Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"linnadevahelised" - 16 õppematerjali

Lahtri piir
5
xlsx

Lahtri piir

xlsm Ülesanne Muutke antud lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu allpool oleval pildil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne Muutke antud tabeli kujundust nii, et see näeks välja nagu allpool oleval pildil Linnadevahelised kaugused Haapsalu Koidula Loksa Märjamaa Narva Tallinn Tartu Haapsalu X 347 168 66 312 99 249 Koidula 347 X 284 282 267 285 100 Loksa 168 284 X 135 175 67 185 Märjamaa 66 282 135 X 280 67 183

Majandus → Informaatika I
2 allalaadimist
Tenerife
15
ppt

Tenerife

vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. · Muuseumis on võimalik näha 15 min pikkust filmi Ameerika avastamiseeelsetest sidemetest eurooplaste ja indiaanlaste vahel. Transport · Bussiliiklus on Tenerifel hästi organiseeritud. · Bussid väljuvad reeglina iga 1520 minuti järel. · Pileteid saab osta bussijuhi käest, linnaliini pilet maksab 1 , linnadevahelised sõidud jäävad vahemikku 1.50 7.90 . · Takso Sisseistumistasu on 1,2 . Öösel ja pühadel lisandub veel 0,5 . Taksopeatused on enamasti suurte kaubanduskeskuste juures. Kuurordi piires tuleb sõiduhinnaks 28 eurot. Hea teada · Tenerifel on aastaringselt · Ööelu on mitmekesine ja pehme kliima. sobilik igale maitsele. · Saare põhjaosa on Suurim ja parima valikuga niiskem keskus on Playa de las

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Gröönimaa ehk-Inimeste maa
28
pdf

Gröönimaa ehk „Inimeste maa“

• Maailma suurima saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km ja idast läände 1300 km. • Saare lõunaosa orgudes kasvavad kuni 7 meetri kõrgused kased. • Innuiidi keel kuulub eskimo-aleuudi keelte hulka ja teda peetakse üheks raskemini õpitavaks keeleks maailmas. Näiteks on selles keeles olemas sõna, mis koosneb 77-st tähest. • Gröönimaal puuduvad raudteed ning maanteid on üldse kokku 150 km. Neist 60 km on kõva kattega teed. Linnadevahelised teed puuduvad ja kasutada saab vee- ja õhutransporti ning koerarakendeid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B6%C3%B6nimaa#S.C3.BCmbolid_ja_t. C3.A4hised http://blog.gomaailm.ee/groonimaa http://www.delfi.ee/archive/groonimaa?id=7386012 http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/elujaavoondi s.htm http://www.greenland.com/en/about-greenland/nature-climate/fauna-of- greenland/ Tänan kuulamast!

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Mesopotaamia riigid-ühiskond-ajalugu
6
doc

Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu.

vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused
28
docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
61 allalaadimist
India
13
docx

India

võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8. Transport India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas. Keskmine bussi sõidukiirus suures linnas on 6- 10 km/h. Rohkem on rõhku hakatud panema sadamatele

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Itaalia
22
odt

Itaalia

Metroo suletakse pärast keskööd või kella ühe paiku. Parim võimalus taksot saada on selleks määratud taksopeatustest (hotellid sobivad hästi, kuid samaks sõiduks võidakse taksosse võtta ka teisi sõitjaid ning mõnel juhul lisandub taksomeetri arvele hotelli lisamaks). Võtke toitu ja vett linnalähedasse rongi kaasa, kui sõidate kaugemale, kuna seal ei tarvitse olla restoranvagunit. Üldtranspordis peaksid nooremad loovutama istme vanematele ja mehed naistele. Linnadevahelised rongid on kas locale (need on aeglased, peatuvad igas võimalikus linnas ja neil on ainult üks teenindusklass: teine), diretto (poolekspress, mis siiski palju peatub, aga kus võib olla esimene ja teine klassi teenindus) või ekspresso (kiirongid ainult suuremate linnade vahel, mõned rahvusvahelise teenindusega, kuid enamikus on olemas kõik teenindusklassid). Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas teie külalised vajavad transporti

Geograafia → Geograafia
148 allalaadimist
Referaat - India
19
doc

Referaat - India

Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15 India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas. Keskmine bussi sõidukiirus suures linnas on 6- 10 km/h. Rohkem on rõhku hakatud panema sadamatele

Geograafia → Geograafia
122 allalaadimist
Referaat India kohta
23
docx

Referaat India kohta

puudujääki, on suurenenud inflatsiooni, mis 1995. aastal püsis 10% lähedal. Kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus on pidurdanud majanduse kasvu. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnangulielt 37 millionit. 12. Transport ja turism India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksad. Liiklusteed: Maanteed ­ 760 000 km Raudteed ­ 62 000 km Kiirteed ­ 77 kiireteed, nende kogupikkus 34 058 km 12.1. Turism Turism on India kuues suurim välisvaluutaallikas. Luksushotelle ehitatakse järjest juurde ning arendatakse öko- ja seiklusturismi. Siiski kuulub Indiale vaid väike osa maailma

