· Jagada 3-4a. tagant. Lehed muudavad värvi hooaja jooksul! Hiidiisop Agastache Hiidiisop Agastache · Kõrgus 70-120 cm. · Lillakassinised piklikud õisikud. Õitseb augustist oktoobrini. · Sobib kuivem viljakas muld. · Ei talu liigniiskust, õied meelitavad ligi kimalasi ja liblikaid. Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld
6 pisemat peeti pool klaasi oliiviõli 3 sl palsamiäädikat 2 küüslauguküünt rosmariini musta värskelt jahvatatud pipart Keeda peete umbes tund aega, nii et need oleksid just parajalt pehmed. Ülekeedetud peedid kaotavad oma kauni värvi ja maitseomadused. Sega oliiviõli palsamiäädikaga ning lisa peeneks hakitud küüslauk. Koori peedid ja lõika viiludeks. Selle juures on hea kasutada kindaid, sest muidu on käed pärast lillakaspunased. Säti peediviilud taldrikule või kaussi. Kalla marinaad peetidele ja sega hoolikalt läbi. Enne serveerimist lase peetidel vähemalt tunni jagu imbuda.
nähtavad. Kui atmosfäär ei ole piisavalt läbipaistev, siis nähtus ei teki, sest atmosfäär neelab sinakasrohelise valguse. SLAID 6 Tara ehk pärg on värviline oreool, mis kujutab endast 15 kraadi laiusega värvilisi rõngaid kuu- või päikeseketta umber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad, näiteks helesinised, oranzid, punakad ja lillakaspunased. Eriti hästi on tara nähtav Kuu umber talveöödel. Päikese ere valgus segab nende jälgimist, selle tõttu saab seda näha tolmurikkas atmosfääris. Tara tekkimise põhjuseks on difraktsioon ehk lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha, sellepärast tekib tara, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma
liigniiske ne Südajalehine bergeenia Bergenia cordifolia 25-35 cm Aprill-mai punaroosad Väga leplik- Kõik kõik kasvukohad Tähkjas liatris Liatris spicata 60-80 cm juuni-august lillakaspunased Parasniiske päikseline muld Tradeskantsia Tradescantia × andersoniana 50 cm Juuni-sept. roosakaspunane Huumusrikas päikseline ´Rubra´ niiske muld Veripunane maran Potentilla atrosanguinea 40 cm juuni-august Tume Kuivem muld päikseline
Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik
oktoobris Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega. Kasvukoht: Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades.
haiguskindelC-tsoonis ka avamaal Puudused suured seemned 'Olga' ('Krasa Severa') vajab talvekatet Marjad suured, ovaalsed kuni munajad, Suurte seas on ka väikseid marju. Hõredad rippuvad vilikonnad. Lehed madalate hõlmaga, paljad, kollase sügisvärvusega. Väärtused suured marjadväike seemnete osakaal Puudused vajab head õitseaegamarjad kaua hapudjahukasteõrn 'Price' vajab talvekatet Marjad lillakaspunased, sinaka kirmega. Vilikond tihe. Lehed kortsulised. Väärtused suured ilusad marjad Puudused marjas palju seemneid 'Somerset Seedless' ('ES 12-7-98') kasvuhoones talvekindel Marjad roosad kuni helepunased, väikesed, kõluseemnetega. Lehed peaaegu hõlmadeta, alt viltkarvased. Väärtused talve- ja haiguskindelmarjad valmivad vara ja püsivad kaua okstel riknematavõrsed korgistuvad vara Puudused heledaks jäävad vilikonnad ja marjad pole maitsvad
Mõiste "pooligihaljas" tähendab, et kuigi taim talvitub koos lehtedega, vahetuvad lehed ikkagi, kuid seda üheaegselt uute lehtede kasvatamisega. A. Igihaljaid rododendroniliike · Rhododendron catawbiense -Katawba rododendron Katawba rododendron on enim levinud igihaljas rododendroniliik. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 ... 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied paiknevad tipmistes suurtes (läbimõõduga kuni 15 cm) kobarates, mis kaugelt meenutab hiiglasuurt pojengiõit. Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega. · Rhododendron brachycarpum -Lühiviljaline rododendron Sarnane eelmise liigiga, kuid lehed on alt pruunikasviltjad ning noorte võrsete tipud on valgeviltjad. Liik kasvab soodsates tingimustes kuni 10 meetrit kõrgeks (meil kuni 2 meetrit).
