(sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest, ka isiku hoiakust). Tagasivaatel on kõik vastupidi- ajal, mil oli rohkem tegevust tunduvad siis pikemaajlisemad ja vastupidi. Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi ja telesaate"elavana", liikuvana tajumise e animatsiooni aluseks); 3)indutseeritud
Nendeks on lokaalne aspekt ja globaalne aspekt (Gibson, 1986). a) Lokaalne aspekt Lokaalne liikumissignaal tekib liikuvate objektide tajumisel meie nägemisväljas, mis tähendab, et objektid liiguvad mingi taustsüsteemi suhtes. Näiteks autod, pallid, inimesed jne. b) Globaalne aspekt Kui kõik meie nägemisväljas muutub, on tegemist globaalse optilise aspektiga. Globaalne optiline muutus ehk tajupildi muutus tekib pea pööramisel ja ruumis asukohta muutes ehk liikudes. Liikumismulje tekkimine: 1.objekti reaalne liikumine 2.stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (näiteks kinofilmi ja telesaate ,,elavane", liikuvana tajumine ehk animatsioon) 3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas. 4
suureneb. Inimese taju sõltub oluliselt tajuja hetkeseisusndist. Eriti oluline teema sotsiaalses tajus on nägude ja näoväljenduste äratundmine. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Ruumi tajumise valdkond on oluline, kuna ruumis orienteerumine,liikumine, ruumisuhete hindamine on selgelt praktilise kallakuga probleemid. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki. Liikumismulje tekib: 1. Objekti reaalsel liikumisel 2. Stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamin (nt.animatsioon) 3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4
eesmine katab tagumise jne) Sügavustunnused okulomotoorne (akommodatsioon,konvergents) ja visuaalne(binokulaarne ja monokulaarne) vt eelmis punkti ka. Distantsitaju tendetsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega
seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas
saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hõõguv sigaret, * liikumise järelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on väiksemad), kattuvus (lähemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jõuavad eri kiirusega
seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega. Ka vanus põhjustab subjektiivseid erinevusi. Lastele tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas
kohaldub silmalääts erinevalt, võrreldes kaugemalasuvate objektide vaatlemisega. Selliste erinevuste alusel suudab nägemissüsteem kaugustunnuseid tõlgendada. Distantsitaju tendentsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse tühje vahemikke ülehindama, heledavärvilised ning hästivalgustatud objektid võivad tunduda olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Liikumises eristame absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekib: 1)objekti reaalselt liikumisel 2)stereoskoopilisel esitusel kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine (kinofilm, animatsioon) 3)indutseeritud liikumine liikumatu objekti fooni liikumisel näib objekt liikuvat fooni liikumisele vastassuunas 4)autokineetiline liikumine näiteks pimedas ruumis liikumatut hõõguvat sigaretiotsa vaadates võib see tunduda liikuvat 5) liikumise järelefekt.
absoluutsed ja suhtelised. Suhtelised on seejuures kaugused, kui lähedal või kaugel asjad tajujale tunduvad, aga nad ei pruugi ka absoluutselt nii olla. Vahemaade tajumisel on tendentsiks lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses kiputakse tühje vahemikke samuti ülehindama. Heledavärvilised ning hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ning lähemalasuvaina. Liikumistaju all eristatakse sarnaselt eelnenutele – absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki (suund, kiirus, kestus, kiirendus). Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse. Mälu ja õppimine Mälu on äärmiselt oluline psüühikanähtus. Tajumine on mõeldamatu ilma mäluta, isiksus ei ole mõeldav ilma mäluta ning sama ka kõigi meie teadmistega. Juristile on mäluteema oluline seetõttu, et juristid, kes
tholosed, mida kroonis koonosekujuline pseudovõlv. Mitmest väikesest hauast koosnevat ringikujulise vundamendiga ümbritseva hauakompleksi selle peale kuhjatud koonilise savimäega nimetati aga tumuluseks. Tulenevalt hauataguse elu kultusest käsitlesid etruskid hauakambrit kui surmajärgset elumaja. Hauakambrites, mis olid tavaliselt 3 - ruumilised, oli kivist mööbel.Seinad olid kaunistatud maalingutega, mida iseloomustavad jõulised värvikontrastid ning vahetult edasi antud liikumismulje, armastatumaid võtteid on anda inimest hetkel enne seismajäämist. Tuntuimad hauakambreid on Caeres, Tarquiinis, Vetulonias ja Populoonias. Arheoloogiliste kaevamiste põhjal võib otsustada ka etruski templite ja elumajade arhitektuuri üle. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt lähenes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hõõguv sigaret, * liikumise järelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on väiksemad), kattuvus (lähemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jõuavad eri kiirusega
Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus olevate neuronite väljade omavahelise konfiguratsiooni tõttu. Sellepärast, et miks peaks üks
Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus olevate neuronite väljade omavahelise konfiguratsiooni tõttu. Sellepärast, et miks peaks üks
annaabi.ee 
