Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi)
- mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui
Soojendus enne jõutreeningut jaguneb kaheks: üldosa ja spetsiaalosa. · Soojenduse üldosa eesmärgiks on funktsionaalsete süsteemide aktiveerimine kesknärvisüsteem, liigutusaparaat, siseorganid, vegetatiivne närvisüsteem. Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just
On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks
...............................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks.
24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel · reflekrootne funktsioon (informatsioon naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti, erituse, suguelundite interoretseptoritelt) 28. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. · Hingamiskeskus · Südametegevuse regulatsioonikeskus · Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus · Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? · Imemisrefleks · Mälumisrefleks · Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine
Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
pidurdab impulsside levikut presünaptilistes harudes, mille tulemusena blokeeritakse erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele. Pidurdav efekt tekib seega mitte teise neuroni keha või dendriidi mõjutamisel, vaid nende impulsside pidurdamisel, mis saabuvad erutuva neuroni aksoni kaudu. 56. Seljaaju funktsioonid. Seljaaju põhiliselt juhtefunktsioon, kuid teostab teatuid kindlaid reflekse. Siia suunduvad aferentsed teed naharetseptoritelt, liigutusaparaadi proprioretseptoritelt, veresoonte, seedetrakti ning eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. Lülitusneuronite vahendusel seostuvad aferentsed ja eferentsed neuronid. Perifeeriast seljaajju tulevad aferentsed impulsid kanduvad ülenevate närviteede kaudu peaajju. Impulsid peaajust juhitakse alanevaid juhteteid mööda seljaaju efektoorsetele neuronitele. Seljaaju motoorsed neuronid innerveerivad kõiki skeletilihaseid peale näolihaste, samuti roietevahelihaseid ja diafragmat
Tagajärjeks on lihaspinged ja valud. Liikuvuse halvenemine omakorda põhjustab vale koormuse liigestele ja lihastele. Uuringutega on tõestanud, et lühikeste ja jäikade lihaste puhul kasvab järsult vigastuste oht. Selleks et säiliks hea tervis ning enesetunne, on vaja hoida oma lihased elastsed. Venitamise abil me saame maha võtta lihaspinged, enne kui see jõuab avaldada negatiivset mõju tervisele ja enesetundele. Painduvuse all mõistetakse tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse. Painduvus sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, organismi seisundist, ööpäevasest rütmist ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest. Painduvuse arendamiseks kasutatakse omakorda venitusharjutusi. VENITUSHARJUTUSTE TÄHTSUS • regulaarne venitusharjutuste sooritamine vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda;
eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali- Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed 2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on: · Eros- seksuaaltung · Thanatos- surmatung Isiksuse struktuur: 3 osaline: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse Dominant • Ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu • Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi --- 27.Nimeta seljaaju funktsioonid. 1) Juhtefunktsioon – seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. 2) Reflektoorne funktsioon – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Seljaaju refleksid: kõõluse refleksid, kõhurefleks, tallarefleks, urineerimisrefleks, defekatsioonirefleks, sugurefleks 28.Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. • Hingamiskeskus • Südametegevuse regulatsioonikeskus • Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus
Arusaam keha painduvuse vajalikkusest on seotud vigastuste ennetamisega. Painduvuse halvenemine võib põhjustada funktsionaalseid muutusi, mis viivad lihas-kõõlussüsteemis ja liigeste struktuurides pingete tekkimiseni. Venitamist peetakse üheks olulisemaks vigastusi ennetavaks harjutuseks. Venitamise teel saavutatud parem painduvus aitab ennetada lihase-, kõõluse- ja liigesevigastusi ning parandada kehalisi sooritusi. Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab inimeste liigutuste liikumisulatuse ehk amplituudi. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustamise möödapääsmatuks tingimuseks. Mitteküllaldane liigeste liikuvus ei võimalda täielikult rakendada jõu-, kiirus- ja koordinatsioonivõimeid. Samuti viib lihaste sisese- ja lihaste vahelise koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ja on sageli liigeste ja lihaste vigastuse põhjuseks.
Kehatemp. sõltuvus kehalisest aktiivsusest, keha pinna ja südamiku tepmp.- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine.kehatemp-i väike C tõstab KNS-i erutuvust, tõus 1 soodustab siseelundite talitlust ning aktiveerib kudede oksüdatsiooni- reduktsiooniprotsesse, see aitab kaasa organismi kiiremale kohandumisele kehaliste pingutuste sooritamisel ning aitab vältida liigutusaparaadi vigastusi. Kehatemp- i tõus algab juba stardieelses seisundis ning tõuseb seda rohkem, mida intensiivsem ja kestvam on töö ja mida kõrgem välistemp ja suurem niiskusesisaldus. Raskete sportlike pingutuste korral võib C-ni. .kehatep. tõusta 38,5-39,0 Füüsikaliseks termoregulatsiooniks nim. organismi kohanemisreaktsiooni normaalse kehatemp-i säilitamiseks soojuse äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul. Kuid füüsikalised faktorid,
Kehatemp. sõltuvus kehalisest aktiivsusest, keha pinna ja südamiku tepmp.- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine.kehatemp-i väike tõus 1°C tõstab KNS-i erutuvust, soodustab siseelundite talitlust ning aktiveerib kudede oksüdatsiooni-reduktsiooniprotsesse, see aitab kaasa organismi kiiremale kohandumisele kehaliste pingutuste sooritamisel ning aitab vältida liigutusaparaadi vigastusi. Kehatemp- i tõus algab juba stardieelses seisundis ning tõuseb seda rohkem, mida intensiivsem ja kestvam on töö ja mida kõrgem välistemp ja suurem niiskusesisaldus. Raskete sportlike pingutuste korral võib kehatep. tõusta 38,5-39,0 °C-ni. (tekib kuumarabanduse oht). Füüsikaliseks termoregulatsiooniks nim. organismi kohanemisreaktsiooni normaalse kehatemp-i säilitamiseks soojuse äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul
annaabi.ee 