Vältida: · kui tahad ametiredelil edeneda. · roosat kandvat meest peetakse ebakompetentseks. · kandmist, minnes ülemuse juurde palgaläbirääkimistele. · Kõige sobimatum värv matustele. · Võrgutamiseks, võlumiseks. · Äriõhtusöögil, eriti välismaalastega siis tohib max roosa olla huulepulk. · Ametis ei sobi kanda. 5. Purpur Veinipunane, kirsipunane, tume vaarikas, lillakaspunased toonid. Sobib: · kanda laval esinedes(aga ainult siis, kui lava eesriie teist värvi on muidu ei saa keegi arugi, et keegi üldse laval on..). · kanda, kui tahad olla tähelepanu keskmes. · sametist, plüüsist riietele. · Ärimaailmas miksida musta või valgega. · Ametis kanda juhil. Vältida: · depressiooni, masenduse, halva tujuga. · diskussiooni või läbirääkimiste juhil. · Võib soodustada haiguste esiletulekut. 6. Pruun
blogspot.com/_JVh4bHY0ofI/SE7xxgrzh_I/AAAAAAAAAS8/B0Nh4BA7rzg/s160 0/Paeonia%2Blactiflora.jpg) 44 Joonis 41. Valgeõieline pojeng 45 Aedfloks e. leeklill (Phlox) Konkreetne liik: Aed-leeklill ehk aedfloks (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1 m, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: rohelised Õied või õisikud: valged, roosad, punased ja lillakaspunased õisikud Õitsemine: juuni-september Liigi eritunnused: Aretatud hulgaliselt sorte, mille õite värv varieerub valgest, roosast, punasest violetseni. Õied lõhnavad tugevalt Kasvukoha nõuded: päikseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld Kasutamine haljastuses: püsilillepeenrad, teeääre hekid, taustataim Joonis 42. aed-leeklill (Phlox paniculata) (http://2bnthewild.com/phlox.jpg; http://ledgeandgardens.typepad
vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel Lehed lehed lillakaspunased õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse Õied vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris Viljad mais, sageli sügisel teistkordselt Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina Kasutamine
rohekasvalged siidjate tavaliselt punaste tippudega. karvadega. kahesugulised. Kõrge 15- 40 cm Väiksesd, munajad Meenutavad Õisik maasikas kõrgune või ümmargused, metsmaasika ebasarikas.5 Fragaris kaelaga, tuhmilt omi, kuid on 12 õit, need on moschata lillakaspunased. suuremad ja ühe harvemini vähem kahesugulised, karvased. sageli kahekojalised. Virgiinia 15- 20 cm. Keskmise Pikkade 3 5 õit, maasikas suurusega, rootsudega. enamasti
• Muld: sobivad alad mis on haritud 20-25 cm sügavuselt, niisked kuid mitte liigniisked. Sel juhul kasvavad taimed dekoratiivsed ja õitsevad hästi. GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS KUREREHA • Moodustab kiiresti maapinda katvaid puhmikuid, millest umbrohud ei suuda läbi tungida. Basaalne lehestik ereroheliste, veidi kleepuvate ja sügavalt sõrmjaguste lehtedega. Sügisel värvuvad need kollaseks või punaseks. Õiekobarad on tihedad roosad kuni lillakaspunased. • On pigem vähenõudlik mullatüübi ning kasvukoha suhtes ning kasvab edukalt ka varjus. Üks parimaid pinnakattetaimi aias eelistades liivaseguseid muldi. G. HIMALAYENSE, SYN. GRANDIFLORUM - SUUREÕIELINE KUREREHA • juurmise lehepuhmikuga ja sõrmjaguste lehtedega. Efektsed 4…6 cm läbimõõduga ‘Plenu tassikujulised eritooni m’ sinised õied • sobib hästi varjulises kohas kasvatamiseks.
roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime
Münt ehk piparmünt- Iseloomustus: Rahustava toimega, värske maitse ja lõhnaga. Toiteväärtus: Sisaldab C-vitamiini, kaltsiumi, rauda. Kasutamine kulinaarias: Värskeid lehti ja õisi lisatakse maitseainena salatitele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kuivatatud lehtedest keedetakse teed. Lehtedest või kogu taimest saadakse eeterliku õli mida kasutatakse kondiitritööstuses piparkookide maitsestamisel ja jookide valmistamisel. Pronksleht ehk hiina basiilik- Iseloomustus: Lehed on lillakaspunased, väga dekoratiivsed. Maitse on mahe. Toiteväärtus: - Kasutamine kulinaarias: Sobib salatitesse, suppidesse, munaroogadesse ja toitude kaunistamiseks. 14 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Tüümian ehk Aed-liivatee- Iseloomustus: Maitse- ja ravimtaim.Aromaatsete lehtedega vürtstaim.
Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis. 26) Tuhkpuud (Cotoneaster) Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica) Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal). Sarnane Paakspuuga, ent lehed paiknevad paarikaupa vastastikku, kevadel puhkevad õied väikesed ja kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi. Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat
43, joon.44) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist. Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased. Õitseb varakevadel, aprillis-mais. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: viljakas muld, varjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Joonis 43. Harilik kopsurohi (http://www.wildlifeinsight.com/Insight/?p=195) Joonis 44. Harilik kopsurohi Kasutatud kirjandus: Herba. Harilik kopsutohi Pulmonaria officinalis. Kättesaadav http://herba.folklore.ee/? menu=taime&botid=148. 10.09.2013.
võrsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju eri värvikombinatsiooni lehtedega sorte. Erinevatel sortidel on ka erinevat värvi talvised võrsed (Hansaplant). Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel on lehed lillakaspunased. Siberi kontpuu õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. Tegemist on väga levinud ilupõõsaga, kuna talub saastunud õhku (Hariduskeskus). Joonis 8. Siberi kontpuu 'Elegantissima'. (http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=139&print=true ) 4.4.2. Hooldus
jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle hellitavalt nii ilus nimi kui "pääsusilm" või "ellerhein" antud. Pääsusilma õied on samasugused lillakaspunased nagu meie rahvuslinnu, suitsupääsukese silmad. Loomulikult on armsaid pääsusilma õierattaid võrreldud ka paljude teiste loomade silmadega. Nii kuuluvad pääsusilmale veel nimed anisilm, kukesilm, käosilm, lambasilm ja änilisesilm. Üks nimi kaunim kui teine. Väga sageli on pääsusilm tuntud veel ellerheina ja jaanilille nime all. Jaanilill on ta seepärast, et ta õitseb just jaanipäeva paiku. Samas on laialt levinud ka nimi "neitsitina", kuid selle tähendus pole päris selge.
Metspipar on püsik, mille risoom on peaaegu maapealne. Risoomi sõlmede kohalt tõusevad 1,5-5 cm pikkused varre- kesed, millel on 5-14 cm pikkuse rootsuga lehed. Nahkjad, neerjad, tumerohelised lehed on 2-3 kaupa varte tippudes, sageli püsivad nad tervetena kuni järgmise kevadeni ja lapsed armastavad neid sinilille kimpudesse korjata, kuna sinilille enda lehed on talvega koledaks läinud. Metspipra varre murdmisel võib tunda iseloomulikku pipra lõhna! Õied lillakaspunased, maadligi, kellukjad, kolme- hõlmalise servisega. Tolmeldajateks on seenekärblased ja maapinnal liikuvad teod (nälkjad), sest õied on suunatud maapinna poole. Viljaks on kupar, seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Kasutamine: metspipar on terava (pipart meenutava) lõhnaga ja kibeda maitsega taim. Inimestele ja loomadele mürgine. Eeterlik õli, mida metspipar sisaldab on sööbiva toimega limaskestadele. Kuna taim tekitab sissevõtmisel emakaverejooksu,
annaabi.ee 
