nüüd mitte välja tahtnud tulla. D`Artagnan tõi sõbra siiski välja koos teenriga ja mehed jõid ööläbi. 28.Athos ja d`Artagnan sõitsid oma teenrite hobuse seljas tagasi(teenrid olid jala), tagasiteel nägid Aramist ja Porthost. Kõik mehed, koos oma teenritega suundusid ikkagi tagasi oma kodupaika(Prantsusmaale). Kuna aga varustus oli lõpukorral, arvutasid nad kokku, et neil on vaja veel umbes 8 tuhat liivrit(jõudsid koju). 29.Kõik mehed üritasid plaani välja mõelda, kuidas 8000 liivrit saada. Porthos kohtus kirikus oma kunagise armastatuga(advokaadiemandaga). 30.D`Artagnan ja Blanchet suundusid Saint-Germani poole(de Treville`i tallist võetud hobustega). Planchet nägi Lubinit(meest kellega ta teepeal Inglismaale võitles) ja hakkas temaga rääkima. Mileedi peatus tõllaga Lubini isanda maja juures ja andis Planchetile(pidades teda Lubiniks) kirja, et too selle oma isandale annaks
27.D`Artagnan leidis lesse ka Athose, kes oli majas, kuhu ta ji, keldrisse peitnud ja nd mitte vlja tahtnud tulla. D`Artagnan ti sbra siiski vlja koos teenriga ja mehed jid lbi. 28.Athos ja d`Artagnan sitsid oma teenrite hobuse seljas tagasi(teenrid olid jala), tagasiteel ngid Aramist ja Porthost. Kik mehed, koos oma teenritega suundusid ikkagi tagasi oma kodupaika(Prantsusmaale). Kuna aga varustus oli lpukorral, arvutasid nad kokku, et neil on vaja veel umbes 8 tuhat liivrit(judsid koju). 29.Kik mehed ritasid plaani vlja melda, kuidas 8000 liivrit saada. Porthos kohtus kirikus oma kunagise armastatuga(advokaadiemandaga).
väiksemad, samas kui valgmiku tasandil domineerivad elusuuruses firguurid. · Juveliirne klaasipühamu meenutab rikkalikult metallikunstiga kaunistatud relikviaari suurendatud kujul. · Kiriku laes on ristroidvõlvid · Kabel on maailmakuulus, tänu imekaunitele värvikirevatele vitraazakendele Väikene rikkalikult kaunistatud kabel ehitati 40 000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni. Reliikvia oli maksnud 135 000 liivrit ja kuningas otsustas rajada selle jaoks väärika kabeli. · Louis XI ostis Ladina keisrilt hinnalise odaotsa, millega legendi kohaselt Jeesuse surnukeha torkati kontrollimaks, kas too surnud on. Okaskroon, millega legendi kohaselt krooniti Jeesus Kristus. Seejärel hoiti odaotsa koos okaskrooniga Pariisis Sainte Chapelle'is. Prantsuse Revolutsiooni ajal viidi
loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit, mille eesel olevat kirikule pärandanud. Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust. Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja täis,mida ta müüs (sügiseks v lihavõtteks varus vilja). Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale
· Joseph II Marie-Antoinette'ile: ``Kui sa veel kauemini viivitadm saab sinust õnnetu naine ja veelgi õnnetum kuninganna.'' (Õe lõbutsemisele raisatud aja kohta.) · Joseph II: ``Nüüd pean ma sinu pärast värisema, sest nii ei saa enam edasi kesta, revolutsioon saab olema julm.'' Emadus · 4. august 1778 õukonnale tehakse teatavaks Marie-Antoinette'i rasestumine. · Printsi sünni puhul saab ämmaemand pensioniks 40 tuhat liivrit, printsessi sünni puhul vaid 10 tuhat liivrit. · Kui 18.detsembri ööl kuninganna sünnitab, täitub ta tuba umbes 50 inimesega, kel kõigil on tavade kohaselt õigus sünnitust jälgida. · Sündinud printsessi auks müriseb kahur 21 korda. Printsi sünni puhul oleks kahur kõmanud 100 korda. · 29. novemer 1780 Maria Theresia sureb kopsupõletikku. · Pärast üht nurisünnitust toob Marie-Antoinette ilmale Normandia hertsogi.
