USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist · Kontrolli teostavad: · õiguskantsler · riigikontroll · kaitsepolitsei Kontrollorganid on sõltumatud
ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president.
Eesti vabadussõda Esimene maailma sõda lõppes Saksamaa ja tema liitlaste kaotusega .Sellega lõppes ka saksa okupatsioon Eestis , sest Liitriigid kes selle võitsid nõudsid et sakslased viiksid oma väed vallutatud aladelt välja. 1918. Aasta sügisel viisid sakslased oma väed eestist välja. Aga kui sakslased olid oma väed välja viinud siis uus seisukord mida ruttas ära kasutama nõukogude venemaa kes oli pidanud veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat.
(seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus: · unitaarriigid maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms). N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt. · föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Sveits, Saksamaa. · Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. N: Euroopa Liit. Varasemad: Sveitsi Liit, Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon, Saksa Liit . 1.3 MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE 1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid
moraaliõpetus). Nimeta ja tähista kaardil agrokliimavöötmed. Polaarkliima, lähispolaarkliima, parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde, lähistroopiline vööde, troopiline vööde, lähis ekvatoriaalne vööde, ekvatoriaalne vööde. 11. Pilet Euroopa poliitiline kaart ja selle kujunemine? Keerulise ajaloo tulemusen on Euroopa poliitiliselt killustunud. Siin on 48 üldtunnustatud iseseisvat riiki ja üks koloonia – Gibraltar. Palju Euroopa riigid on liitriigid, mille koosseisu kuuluvad ulatusliku autonoomiaga vähemusrahvuste piirkonnad või osariigid. Enamik Euroopa riike on väike- või koguni pisiriigid. Euroopa riike on väikse või koguni pisiriike. Majanduslikult võimsuselt kuulub üheksa Euroopa riiki maailma suurriikide hulka, rahvaarvult on nad pigem keskmised. Euroopa riigid on enamasti kõrgelt arenenud. Eriti kõrge majanduslik ja enimarengu tase on saavutatud Lääne-Euroopa. Ida ja Vahe Euroopa riigid kannatavad veel tugevasti 20.
• Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid • Majandusühendus (EL, ASEAN, SRÜ) • Kaubandusühendus (NAFTA, EFTA) • Tolliliit (EL ja Türgi) • Vabakaubandustsoon (Hiina eri tsoonid) • Riikidevaheline regionaalne koostöö (Põhjamaade Nõukogu, Benelux, Balti koostöö) • Riigisiseste mahajäänud regioonide toetamine 3.4. Harupoliitikad • Kaubanduspoliitikad • Energeetika- ja tööstuspoliitikad • Põllumajanduspoliitikad
Iseseisvus, sõltumatus teistest. 17. Demokraatliku riigi iseloomustus: Demokraatlikus riigis valitseb rahva enamus kõigide huvides. Demoraatlikus riigis formuleerub riigivõim valimiste teel; jagunevad põhimõtteliselt kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Jagatud suveräänsusega riigid on liitriigid. Parlamentaarne demokraatia on olnud ka eeskujuks EV põhiseaduste koostamisel. Erinevates eelnõudes on kaldunud rohkem kas parlamentaarse vabariigi või presidentaalse vabariigi poole. 18. Juriidiline fakt: Juriidiline fakt on asjaolu, mille alusel tekib õigussuhe riigipoolt aksepteeritud tingimusel. Kui võtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad: · Juriidilised sündmused on tekkinud kasud, kahjud
Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone). 16. Riigiorganite tunnused ja nende liigitus: Tunnused: 1) Riigiorganite süsteemi element, riigi aparatuurne osa 2) Riigivõimu volitused
