5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9. Liivakivipaljandid esinevad kõikjal peale samaaegselt sinisaviga. EdelaEesti. 8. Rändrahnud koosnevad enamasti 10. Vasalemma dolomiiti kutsutakse graniidist. marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11. Kõige rohkem fossiile pärineb 10. Kulutusel tekkinud pinnavormidest on ordoviitsiumi ajastust. võimsaim pankrannik. 12
Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12
ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks. Neitsikoobas Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Väiksemaid liivakivipaljandeid leidub veel mujalegi Ahja jõe kallastele. Merioone Väga ilus loodus on ka Tilleorus, kust Ahja jõgi läbi voolab.
Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe keskjooks on maastikukaitseala, sest seal on liivakivipaljandid, Narva jõgi Pikkus 75 km ja ürgne loodus ja palju jõgikond 56 200 km²(Eesti suurim) pärandkultuuri. T a im e s tik · Jõe kallastele on iseloomulikud ....... Jõ e ka ld a lä h e d us e s rib a s võ ib le id a .... J õ g e d e ve e s .... J õ g e d e lo o m a s tik Jõgedest võime leida ..... Jõevähk.... Jõeforell... Veekonn... Jäälind...
Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks. Võhandu jõele on tehtud paisjärvi. Samuti on Võhandu jõel ka väga palju lisajõgesid. Kallastel asuvad liivakivipaljandid, mis muudavad kaldad omapärasemaks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ganges http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges http://www.britannica.com/EBchecked/topic/225359/Ganges-River http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5handu_j%C3%B5gi http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5handu_j%C3%B5gi3 https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&ved=0CGYQFjAI&url=http %3A%2F%2Fsirlsala.weebly.com%2Fuploads %2F4%2F2%2F7%2F6%2F4276575%2Fgangese_jgi__sirli_sala.ppt&ei=fl6X
loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on SuurTaevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit, laius ulatub kuni 200 meetrini
Eestis on matkandus üpris heal järjel ja siin korraldatakse palju ühismatku nagu näiteks Roheliste Rattaretked. Suuremale rahvahulgale korraldatud matkad on alati hoolikalt valituv huvitava marsruudiga, ning põneva programmiga. Ise korraldatud matkad seevastu ei pruugi olla nii ette planeeritud ja enamus otsusi tehakse spontaanselt. Eestis on 81 jõge, nendest veematkamiseks kõige huvitavamad on kahtlemata Valgejõe alamjooks ja Võhandu, mida ääristavad paljud uhked liivakivipaljandid. Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurvee ajal, kui kärastikud vahutavad kõige rohkem. Meie rannik on üsna tihedalt sadamstatud, mis võimaldab teha pikemaid jahimatku ilma selleta, et peaks olem üle 12 tunni järjest merel ka üsna tuulevaikse ilma korral. Üle Eestimaa asub palju rohkete laugastega rabasid, mis on suurepärased jalgsimatkaks. Rabasse on soovitav minna juuli lõpus, kui on valminud paljud rabamarjad,
See võeti kaitse alla 1982. aastal. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada. Peetri jõe maastikukaitseala paikneb Mõniste vallas Peetri jõe orus ja sellega külgneval alal Karisöödi ümbruses. Jõe org on tüüpiline sälkorg, mida ei ole inimtegevusega moonutatud. Seal on liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike. Kirikumäe maastikukaitseala asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m. Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5
Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks
Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks
OMADUSED: On kihiline ja koosneb liivaterakestest mille vahesid täidab sideaine, kas lubi või savi, mis terakesi koos hoiab. VÄRVUS: Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. KASUTAMINE: Kuna liivakivi on vastupidav ja teda on lihtne töödelda, tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Kaardil: ØEESTIS SAAB LIIVAKIVIGA KÕIGE PAREMINI TUTVUDA PÕLVAMAAL, KUS ASUVAD NII TAEVASKOJA LIIVAKIVIPALJANDID KUI PIUSA KOOPAD e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø AMFIBOLIIT
a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel.
Lavamaad pole olnud veega üleujutatud. Madalikud aga on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel. 3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini. Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid, mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani.
paleontoogidele (kivististe uurijatele). Devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid. Devoni liivakivide ja siluri lubjakivide avamusalade piir kulgeb piki Pärnu ja Peipsi põhjaranniku vahelist kõttelist joont(devoni ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub
Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur
Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub
rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv
Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm-penikeele, tähk- vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond - Kaljude tüübirühm Kasvukohaks mitmetele haruldastele taimedele. - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid -Koopataimestu Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu - Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4
Vormsi muuseumi; Ruhnu muuseumi. Kuna päris rannarootslasi turistidele näidata ei ole, on Rannarootsi muuseum elustanud rannarootslastele omaseid tegevusi. Näiteks korraldatakse paadi tõrvamisi, kalaküpsetuspäev, taastati rannarootslaste hülgepüügilaev Jaala, millega saab turist merele sõitma minna jms. 40. Eestlaste traditsiooniline pulm Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum:
püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri- mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kammpenikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis. - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid.
jäänuseid, seda eriti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivikihtides. Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi
annaabi.ee 
