. Sõjaväekaplan teenib kõikide usuliste ühenduste liikmeid. Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt peavad vangladirektorid tagama vangidele võimaluse järgida oma usulisi veendumusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada. Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla 14 kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll, põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised. Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud
augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on kohustatud linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ja otsustamisel osalema. 1628. aastal ostis prantsuse päritolu rootsi aadlisuguvõsa liige Jakob De la Gardie Haapsalu linnuse, linna ja lääni. Siis allus Haapsalu linn krahvlikule administratsioonile, osalt ka kohtumõistmisele. Haapsalu uut kõrgemat ülemust tuleb sisuliselt vaadelda riigi läänimehena. Muuseas oli ta kohustatud linnuse kaitseseadmeid teatavas korras hoidma ja garnisoniga varustama
- Narva Riia õiguse aluselised: - rajanes Hamburgi õigusel. - Tartu - Paide - Viljandi - Haapsalu Vana-Pärnus kehtis kohaliku püritoluga piiskopiõigus. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodaniku kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse ja oselemine linnale vajalikes töödes. Kodaniku eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtus, ainult nemad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust ja võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitsemine: Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema kaupmees, omama linna piirides kinnisvara, sündinud seaduslikus abielust jm. eest tasu ei makstud. Raad vehetus aasta kaupa ja töötas kahes vahetuses. Rae võim oli piiramatu. - Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal)
Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu jne., samuti teatud ametikohtadel töötavaid isikuid (president, Riigikogu liige, advokaat, prokurör jt.). Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikukandidaadid
nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle
nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle
Asjaolud: K kasutab H-le kuuluvat eluruumi ilma õigusliku aluseta ja tasuta koos elukaaslase P ning viimase alaealiste lastega C, G ja E-ga. Kes on menetlusosalised? H on hageja, K on kostja, P, C, G ja E on kolmandad isikud? hageja seisukohast peaks olema kasulik esitada hagi kõigi vastu, sest kõik valdavad eluruumi õigusliku aluseta Saab aga esitada nõue P, C, G, E vastu, laieneb ainult märgitud isikutele. 122. Tartu Maakohtu kohtunik V esindas Tallinna Linnakohtus oma sõpra H-d volikirja alusel. Kohus ei pööranud/ei osanud pöörata nimetatud asjaolule tähelepanu ning protsess jätkus kuni kohtuotsuse tegemiseni asjas. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles märkis, et V ei saanud asjas olla esindaja. Mida peab kohus tegema? kohtute seadus: kohtunik võib oma ameti väliselt tegutseda ainult õppe- või teadustööl aga antud kaasuses ei ole tegemist töötamisega kui ei ole teada, et võtab raha selle eest
Need seot tp seot protsessidega. Kohtul on president( asehaldur või kuberner), esialgu tegu nelja assessoriga, hiljem suurendatakse nende arvu kuuele. Kohtu töö ei ole alguses edukas. Alates 1640ndatest a reformitakse kohtu pädevust, seotud toonase kuberneri Erik Oxistierna nimega, kes võtab kohtu institutsiooni parandamise enda ette. Phillip Krusestern tema alam. Koos käiakse talvel ja suvel. Palju probleeme teiste kohtuorganitega nt aadlikega, kes soovisid, et nende asju ei arutataks linnakohtus. Vaidlus suureneb reduktsiooniga (linnusekohus vs ülemmaakohus), vaidlsued kes võib kelle üle kohut mõista. Väiksmeal määral vaidlusi tln tlinnaga , kus jookeb piir linna ja eeslinna vahel. Nt kas tõnismäe elanikud alluvad tlnn rae või linnakohtule. Linnusekohus töötab kuni 1669 kui riik püüab sisse viia rootsi õigust. Kui rootsi võim saab läbi siis linnakohtute tegevus samuti lõpeb. 2) Aadli ja nende seisuslike kohtutega seot. I astme kohtuks oli meeskohtud, mida võib
annaabi.ee 