see tõmbaks inimesed eemale nende igapäeva tegevusest et praktika näitab, mida rohkem otsustab, seda rohkem pääseb võimule keskmine, mitte kõige parem. riikide liigitus oskame vahet teha monarhiatel ja vabariikidel, monarhia erivormidel ja vabariikide erivormidel. oskame tuua tänapäeva maailmast ka näiteid !!!!! dicktac duurid ja demokraadia tunnused. demokraatia vormid, otsene ja esindusdemokraatia, põhitunnused RIIGIVORMID Liitriigid ehk föderatsioonid(sellised riigid koosnevad suurt iseseisvust või autonoomiat omavatest osadest) Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liiduvabariik, tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele Unitaarriigid riigid millel autonoomsed osad puuduvad(ühtsed riigid) Eesti soome läti prantsusmaa konföderatsioon on eraldiseisev mõiste, sõltumatute riikide liit(EUROOPA LIIT) SRÜ VALIMISED selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine 1)tingimused
föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti liituvate riikide ühise põhiseaduse vastuvõtmise tulemusel. niisugust riigikorralduse vormi omavad USA, india, mehhiko, saksamaa, austria, brasiilia, nigeeria jt. föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid. föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika ja rahanduse korraldus. peale selle peavad võivad sinna kuuluda muude eluvaldkondade korraldus. nt ülemkohus usas. kõiges muus säilitavad liitriigid siseasjade korraldamises suveräänsuse. isegi nõukogude liidus väljendus liiduvabariikide suveräänsus nende õiguses astuda välja nsv liidust ehkki see õigus oli formaalne tegelikult ja puudus juriidiline mehhanism selle õiguse realiseerimiseks. peeti seda siiski vajalikuks. Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus on poliitiline institutsioon, mis täidab oma võimu funktsioone riigi piiratud haldusterritooriumil. (nt linnas, maakonnas või vallas.) Oma iseloomult on kohalik
ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president.
Praegu on status mixus: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib faktiliselt peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on jagatud suveräänsusega. On ka riike, kus faktiline suveräänsus on riigiväliste institutsioonide käes, nt kapitali omanike. Lääne demokraatiad põhinevad peamiselt parlamentaarsel suveräänsusel. See sai alguse Inglismaalt (16. saj esiplaanil konstitutsiooniline riik). Parlamentarism on Põhjamaades, Belgias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaa, Kreekas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias jne.
Soloni ja teiste puhul, on tyrannia alternatiivina pakuti välja seadlusandlus. Linnriike oli palju ja olid üksteisets sõltumatud, võisid ka samas moodustada koalitsioone.Pühamud mis ei olnud ühe konkreetse kontrolli all olid mimete linnriikide ühiskontrolli all. Ioonide linnriikid, liitud , Mileetos ja Driene, drienes olid liidus silmapaistvad linnad Ephesos ja Mileetos, ühed olulisemad poliitilised linnad, Mileetos koloniseerija. Tessaalias liitriigid, siin iseloomustas(/B, avarate tasandikega maad)viljakad maad, ja soodsad karjakasvatamis maad, hobused ja veised, tõusis esile suuri maavaldusi omastav aristokraatia, ja need dünastiad, siis need sisuliselt kontrollisid föderatiivse liiduna seda tasandi keskosa, ja mägipiirkonnas elanikud olid nendest poliitilises sõltuvuses, neid nimetati perioikos(ümberringi elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste
sõjalise eesmärgi saavutamiseks, mille struktuurorganid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Seda iseloomusta see, et ei ole ühtset maksu ega õigussüsteemi. On kaks reziimi. Poliitiline reziim: on riigivõimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatia v vabaduste ja õiguste olukorda riigis ning riigi võimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Unioonid- Monarhiate vahel moodustatud liitriigid. Personaal unioonid ja reaalunioonid (Austria-Ungari impeerium) ISE KIRJUTATUD KONSPEKTIST! 73. Poliitiline reziim. Demokraatlik poliitiline reziim ja anti-demokraatlik poliitiline reziim. Dem.Pol. rez- Riigivõim lähtub rahvast ja toetud rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda iseloomustav poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine PS ja nende tagamine riigi poolt. Võimude lahususe põhimõtte järgimine
annaabi.ee 
