Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liiva uurimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puiste, puistetihedus, jääk, proov, terad, mensuur, mensuuri, puistetiheduse, etalon, näivtihedus, liivas, peenusmoodul, huumusesisaldus, 1569, terastikulise, tumedam, näivtiheduse, 2608, viimistluskrohvi, ehitusmaterjalid, peentäitematerjal, määramiseks, kusjuures, valemist, liivast, liivade, katseproov, 10386, saime, liivaga, sõelad, mahutiLiiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3]
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..........................................................
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1%
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik
Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid
- proovikeha maht V0 = 9,4 [cm3] - proovikeha tihedus 0 = 8255,32 [kg/m3] 2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G = 58,1[g] - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 60,1[g] - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2 = 31[g] - keha maht koos parafiiniga V1 = 29,1[cm3] - parafiini ruumala Vp = 2,15[cm3] - keha maht V0 = 26,95[cm3] - materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6]
toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: (1) kus m killustiku mass anumas , g; V anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus
- Proovikeha maht koos parafiiniga V1= == 4,95[cm3] - Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3] - Proovikeha maht V0= V1- Vp = 4,9 - 0,5 =4,4[cm3] - Materjali tihedus = x 1000 = x 1000 = 1886,4[kg/m3] Tabel nr 2 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] MESSING 8484,8 KERAAMIKA 1886,4 3 KATSE 3.1 Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1000 cm3 anumat ja killustiku määramiseks on 5000 cm3. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga:
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid
Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM: kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38
... g 3 - keha maht koos parafiiniga ............................................................ = .................. cm3 - parafiini ruumala ........................................................................ .....= ................ cm3 - keha maht ....................................................=................ cm3 - materjali tihedus ....................................................... ........................=................ kg/m3 3.Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata ära liiva ja killustiku muistetihedus silindrikujulise anuma abiga. 2.Töö käik · Valida välja õiged suurused anumad kuhu puistada liiv ning killustik · Puistada anumasse täitematerjali u. 10 cm kõrguselt · Kordan katset uuesti võttes uue koguse liiva · Puistetiheduse arvutan valemiga yol =G/Vo kus G=liiva mass (g) ja Vo anuma ruumala (cm3) 3.Saadud tulemused Liiva puistetiheduse
p cm 3 V0 = V1 - V p = 3 - keha maht 17,17 cm G 0 = * 1000 = 2294,7kg / m 3 - materjali tihedus V0 Materjali nimetus 3 Tihedus kg / m Messing 8739,58 Üldine geraamika 2294,7 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetihedus 0l [kg/m ] arvutatakse valemiga: 3 G 0l = V0 , kus G liiva mass g; V0- anuma ruumala, cm3. 1532 0l = = 1445 1060 [kg/m 3 ] Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Liiva näiv tihedus L [kg/m ] arvutatakse valemist: 3 G L = * 1000 V2 - V1 , kus G- proovi mass, g;
*Halli taustaga märgitud ebaõnnestunud katsed, kuna laialivalgumine ületas lubatud piirid ning neid katsetulemusi ei arvestata. Segude valmistamisel kasutati erineva fraktsioonidega liivasid. Liiva terastikulise koostise iseloomustamiseks on koostatud tabel nr 2. Tabel 2. Liiva terastikulised koostised. Jämeliiv 0,63- Peenliiv 0,0-0,8 [mm] 2,0 Sõela [mm] ava, mm Jääk Täisjääk Jääk Täisjääk Läbind Läbind % sõelal % sõelal % % g % g % 4,0 0 0,00 0,0 0,0 0 0,0 0,0 0,0 2,0 2 1,00 1,0 99,0 0 0,0 0,0 0
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm
Arvutus: RB = 26,88 [MPa] RT = 32,5 [MPa] A = 0,60 W = 1 / (26,88 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53 Valem 3: T=V/W T – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] W – vesitsementtegur Arvutus: V = 165 [kg/m3] W = 0,53 T = 165 / 0,53 = 311,3 [kg/m3] Valem 4: TK = 1 – (ρOpK / ρOK) TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] Arvututs: ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47 Valem 5: K = 1 / ( TK * α / ρOpK + 1 / ρOK) K – killustikusisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] α – mördi ülehulgategur Arvutus: TK = 0,47 ρOpK = 1380 [kg/m3]
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn ,
· Betooni klass C20/25 · Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R · Tsemendi absoluutne tihedus ts = 3100 kg/m3 · Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2 · Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16 2 · Killustiku puistetihedus opk = 1400 kg/m3 · Killustiku tera tihedus k = 2600 kg/m3 · Liiva nimetus : ,,Männiku" karjääri liiv · Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2
4.7 Materjalide absoluutse tiheduse määramine Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks [kg/m3]. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. Absoluutse tiheduse täpseks määramiseks kasutatakse püknomeetrilist meetodit. Ligikaudsematerl määramistel võib kasutada ka Le Chatelier-Candlot' mahumõõturit. Materjalist võetud keskmine proov jahvatatakse sellise peensuseni, et ta läbiks sõela avaga 0,124 mm. Seejärel kuivatatakse peenestatud materjal püsiva massini temperatuuril 105- 110 ning jahutatakse toatemperatuurini eksikaatoris veevaba kaltsimkloriidi kohal, et vältida niiskuse adsorbtsiooni. Materjal kaalutakse laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01g. Kuiv püknomeeter kaalutakse (m1). Püknomeetrisse puistatakse seejärel 10-20 g katsetatavat materjali ning püknomeeter koos materjaliga kaalutakse (m2)
annaabi.ee 
