Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel.(Fillmore, 1975; Lakoff & Thompson, 1975; Rosch, 1975; viidatud Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas. Sel ajal oli formaalne lähenemine domineeriv nii lingvistikas kui filosoofias. Kognitiivne lähenemine on oma olemuselt filosoofiline, aga sellest hoolimata on ta kognitiivset lingvistikat mõjutanud
Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke
..Lk 7 Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli
paljude ajakirjade publitseerimise keskuseks 1960-1970 tekkis Galaixa normatiiv, mille lõid intellektuaalid 1965 loodi ülikooli juurde Galeegi keele ja kultuuri osakond. 1970 avaldas Galeegi keele kuninglik akadeemia esimesed Galeegi keele ortogtraafianormid 1971 RAG morfoloogilised soovitused 1971 loodi Galeegi keele instituut, mis kuulub Santiago de Compostela ülikooli juurde; selle eesmärgiks on uurida keelt, lingvistikat, keeleekspertide õpetamine, aitab luua normatiive, arendab keeleuurimistehnoloogiaid 1971 Galeegi keele instituut avaldas esimese galeegi keele õpiku (Galego 1,2,3), mis täiendas RAG-i soovitusi. Millalgi siis avaldati lastejuttude kogumikud, mis aitasid keelt normaliseerida. 1973 portugali filoloog Manuel Rodriguez Lapsa kirjutas Galeegi keele kohta teoase, mis toetub portugali keelele ja peab portugali keelt galeegi keele aluseks. 1981 Galiitsia autonoomia statuut
Völkerkunde saksalane uurib mittesakslasi. Etnograafia mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina. Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate
Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) 9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke. b. ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat. 10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs. a. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnuste abil. Semantilised tunnusjooned on vähimad määratavad tähenduselementid. Need on binaarsed(kas olemas või mitte) lapse' tunnusjooned on [+inimene, täiskasvanu, + ja meessoost] b. Prototüüpanalüüs - keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi
venelasele, kes sõjaajal võttes osa Berliini vallutamisest, haaras leekides raamatukogust esimese ettejuhtuva raamatu, mis hiljem selgus oli maiakeelse koodeksi raamat. Knorozov peale sõda õppis lingvistikat ja 1952 aastal suutis tõlkida maia keelseid raamatuid. See avastus jäi pikkadeks aastateks muule maailmale tundmatuks, kuna oma teosed kirjutas ta vene keeles. Tema töödega tutuvus noor vene emigrant, kellest sai maiakeelrspetsialist. Kuigi tegelikult mingine osa kirjamärkidest on veel desifreerimata. Tänapäeval on võimalik lugeda kõiki maiakeelseid tekste
igaühe ellu, et mittepoliitikud toodavad poliitilist retoorikat eraolukordades ja et opositsioonis olev era ja avalik-poliitiline ei sobi kokku. Me peaksime mõistma laiemalt sõna poliitiline . Kuigi antud kontekstis me keskendume tüüpilisele poliitilisele retoorikale s.t. poliitikute poolt tulevale retoorikale, professionaalsete poliitikute veenmismeetodid retooriliste vahendite kaudu. Poliitlingvistiline lähenemine Poliitlingvistika sisaldab retoorikat, poliitteadust ja lingvistikat (eriti kriitilise diskursuse analüüsi). Poliitiline lingvistika eristab kolme poliitilise dimesiooni haritus, käitumisjoon, poliitika. Polity (ingl.k.) harituse tähenduses on poliitilise kultuuri normid, printsiibid, reeglid ja väärtused legaalsetes protseduurides ja poliitilised süsteemid poliitilistes institutsioonides, et oleks kord majas. Nendes dimensioonides on poliitiline retoorika hoolikalt formuleeritud, aga väga ajamahukas. Kuna see on üldiselt konsensusele
10.Mis on kirjandusteadus? Uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi, püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu. Selgitab nähtusi, omab terminoloogiat, kasutab keelt ja termineid teatud viisil, loodetavasti saab ka midagi uut teada, on loomu poolest kauduurimus. 11.Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus kasutab oma uurimustes ajalugu, retoorikat, lingvistikat, kunsti, psühholoogiat ja teisi teadusharusid ning nende uuringute tulemusi, selleks et mõista kirjanduskeeles kasutatavaid erinevaid süsteeme ja nende seoseid 12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning kirjandusteaduse üks eesmärke seega väljenditest, metafooridest jms lähtudes tekste analüüsida. 13
koostiosad. Küberneetiliste süsteemidena hakati vaatlema väga mitmesuguseid nähtusi ja protsesse, näiteks elektronarvutit, elusorganismi närvisüsteemi, reguleeritavat tööstusprotsessi, majandussüsteemi jne. Seetõttu hakati küberneetika arusaamade juurdudes informatsiooni nägema kõikjal. Esimestel oma ajaloo kümnenditel mõjutas küberneetika veel ajalooliste süsteemide uuringuid, kognitiivteadust, lingvistikat ja robotiteooriaid. Terminit "küberneetika" kasutatakse kaasajal väga üldises mõttes arvutiteaduses, aga küberneetika kui eraldi distsipliin on järkjärgult taganenud ning tema uurimissuunad on sulanud teiste valdkondade raamistikku robotiteooriad, tehisintellekt. 19471948.a avaldas C.E. Shannon 2 artiklit, mis kandsid pealkirja "Matemaatiline sideteooria" (ka "Side matemaatiline teoori "). Seal pakkus ta välja matemaatilise kommunikatsiooniteooria, mida hiljem hakati
funktsioneerimise tagab selle enda sisemine organiseeritus) kontsepti. Kuigi sünkroonia mõiste oli oluline süsteemi idee tabamisel, ei ole see süsteemi analüüsil enam vajalik. See mõiste on sama ebamäärane kui, näiteks, "olevik". Diakroonia:Tegemist on F. de Saussure'i mõistega, kes võttis mõisted diakroonia ja sünkroonia kasutusele tähistamaks kahte erinevat lingvistilisele fenomenile lähenemise viisi. Sünkroonia aitas tal rajada lingvistikat kui teadust koherentsetest süsteemidest*. Diakroonia tähistas siis ajalooliste grammatikate uuringuid. Saussure'I jaoks kujutas opositsioon sünkroonia/diakroonia endast omavahel seotud ajaliste teaduslike uuringute dimensioone, samas kui nendesse on kaua suhtutud kui vastandusse strukturaalse suhtumise ja atomistliku lähenemise vahel. 11)Tähistaja/tähistatav nagu 7) küsimus(?) 12)Paradigmaatika ja süntagmaatika: Keelt organiseerib 2 struktuuritelge. Ühelt poolt
(Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9 Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en- kulturatsiooniks. [3] Kultuuri uurimisega tegelev osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept- sioonide ja andmetena arheoloogia, etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat (keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo- nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus-
probleem. Lotmani loodud, Tartu koolkond. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu Humanitaarne – Euroopa traditsioon. Tegeleb rohkem ontoloogiliste küsimustega. Saussure, semioloogia, märgid on osa sotsiaalse sfääri mõtestamisest ja mõistmisest. Saussure ja semioloogia, mis olla sotsiaalpsühholoogia osaks, mis uurib märkide tähendust sotsiaalse elu südames. Algselt pidas lingvistikat semioloogia osaks. Hiljem just vastupidi, semioloogia lingvistika osa, mis peab hakkama uurima diskursuse suuri tähenduslikke üksusi. Semioloogia on teadus mis uurib märke ühiskonnas ja mille aluseks on keel, mis on kõige keerulisem märgisüsteem/semioloogiline süsteem ühiskonnas üldse. Kõne on selle realisatsioon. Keel+kõne=kõnetegevus Formaalne semiootika – Peirce on selle looja, kelle jaoks kõik märgid on seotud loogikaga. ameerika traditsioon!
andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia. Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti sotsiaalantropoloogia rajajaks, oli Poola immigrant Bronislaw Malinowski, kelle kaheaastane
huvi nende teemade vastu. Süüdistati inimese ja ajaloo surmamises. Käsitles psühhiaatria dialektikat ning strukturalismi. Psühhiaatreid vihastas tema psühhiaatria käsitlus ja ta ristiti anti psühhiaatria isaks. Oli hiljem mitmetes komisjonides, mis käsitlesid vanglate reeformimist, haldamist. Hiljem keskendus ta teadmise ja võimu vahekordade uurimisele. 1966. aastal ilmunud raamatu järgi Les Mots et les choses., mis käsitles inimeseteaduse päritolu : majandust, lingvistikat ja bioloogiat, hakati foucault pidama strukturalistiks. selle üle üldiselt vaieldakse. Pidas loenguid Ecole de Paris, mis olid äärmiselt popid, istekohtade pärast kakeldi kuulama tulid ka kõrgseltskonna daamid jne. 1977. aastal hakkas Foucault kuulsus levima ka väljapoole prantsuskeel areaali. ? Horkheimer, Max 1990 Kaob see, mida me nimetame mõtteks Kivimäe, Mart 1990 Max Horkheimer Looming 10/ 1398 1403
Viimane kritiseerib klassikalist teooriat ja pakub asemele oma sotsiokognitiivse lähenemise, kuid ka see sobib siinse mudeli aluseks suurepäraselt – mõisted (Temmermanil mõistmisüksused) on endiselt olemas enne keelt ja keelest sõltumatult ning keel on üksnes vahend nendest rääkimiseks, mitte eesmärk iseeneses. Vahetu alus on aga Douglas Robinsoni performatiivne lingvistika. Robinson omistab kõneaktide teooriale keskse tähtsuse ja võrdleb sellel põhinevat performatiivset lingvistikat, mille kohaselt keele abil peamiselt tehakse asju, konstatiivsega, kus keele abil asju peamiselt kir- jeldatakse. Nagu raamatu alapealkirjaski („Speaking and translating as doing things with words”) öeldud, kasutab Robinson oma mõtete illustreerimiseks lisaks tavalisele kõnelemisele ka tõlkimist, kusjuures tõlkimine ei erine sisuliselt muudest kõnelemise liikidest. Ka tõlkija teeb keele abil asju. See on põhimõtteline erinevus tõlkimise olemuse varasematest käsitlustest.
annaabi.ee 
