Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu
tehisveekogusid Avinurme Elulaadikeskus ● Kuulus põlvest- põlve edasi antud käsitööoskuste ning loomingulise ja loodusliku elulaadi poolest ● Pärandikultuur, selle säilitamine ning arendamine Iisaku muuseum ● Ülevaade elust maal, vanadest talutöödest, meistrite tegevusest. ● Tuletõrje ajaloo tutvustus ● Alutaguse looduse eripära kirjeldus Kauksi rand ● Asub Peipsi järve ääres ●Unikaalne ja looduskaunis puhkepaik, kilomeetrite pikkuste „laulvate liivadega“ liivarannaga (laulvaks liivaks on randades või kõrbetes ränikivi liiv, mis teeb kindlat häält kui sellel liikuda) ● Üks tuntumaid ja ilusamaid randu Peipsi ääres Kiviõli Seikluskeskus ● Eesti pikimad mäesuusanõlvad ● Baltikumi suurim lumelauapark kolme erineva raskusastmega ● FIM nõuetele vastav motokrossirada Kiviõli tuhamäed ● Mäed on tekkinud Kiviõli ja Kohtla- Järvekeemiatehase poolt põlevkiviõli tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel.
väikeste kõrgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused täiesti olemas. Nimelt katavad nii Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste liivadega, mille paksus on tavaliselt 23 meetrit, ulatudes kõige rohkem kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni. Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga maanteesillast ülesvoolu
Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga
tonni ja 12 järvemudamaardlat varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda. Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Haapsalu lahe põhi on suures osas kaetud mitmesuguse terajämedusega liivadega, mille lamami moodustab valdavalt viirsavi. Aleuriit levib vaid meremudalasundis ning mõnes piirkonnas Noarootsi rannikul ja Saunja lahes. Peene aleuriidi fraktsioonis esineb tsirkoon 5 koos monatsiidiga (kuni 13 %), mis tõenäoliselt määrabki ravimuda loodusliku radioaktiivsuse. Varasemat metoodikat kasutades 1986. aastal tehtud uuringu tulemused
liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks. Eesti voorte pikkus ulatub mõnesajast m kuni 13
servaaladel kasvab ka kadakaid ja üksikuid puid. Praegu on enamus põlde ja rohumaid kasutamata ja kunagistest puisniitudest ja -karjamaadest on saanud mets. Kõpu küla on üks väheseid kohti Hiiumaal, kus on säilinud korralikke kiviaedu põldude vahel. Joonis 2. Tahkuna lääne- ja põhjarand ning sealsed metsad kuuluvad Hiiumaa väärtuslikumate puhkealade hulka. Poolsaart ääristavad pikad liivarannad niinimetatud laulvate liivadega (Joonis 2). Rannalähedased metsad rannavallidel ja luidetel koosnevad põhiliselt looduslikest männikutest, kuid leidub ka luiteliivade kinnistamiseks istutatud metsi. 19. sajandi lõpul püstitati Tahkuna neemele majakas. Ainulaadne on elektrit tootev Tahkuna tuulik, mis valmis 1997. aastal. Läheduses asub parvlaev "Estonia" hukuga seotud mälestusmärk. KÄRDLA LINNA väärtuslikud maastikud on Kärdla linn ja Kärdla rannaniidud ja metsad.
sattudes lagunemine jätkub ja filtratsioonimoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 76. *mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla. 77. *limnoglatsiaalne põhjaveekiht - jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. 78. *fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht - jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse
Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.mereliivadega seotud pvkiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasut. üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.limnoglatsiaalne pvkiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. fluvioglatsiaalsete setete pvkiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60 meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte
) . Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest. 55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon. Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasedesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Enim ohustatud alad maailmas on praegu Põhja-Ameerikas California, ja keskosa,siis veel Pärsia lahe äärsed maad, Austraalia ääre alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti
rohkesti sekundaarseid savimineraale, mis jäävad oma tekkekohale paigale. Kõige viljakamad mullad, Järvamaal, Lääne-Virumaal Pinnavormidel kõige peal K0 ehk leostunud muld, siis tuleb K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld. 4)näivleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset lõimiselt kahekihilistel muldadel Lõuna-Eestis, kus punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate saviliivade või liivadega. Ülemine kiht laseb hästi vett läbi, alumine kiht halvemini ning tekib ülavesi, mis põhjustab ülagleistumist. Näivleetunud mulla profiil sõltub selle kattekihi tüsedusest, mis on kõige peal. Kui see on õhem (30-40 cm), siis kujunevad välja heledad näivleetunud mullad L(P). Kui kattekiht on tüsedam, siis kujunevad välja pruunid näivleetunud mullad LP. Arvatakse, et automorfse rauarikkas horisondis baf leiab aset mõningane savistumine. Elg kihis võib leida aset
moodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine järkub ja filtrat- sioonimoodul nõrgeneb, vesi pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 3) Mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võib leida kasutust üksikutes taludes. Kui liiga palju kasutada, võib merevesi sisse tulla. 4) Limnoglatsiaalne põhjaveekiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, nii liivad kui savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäe- vas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte vee reostuse eest. 5) Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveejiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täi- davad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaar- ded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60 meetrit, 20-30% Tartu joo-
· Veereziim ulatub väga kuivast gleistununi · Tüüpilised metsamullad Leetunud liivmullad · Asuvad toitaineterikkamal lähtekivimil · Huumushorisont olemas, kuid huumusvaene · Kergelt haritavad, soojad, madala viljakusega · Metsadena viljakamad Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad · Laialtlevinud Lõuna-Eesti põllumullad · Iseloomul kahekihiline lähtekivim: liivsavimoreen kaetud saviliivadega, kohati ka liivadega · Neutraalse lähedased mullad · Keskmise huumusesisalduse- ja varuga · Kahkjad mullad · Rahuldava viljakusega Leet-glei-liivmullad · Kestev liigniiskus · Huumushorisondis orgaanilise aine sialdus suur, kuid huumus väheväärtuslik · Valdavalt kasutusel metsamaana Glei-liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad · Eestis kõige levinum muldade rühm · Kujunenud nii moreensel kui veesettelisel lähtekivimil · Viljakuselt mitmekesine
kokku 1,3% riigimetsadest ja 0,1 % kogu metsamaast. . Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) Tegemist on tasastel või nõrgalt lainja reljeefiga toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmise kasvukohatüübiga, on siin tegemist tavaliselt keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemuldadega (LII kuni LIII) või mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud gleistunud (LIIg kuni LIIIg) leedemuldadega, samuti liivadega . Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline (pHKCL 2,5 kuni 4,0). Toorhuumuse horisont kuni 10 cm tüse, leethorisont 10 kuni 50 cm tüse. Sisseuhtehorisont (B) on selgesti eristatav. Ülekaalus on jämedateralised liivad, nendel kapillaarne veetõus väike ja taimed kannatavad veepuuduse all, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud, milliste segus kasvab harvalt kaski ja järelkasvuna kiduraid kuuski. Puud puistus halvasti laasunud
annaabi.ee 
