1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-kirjutas raamatu diplomaatia alusel Richelieu-FRA riigiteadlane P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O.Cromwell-juhtis ratsaväge Inglise kodusõjas T
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley
,,ettepanekute peatükkide" esimese variandis kavatseti monarhilt ära võtta õigused olla sõjaväe ülemjuhataja. 1647-1648 toimus teine kodusõda, mille käigus parlamendi vägedel tuli maha suruda rojalistide mäss. Independendid- vabariiklased kes hakkasid nõudma kohut kuninga üle ning 1649s. mõisteti kuningas Charles I surma ja hukati. Levelleride liikumine- inglise revolutsiooni ajal kujunes uue ideoloogilise ja poliitilise suuna e. levellerite liikumine mille rajajaks oli John Lilburne(1614-1657) ta arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakati lilburne´i pooldajaid nimetama levellerideks. Võrdsust mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. 1647a. oli neid 15000-20000. Parlamendi areng- 1215 võeti vastu dokument magna chartae. Suur vabaduskiri. 1265
Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani.
Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja
Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr.
meelsusele oli patt Independenid- juhtiv poliitiline suund, toetajaskond olid ohvitserid. ,,Ettepanekute peatükid"- konstitutsiooniprojekt, mis käsitles ka tuleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. *kellel pole varandust pole riigis ka huvisid. Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine
"Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes
maailmamerel Inglismaale suureks konkurendiks, ja viimaseks oli Inglismaale ka Prantsusmaa, osaledes 17. sajandi koloniaalvallutustes. Alates 1603- 1625 valitseb Inglismaal James I, kelle valitsemisajal ka Sotimaa ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine, kelle põhiseisukoht kõlas: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite hulgas oli digerite liikumine. 1649. aasta kevadel asus mõnikümmend digerit Surrey krahvkonnas St. George'i künkal
inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi juhtiv positsioon kuuluma parlamendile, mis oli 2-a järel valitav; ülesandeks monopolide kaotamine; südametunnistuse vabadus. teiseks ideoloogiliseks liikumiseks oli levellerite liikumine(nimi võrdsustamise ideest - level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni
· Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut. b) Levellerite liikumine: · Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. · Kõikidele kodanikele võrdsed õigused, ka valimisõigus kõikidele meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele. · Liikumise kõrgpunkt Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha.
valimiste läbiviimist uue korra alusel. Esmalt kavatseti monarhilt ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Teise kodusõja ajal hakkasid independendid nõudma kohut kuninga üle. 1649. aastal mõistetigi kuningas Charles I surma ja hukati tapalaval. Teise uue ja ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise revolutsiooni ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli John Lilburne. John Lilburne levellerite juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas ka levellerite programmdokumendi ,,Rahva kokkulepe": ° Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu, ent arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. ° Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks. ° Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks
andsid ta aga parlamendile välja. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast
läbiviimisel. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga- aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast.
Charles I off throne, Commonwealth, power to gentlemen landowners. No radical social change, or popualr democracy experiment. Men at the top harassed by those who supporteed the old and those who sought further to radicalize the new. Dissenting Puritans, restless Protestant sectarians. Pamphlet literature of those who saw Charles I’s overthrow as freedom from Norman feudalism. Native rights, more equal distribution of constituencies, removing property qualifications from voters. John Lilburne – Leveller party. Contrasts between rich and poor. Equal distribution of property. 9. Milton. Paradise Lost Lengthy works of religious convictions discarded today, wanted to remove his poetry to greater extent than that of others, for material: the fall of man, the restoration of the human race in Christ, destruction of God’s enemies, from the heavnely point of view, his poetry must teavh, purify and elevate the heart (his work
annaabi.ee 