) Nad sõid seal hommikust kui neid äkki hakati ründama. Neist saadi võitu. Athos riputas valge rätiku kõrgele, et kõik näeksid et just nemad seal on. Kui tund aega sai täis, hakkasid ründama juba teised. Viis meest läksid minema, kuid unustasid valge rätiku sinna. Athos läks tagasi ja tõi selle ära. Neist räägiti kogu laagris ning nad said väga kuulsaks. D.A müüs oma deemant sõrmuse ära, mille eest ta sai seitse tuhat liivrit. (kuningannalt saadud) Aramis kirjutas kirja inglise milordile, hoiatades mileedi eest. Seda läks viima Planchet, kes jõudis ilusasti õigeks ajaks tagasi. Teine kiri oli mõeldud Tours's elavale osavale isikule, kelleks sai Aramise nõbu. Ta soovis, et nõbu ütleks ta õele edasi, et inglise laevad ei pruugi kohale jõuda ning et ta nägi Buckinghami surnuna. Bazin viis selle kohale ja vastuseks sai ta, et vb ei lähe unenägu täide. Mileedi läks inglismaale
teisi kuningliku pere liikmeid. Ta abikaasa Louis-Auguste oli häbelik, kohmakas ja eemalolev. Ta oli vaid üks aasta Marie Antoinette'ist vanem ja tal polnud, ettevamistuseks kohtumisele oma kihlatuga, kogemusi. Nende abielu viidi läbi paar tundi pärast Marie Antoinette'I Versaille'I saabumist. Neid laulatati 16.mail 1770.aastal Kuninglikus Kabelis. Natuke aega enne pulmi kingiti Mariele juveelid, mille hind oli umbes 2 miljonit liivrit. Kuningas Louis kinkis Mariele ka lehviku, kaunistatud teemantitega. Marie Antoinette ja Prantsuse troonipärija abiellusid õukonna ees. Marie Antoinette kandis valget pärlitega kleiti. Oli ka suur pidulik õhtusöök. Nende pulmaööl ei kinnitanud nad abielu, kuna neile polnud varem mitte keegi öelnud, mida selle all täpselt mõeldakse. Elu õukonnas
raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar
kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i linna üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. See tähelepanu oli noorele d'Artagnanile (nõnda oli selle teise Rocinante rüütli Don Quijote nimi) seda talumatum, et ta ka ise taipas, kuivõrd naeruväärsena näib ta selle setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed,
Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru, kuid poeg vastab vaid, et ma lõikasin teki katki, kuna sina saad ka kunagi vanaks ja ma pean siis sulle ka midagi kaasa andma . Isa muudab meelt ja vanaisa jääb koju . 48. Eesli testament Prantsusmaa peapiiskop saab teada, et üks piiskop on oma eesli matnud kirikuaeda, pühasse mulda. Peapiiskop saadab sõnumi piiskopile, et viimane põhjendaks oma tegu. Piiskop vastab, et eesel pärandas peapiiskopile 20 liivrit (tollal suur raha). Peapiiskop oli rahul, et saab raha ja lubas isegi piiskopi kodulinna tulles piiskopi eesli hauda õnnistada. Peapiiskop hoolis ainult rahast. 49. Svank üliõpilane paradiisis Õpilane reisis ringi, kõht tühi. Astub tallu, palub süüa ja naine on hästi lahke. Ära minnes teatab tütarlaps, et läheb Pariisi, kuid naine saab aru, et ta läheb paradiisi ja saadab kottidega asju kaasa oma mehele, keda ta peaks kohtama paradiisis. 50
Katariina Suurele, kuid see monarh vastas kõhklematult: ,,Jumala tahtel on mind kutsutud oma rahvast teenima, mitte paljaks varastama." Siinkohal tuleb rääkida meile huvi pakkuva ehte hinnast. Tänapäeval maksab Eestis ühekaraadine briljantsõrmus umbes 3000 eurot. Karaat on vääriskivide ja pärlite massiühik. Nimetatud kaelakee karaatide kogus oli 2840. Sooritame korrutustehte: 3000 eurot x 2840 = 8 520 000 eurot. Tolle ajastu vääringus oli kaelakee hinnaks 1 600 000 liivrit, mis oleks võimaldanud ehitada 4 lossi või 3 sõjalaeva. Muinasjutuliselt ilus ning ülikallis kaelakee tekitas kõiksugu kuulujutte. Räägiti, et kuninganna ihaldavat seda ehet, kuid tal polevat selle ostmiseks piisavalt raha. Usumees kardinal1 de Rohan, kes juba ammu unistas kuninganna Marie-Antoinette'i soosingust, tuli mõttele oma varad panti panna, et saadud raha eest ehe omandada ja kuningannale sõpruse
Hakati kasutama erksas toonis pesukindlaid värve, et tuua esile peeni detaile. Ilu ja hügieen: Ikka veel eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ning Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Madame de Pompadour kulutas ainuüksi lõhnadele 500 000 liivrit ja oma välimuse eest hoolitsemisele lugematuid tunde. Kuigi ta läks voodisse alles kell 3 öösel, pidi ta kell 8 osalema missal. Räägitakse, et Pompadouri üks viimaseid soove pärast preestrilt viimse võidmise vastuvõtmist oli tema meigid. Sajandilõpu demokraatlikud ideaalid mõjutasid kõiki eluvaldkondi. Inimesed õppisid hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme. Parukad: Nii mehed kui nasied puuderdasid oma soenguid ohtrasti
Hakati kasutama erksas toonis pesukindlaid värve, et tuua esile peeni detaile. Ilu ja hügieen: Ikka veel eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Jätkuvalt usuti, et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ning Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Madame de Pompadour kulutas ainuüksi lõhnadele 500 000 liivrit ja oma välimuse eest hoolitsemisele lugematuid tunde. Kuigi ta läks voodisse alles kell 3 öösel, pidi ta kell 8 osalema missal. Räägitakse, et Pompadouri üks viimaseid soove pärast preestrilt viimse võidmise vastuvõtmist oli tema meigid. Sajandilõpu demokraatlikud ideaalid mõjutasid kõiki eluvaldkondi. Inimesed õppisid hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme. Parukad: Nii mehed kui nasied puuderdasid oma soenguid ohtrasti
Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne Euroopaga. Nende vahel põhja lõuna suunalised kaubateed. Champagne`i laadad, mil oli üle Lääne Euroopaline tähtsus 11. - 13. sajandil. Perioodiline kaupmeeste kokkutulek. Kaubeldakse hulgi, mitte jae. Iga laat kestab umbes kuus nädalat. 14. sajandi laadad kaotasid oma tähtsuse. 1296. aastal oli uue laada tuluks 8380 liivrit. Miks käis alla: 1. Champagne`i läks krahvide mõju alt kuninga mõju alla, üleminek oli valuline. 2. Kaubad läksid piirkonnast mööda. 3. Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja. Kaubad nii kvaliteetsed, et polnud vaja katsuda. Asjaajamine kirjade ja käskjalgade abil. Laadad säilised kui spetsiifilise hooajakauba müügikohad. 9
Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 9) Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13
sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 10. Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud
annaabi.ee 
