süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kahtekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse võib kohus, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata kandmisele ka ositi, määrates korraga ärakantava vangistuse, aresti või rahalise karistuse osade suuruse. Süüteo toimepanijale võib kohus kohaldada ka mittekaristuslikke mõjutusvahendeid.
2. Rahalise karistuse suuruse leidmine..............................................29 10.3. Lisakaristused................................................................................30 4 10.4. Karistuse mõistmine, asendamine ja tingimis karistamine............30 10.5. Konkurents ja liitkaristuse mõistmine...........................................30 11. Aegumine.................................................................................................................31 11.1. Aegumistähtajad...........................................................................31 11.2. Kuriteo aegumise katkemine.........................................................31 11.3. Kuriteo aegumise peatumine.........................
· Süüteo toimepanek sõjaseisukorra või erakorralisel ajal · Süüteoga raske tagajärje põhjustamine · Süüteo toimepanek grupi poolt 25. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Kui isik paneb toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga teo eest eraldi ja seejärel liitkaristus kas neid karistusi liites või ühte neist suurendades või lugedes kergema raskemaga kaetuks. 26. Nimetage liitkaristuse piirmäärad. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja ei tohi ületada 20 aastat. Liitkaristus ei tohi ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 27. Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile? Kui kohus leiab, et karistuse reaalne kandmine ei ole otstarbekas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis võib isiku vabastada karistusest tingimisi
oleneva süüteo lõpuleviimiseks. § 43. Loobumine süüteokatsest mitme toimepanija korral Kui süüteokatses osaleb mitu toimepanijat, loobub süüteokatsest isik, kes hoiab ära süüteo tagajärje. Kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist. 26. Karistuste liigid Üldosa lk 65. 27. Karistuse liitmise põhimõtted § 64. Liitkaristuse mõistmine (1) Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. (2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku
karistuse kohaldamine mitme süüteo eest применение наказания по совокупности kergem karistus более мягкое наказание kergendavad asjaolud смягчающие обстоятельства kohaldamine применение liitkaristus наказание по совокупности liitkaristuse mõistmine назначение наказания по с-и loodusõnnetus стихийное бедствие madal motiiv низменные побуждения omakasu корыстные побуждения psüühikahäire психическое расстройство
kasutamine. Neid ei arvestata, kui need on süüteokoosseisu tunnusteks. 7. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Liitkaristusi kohaldatakse, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele erinevale kuriteokoosseisule. Iga teo eest määratakse karistus eraldi ja seejärel määratakse liitkaristus neid karistusi liites, ühte neist suurendades või lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 8. Nimetage liitkaristuse piirmäärad. a) Kui liitkaristuse üks osa on eluaegne vangistus, on ka liitkaristus eluaegne vangistus. b) Kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni piirmäära. c) Kui pärast kohtuotsuse tegemist, aga enne karistuse lõpuni kandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult
karistatakse vaadata § 64. Kui tegemist faktilise konkurentsiga, siis liidetavate karistuste summa ei saa minna suuremaks kui on raskema § sanktsiooni maksimum (katmine, suurendamine jne). Juriidiline retsidiiv liita võib teatud juhtudel, kui on samaliigilised süüteod ja mitte rohkem, kui 20 aastad (karistusliigi maksimum). Kui on eluaegne, siis see katab kõik. Kui tähtaegsed, siis liigi piires. Rahalised karistused kantakse eraldi. Liitkaristuse mõistmine Kuritegu: 1. Mitu eri §-des sätestatud kuritegu (ei ole nende seast varem karistatud). 2. peale süüdimõistmist ilmneb veel mõne kuriteo toimepanemine. 3. Kannab karistust tingimisi. Karistus: 1. Iga kuriteo eest eraldi. 2. Kui üksikaristus on tähtajaline vangistus 1. astme kuriteo eest. 3. Kui üks karistus eluaegne vangistus. 1. Erinevad kuriteokoosseisud. 2. Eriosa samad koosseisud. 3
000-250.000.000 eek. 2) sundlõpetamine kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine 3) rahatrahv 500-50.000 eek Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi santktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. Tingimisi karistuse kandmisest vabastatu võidakse allutada käitumiskontrollile kuni kolmeks aastaks ja süüdimõistetud on katseaja kestel kohustatud järgima temale määratud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu pootl määratud alalises elukohas 2) ilmuma kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 84
kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kolmekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Vastus: Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Karistusseadustik: 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
317. Millal kohaldatakse liitkaristusi? Kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama kuriteo toimepanemises, siis kohus, mõistes karistuse eraldi iga teo eest, mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest. Sealjuures kohus kas loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga või liidab mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt. 41 318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 319. Millised on karistused väärteo eest? Rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. 320. Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad, milleks on: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus,
paragrahvis ettenähtud koosseisuga, mõistab kohus nende eest karistuse kogumis selles ettenähtud sanktsiooni piires. Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse võib kohus, arvestades süüdlase tööalast, perekondlikku või tervislikku seisundit, määrata kandmisele ka ositi, määrates korraga ärakantava vangistuse, aresti või rahalise karistuse osade suuruse. Süüteo toimepanemisega võivad kaasneda lisaks kohaldatavale karistusele ka mittekaristuslikud mõjutusvahendid
sanktsiooni ülemmäära. 128. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Kui kuritegudeks olid samas paragr. Ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. 129. Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13, p 23 ja 25. mai 2017. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17, p 59). Praegusel juhul rahuldatakse kassatsioon H. Antsovile mõistetud liitkaristuse osas. Ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Pidades silmas eelöeldut ja arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate kolmele töötunnile vastava summa, s.o 468 eurot (sh käibemaks 78 eurot). 156 eurot tunnis 3-1-1-57-15 (määratud kaitsja tasu) KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu
annaabi.ee 
