and growing conditions. Before starting planting management it’s important to do watering, weed control, mulching, renovation and fertilization. Strawberries have some diseases and pests. It’s good to pick berries a day or two after they are fully red. Marianne Kümnik 10 Vocabulary[2] Cultivar- sort, vili Mulch- multš Nursery garden- taimla Loam soil- liivsavimuld Eggplants- baklažaan Irrigation- niisutus Vigorous- jõuline Productivity declines- tootlikuse langus Cloudy weather- pilves ilm Blooming plants- õitsevad taimed Pests- kahjur Fungal disease- seenhaigus Marianne Kümnik 11 References [1]Eames-Sheavly,M. (2003). Cornell guide to growing fruit at home. New York State : Cornell Cooperative Extension. Google books: http://www
kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise raskusega liivsavimuld ei liilailiste külmakin nõrgalt sugukoda 60x15- Porrulauk liilailine 2 del happeline 5,6-7,2 kuuluvad 20cm 100x100
110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm- bakterid(vajavad O 2 suureneb kiiresti)märg- suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine keskmine,5.150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk.-seeneline mulla pindmistes kihtides. 2)org.aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk
Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele
veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal.
veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal.
materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal.
võimalik kasut üldise poorsuse määramiseks. 7)Wakt. - aktiivveemahutavus: (mm/10 cm kohta e.mahu %-des) Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta) selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas) 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega.
Korvõieline Niiskusnõudlik, talub ka sügavalt haritud, kerge Hilised külvid jätavad Harvendamine Labidaga väljakaevata Juurikas on tumepruuni kuni lühikest põuda huumuserikas liivsavimuld juurviljad esimesel aastal Kastmine Ülesvõetud juured närbuvad musya koorega, sisu valge, Põuad soodustavad Vältida tuleks savimuldasid peenikeseks Pigem külva kohe õigesse kiiresti
Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- täisvalgus ja poolvari Haljastusväärtus- Paljudel liikidel ja sortidel on haljastuslik tähtsus Puu võra- Lehed- vahelduvate liit ja lihtlehtedega Õied- väikesed, kahelisugulised, valged kuni kreemikad, lõhnaga ja ilma Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised Kasutatakse meditsiinitööstuses EBAKÜDOONIA Chaenomeles Mullastik- huumusrikas saviliiv või kergem värskem liivsavimuld Niiskus- põuakindlad Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- Tähtsad haljastustaimed Lehed- suured abilehed Õied- suured, punased kuni valged, kas üksikult või 2-6 kaupa Viljad- suured õunviljad, rohelised, kollased Kasutatakse toorainetööstuses TOOMPIHLAKAS Amelanchier Mullastik- vähenõudlik 6 Niiskus- Valgus- poolvari Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses
mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km 2- l on 260-270 eraldist, raskendab selline kirju mullapilt maa põllumajanduslikku kasutamist (Miksike. Stepanova, 2015). 7 Otepää kõrgustikul leiduvad mullad: 1. Rendsiina ehk karbonaatmuld. 2. Deluviaalmuld 3. Gleimuld 4. Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed
Sorte harilik puskiinia ,,Libanotica" http://www.aiamaailm.ee/puskiiniad-ja-kirgaslilled/1475- harilik-puskiinia.html Silla (siniliilia) (Scilla) Pärit Kaukaasia, Krimm, Venemaa Euroopa osas. 10-20 cm, puhmjas, püstise kasvuga sibullill,moodustab tihedaid kogumikke Kasvukoht päikesepaiste kuni poolvari Pinnas viljakas, vett läbilaskev liivsavimuld Õitseb aprillis, õied läbimõõduga 1, 5 cm, erksinised, asetsevad ülevalpool õisikuvart, lehed juurmised ja asuvad ühekaupa õisikuvarrel Paljundamine tütarsibulatega Istutada- puude, põõsaste all, rühmadena kiviktaimlas, peenardes, peenraäärtes Sorte Harilik Siniliilia, Siberica Alba https://sites.google.com/site/keiutegemised/rohttaimed/sibull
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud. Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse. Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb, õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub. Kasvukoha nõuded: kobe liivsavimuld, viljakas, parasniiske. Päikseline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: murusse üksikult ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks. Joonis 41. Aedfloks ehk aed-leeklill (http://www.bulbsdirect.com/index.php?/Perennial-Plants- Phlox) Joonis 42. Aedfloks ehk aed-leeklill Kasutatud kirjandus: Hortes. Aedfloks ehk aed-leeklill. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill. 10.09.2013. Seemnemaailm
liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele. (Jaama 1976) Kui muld kirsipuid peetakse happesuse suhtes tundlikeks: neil langeb saaks ja juurdekasv jääb nõrgaks. Neile sobib muld, mille pH on 5,6...6,5. Lupjamiseks kasutatakse Eestis peamiselt mageveelubisetteid, nn. Nõrglupja, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati keskmiselt 98%, või põlevkivi tuhka, milel lubjasisaldus on 35...40%. Liiga sagedane lupjamine on ka kahjulik
Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, talub hästi kärpimist. Kasvatamine Eestis: vajab talvekatet, kasutatakse küllaltki palju haljastuses. Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu (joonis 27) kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. 101 Joonis 27. Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg) Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 100% pistikutest
varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel. Taimed on mürgised, eriti lehed ja võrsete koor. Talub suurepäraselt pügamist ja moodustab tiheda põõsa. Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel
Aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, talub hästi kärpimist. Kasvatamine Eestis: vajab talvekatet, kasutatakse küllaltki palju haljastuses. Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel
annaabi.ee 