Geograafia → Geograafia
86 allalaadimist
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

inimestle tulid appi kodumasinad ja muud mugavused.Paljudesse kodudeses ilmusid pesumasinad, k?lmkapid, tolmuimejad jne.Inimesed said ka rohkem reisida t?nu autodele, bussidele, rongidele, laevadele ja lennukitele.Muutus ka arusaam poliitikast. 1920ndatel oli majanduskasv.T?nu uutele kodumasinatele ja liiklusvahenditele tekkis inimestel vaba aeg. Inimesed hakkasid elust rohkem r??mu tundma.Paranesid omavahelised suhted, oli rohkem suhtlemist ja arenes ?hiskondlik elu.Paranesid ka linnadevahelised suhted, sest reisida sai kiiresti ?hest linnast teisse. Mood Suur muutus toimus moes.Stiil muutus rohkem poisilikuks.1920ndad oli ajaj?rk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi p??rase v?limusega n?itlejannadelt, ning j?rsku tahtis iga t?druk v?lja n?ha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie v?limusega filmidiivad s

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Budismist üldiselt-budismi sümbolid
50
doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

ja nunnadele ning kaheksaosalist teed kestab kolm kuud. järgida. Vihmapüha aga mõjutab paljusid inimesi ­ näiteks ei abielluta sel ajal. Põhja- Indias, kus Buddha jutlustas, algas vihmaperiood tavaliselt juuni lõpus või juuli Tiibetis on see eriliselt värvikas ja rõõmus sündmus, mida peetakse kesksuvel, kui ilm on alguses. Vesi ujutas mõned linnadevahelised teed üle ning reisimine muutus sel ajal alati ilus. Igas piirkonnas oli oma klooster ja igal kloostril olid oma Buddha kujud ja raskeks ja äärmiselt ebamugavaks. Budismi algusaegadel pidid mungad, kes tavaliselt ksülograafid (pühad kirjad, lõigatud puust kitsastele pikkadele nelinurksetele klotsidele). ringi rändasid, vihmaperioodil jääma paikseks. See komme arenes rangeks Kogu kogukond ­ mehed ja naised, ilmikud ja mungad, kannavad neid ksülograafe ja

Teoloogia → Religioon
201 allalaadimist
Keskaja poliitiline ajalugu
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud Sigismund - (1411-1437) Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J

Ajalugu → Ajalugu
146 allalaadimist
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

preesterkonnast majanduslikult sõltuv. Linnriikide esilekerkimise ajajärgul oli ka riigijuhtimine arvatavasti peamiselt kõrgema preesterkonna ülesanne ja tempel seega linnriigi poliitilise võimu lähtekoht. Aja jooksul hakkas aga riigijuhtimises üha suuremat rolli mängima preesterkonnast sõltumatu kuningas. Ühes sellega suurenes ka kuningalossi osa linna arhitektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Tema tähtsuse tõusu linnriigi valitsemises võisidki põhjustada sagedased linnadevahelised konfliktid. Kuid kuningas täitis ka kõrgema kohtuniku ülesannet. Nagu templitele, nii kuulusid kuningalegi suured maavaldused. Kuningavõimu tugevnedes hakkasid templid ja preesterkond järkjärgult kuninga võimu alla langema. Olulise osa linnriigi elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud ­ sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja omasid sellest tulenevalt ka

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Poliitiline ajalugu Euroopas
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega). Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

maa kirdeosa veinipiirkondade vinho verde (e.k. roheline vein) veinid - noored, 8-12º alkoholisisaldusega punased, roosad ja valged, millest viimased on tunnustatud ka väljaspool Portugali. Loomulikult seostub Portugaliga port ehk kangestatud vein, mida on väga palju erinevaid liike ja mis on samuti hinnatud ekspordiartikliks. Kohalikku õlut on mitu sorti ning nad kõik on head janukustutajad. Transport Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui 118 linnasisesed bussiliinid. Bussijaamades on saadaval sõiduplaanid. Bussipilet Praia da Rochast Portimasosse maksab u 1.20 . Bussipeatus on tähistatud sõnaga "Paragem". Marsruutide ja hindade kohta vt lähemalt: www.eva-transportes.pt Rongiga saab liikuda nii Algarve suuremate linnade vahel kui sõita teistesse Portugali

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Veovahend koosneb kahest funktsionaalsest osast – iseliikuvast tehnilisest osast ja laadimisosast. Veovahendiks võib olla nii veoauto kui ka autorong. Veoautod jaotatakse järgmiselt: • vedukautod (kahe- ja kolmeteljelised) erinevate poolhaagiste ja haagiste vedamiseks • suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, veavad ka haagiseid) • väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod • kaubikud • madelautod • paakautod • kallurid • metsaveoautod

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun