Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles? Ego sum ... Mina olen ... Quomodo vales? Kuidas käsi käib? Bene, gratias ago. Hästi, aitäh (tänan). (mida?) Amo theodiscam linguam Ma armastan saksa keelt anglicam linguam inglise francogallicam linguam prantsuse graecam linguam kreeka italicam linguam itaalia hispanicam linguam hispaania
1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat.
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj
Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal. Raamatu autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Ligi kümme aastat möödudes ilmus juba järgmine Eesti kirjakeele käsiraamat: Johann Gutslaffi „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam“ (grammatilised vaatlused eesti keelest) Tartus 1648. aastal. Sellele järgnesid 1660. aastal ilmunud Heinrich Gösekeni põhjaeesti keele käsiraamat „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache“ (sissejuhatus eesti keelde) ja 1693. aasta Johann Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika) (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Süstemaatilised eesti keele uuringud algasid palju hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liikme
Kõik need sündmused on osa Rootsi aja mõjust eesti kultuurile, mis panevad meid siiani meenutama seda ajajärku kui ,, vana head Rootsi aega". 3 Rootsi aegset raamatut: 1) "Anfuhrung zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde" Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik,
aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab
Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul
“üks üle kümne”, cf. vene k.). Foneetikas on slaavi mõjul arenenud vokaal, mida tähistatakse kirjas î. Vanas dalmaatsia keeles oli suur serbo-horvaadi mõju. 21. Ladina keele diferentseerumine ja romaani keelte „sünd“ Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus. Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel 22. Ladina keele perioodid ja ladina keele esimesed kirjalikud mälestised 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid
Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Grammatikas korrapäratu kirjaviis mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni.. Häälikute sees on c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. Stahli grammatika ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. 1648 Johann Gutslaff: Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam (L-E) (Grammatilised vaatlused eesti keelest) Esimene grammatika lõuna-eesti keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas paremaks. Lisaks vokatiivist loobumisele on kiitust pälvinud heebreamõjuline tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H
killustumine, feodaalsüsteemi kujunemine Kristlik kirik- kasutab erinevate väljaaerenenud keelte variante, keeleliselt diferentseeriv mõju Romaani keelte "sünd" keele sünni hetke rakse tabada Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus. Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr
Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) Kristel Kikas "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002). "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) Johannes Gutslaff. "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe (1998) "Julius Mägiste 100". Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust
Eestikeelset teksti on 18lk. Göseken Stahli traditsiooni jätkaja. Eesti keeles kirjutatud töödest on olulisimad pulmalaul "HEh sel ke Jumlakartusz' sees" (1641), mis on mõeldud Jheringi tütre pulmadeks. 127 laulutõlget laulikus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (1656), mille laulud esindavad kaasaja tüüpilist eesti kirikukeelt. Tänu lõppriimile said kirikulaulud paremini lauldavaks ja rahva seas tuntuks. Lisaks kirjutas põhjaeesti k käsiraamatu "Manuductio ad linguam Oesthonicam. Anführung zur estnischen Sprache" (1660): õpetus, eesti-saksa sõnastik ninjg lisad. Gösekeni keelekasutus: keeleõpetuse ortograafia ptk põhjalikum kui Stahlil: ettepanek tarvitada vokaali pikkuse märkimiseks h asemel 2 tähte (ise kinni ei pea). Göseken märgib, et eesti sõnade rõhk on I silbil, liitsõnades mõlemal sõnal. Sõnastiku algul esitab loendi 383 saksa laensõnast eesti k, millest õigesti on etümologiseeritud ~300. Sõnastiku II
annaabi.ee 
