kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi päikesekiirgus niisket (viljakas t saanud huumuserikas kohad muld) kaotavad kasvukohta. rohelise
taim pole Päevaliilia on kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul kasvukohta, kuid krimpsu. liigset soovib päikesekiirgust võrdlemisi saanud kohad niisket (viljakas kaotavad huumuserikas rohelise muld) värvuse. kasvukohta. Liigniiskus
Õitseb mais, juunis, seemned sinakashõbedased (kaetud Valgust, Vaiguta, suur, valmivad septembri lõpul, vahakihiga) , teravatipulised, Õhusaastet, külma paras-niisket Ei talu liigniisket mulda oranzikaspruun oktoobris ja varisevad kuni jäigad, varjus ettepoole suunatud, mulda talveni valguse käes radiaalselt
osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist. Malaka poolsaare asustustiheduse kirjeldamisel mõelge millised klimaatilised (ka tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud
4 Pehmemädanik Pehmemädaniku kahjustatud puit sarnaneb välimuse poolest pruunmädaniku omaga. See on pruuni värvi, pealiskiht on pehme ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt. Kahjustunud 3 puit näib sageli väliselt terve ning isegi haamriga koputades ei kosta õõnsat häält. Seen lagundab peamiselt vees asuvat, liigniisket või pinnasega kontaktis olevat puitu. Pehmemädanik on puidu lagunemise viimane staadium, kus lisaks seentele abistavad lagunemisel ka bakterid. Eelistab lehtpuud ja lagundab ka lülipuitu. 2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid
retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad puudutusi ning niiskuse ja temperatuuri muutusi ning on väga tundlikud ja kergesti kahjustatavad. Nägemine kehv, kuuline keskpärane, ehkki väliskõrva ei ole. (MacDonald, Barrett, 1993) Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990). 2) Ecology Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korraliku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige rohkem meeldib talle lehtmetsa huumusrikas muld või muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010) Toitumiskäigud on tavaliselt 1-5 cm sügavausel, on ka sügevamaid ja 2-3 korruselisi käike (Kirk, 1990). Käikuse süsteem võib olla paarsada meetrit pikk (Hageström, 2010)
Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev Viivikonna karjäär, keskossa karjääriväli nr 1 (Sirgala) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaazi rajamine oleks praegusel ajal maksnud
Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui veekogu katab jää, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ära. Kuna koprad ei maga talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, käesoleva ja eelmise aasta pojad talve üleelamiseks rohkelt toitu. Keskmine kopraperekond pistab talve jooksul nahka ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011). 4. KOBRASTE JAHT 6 Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab
külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud
Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Arukask, Maarjakask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid Hall lepp parasniisket mulda, parandab ja väetab mulda, mügarbakterid Harilik haab parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda Hübriidhaab parasniisket, kerget mulda Astelpaju kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast, mügarbakterid. Maade maksustamine Maa on kinnisvara. Maksustamisel ei ole vahet kas on erastatud või renditud riigimaa. Maksustamisel tehakse vahet: I Asula maad II Põllumajandusmaad III Metsamaad IV Looduslik rohumaa V Muu maa. I Oleneb linnast või asulast, on kehtestatud baashinnad m2 kohta Tallinn 80 EEK/m2, Tartu 37 EEK/m2, Pärnu 27 EEK/m2
2011 Joonis 11. Kivikilbik (http://ak.rapina.ee/maris/kaug/avamaa_ilutaimed_kaug/kivikilbik.jpg) Kirinõges (Solenostemon) Värd-kirinõges (S. scutellarioides sün.Coleus blumei) Kasvukoha muld niiskusthoidev ja toitaineterikas. Eelistab sooja ja valget kasvukohta, kuid ei talu hästi liiga kuuma päikest ja liigniisket mulda, seega võiks olla kasvukoht veidi varjuline. Tuuletõmbust, liiga kuiva ja suuri temperatuuri kõikumisi taim ei talu. Suvel kastetakse väga rikkalikult, vajaduse korral isegi kaks korda päevas. Iga paari-kolme nädala järel antakse väetist. Kasvatatakse nii potis toataimena, kui ka peenral koos teiste taimedega. Olenevalt kompositsioonist ja kujundusest võib olla nii kontrasttaim kui ka täitev taim. Joonis 12. Värd-kirinõges (http://y.delfi
Kask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda ja väetab mulda, mügarbakterid (aitavad mulla viljakust parandada) 4 Haab parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda Hübriidhaab parasniisket, kerget mulda Astelpaju kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast mulda, mügarbakterid Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad
Väikesed õied koondunud harjataolisesse õisikusse, mis meenutab kuke harja • sooja- ja valgustarmastavad, seepärast arenevad eriti hästi soojas, päikeselises, tuulte eest varjatud kasvukohas. Eelistavad mitte hapusid, huumusrikkaid, vett läbilaskvaid, kobedaid muldi. PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab kerget huumusrikast aiamulda • Märkused Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta DICHONDRA – PEREKOND HÕBEPAEL • kõrgus: 10 cm, varred kuni 100 cm • kasvukoht: päike, poolvari, niiske, vett hästi läbilaskev muld
Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavõrd harva, et järelduste tegemine ei oleks õige. Siiski tunduvad nad olevat külmakindlamad kui hiigelelupuu. Nagu eelpool mainitud, on elupuudest enim levinud harilik elupuu, siis keskendutaksegi järgnevalt hariliku elupuu kirjeldamisele. Harilikule elupuule sobivateks kasvukohtadeks on parasniisked saviliivad. Elupuu talub hästi äärmustemperatuure ning lühiajalist põuda. Pikemaajalist põuda ning liiga kuiva ja püsivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise põua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnõudlikkusega, kuigi paremini kasvab täisvalguses. Hästi talub linnatingimusi. Üheks tähelepanuväärseks omaduseks on elupuu hea taastumisvõime pärast kärpimist. See omadus võimaldab temast kujundada erineva profiiliga hekke ning kasutada isegi topiaarkunstis (topiaarkunst = lõikamise teel skulptuuride kujundamine elusatest taimedest). Hea kalmistutaim.
htm 3.6 Põienelas (Physocarpus) Konkreetne liik: Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 2,5 m Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: olenevalt sordist kas rohelised või siis purpurpunased, ovaalse kujuga. Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga. Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari. Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekkide rajamiseks Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.htm http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.htm 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas
muudavad valkude lämmastiku ammoniaagiks. See protsess leiab aset pea kõikides muldades. Tekkinud ammoniaak annab muldades mitmesuguseid ühendeid, mida taimed saavad kasutada lämmastiktoiduna. Pärast ammoniaagi tekkimist algab teine protsess b)nitrifikatsiooniprotsess, mida viivad läbi nitrifitseerivad bakterid. Lõpp-produktidena tekivad mulda lämmastikhappesoolad nitraadid. Nitrifikatsioonibakterid on palju nõudlikumad kui ammonifikatsioonibakterid, nad ei talu happelist ja liigniisket keskkonda. Kui ammooniumiühendid seotakse muldadega, siis nitraadid jäävad mulla lahusesse ning sademetega uhutakse need mullast minema. Nii ammooniumi kui nitraatühendid on mõlemad taimedele toiduks. Mineraalseid lämmastikuühendeid, mis tekivad valkude lagunemise, vabaneb orgaanilise aine lagunemisel mulda ainult siis, kui selle lagundatava orgaanilise aine lämmastikusisaldus on üle 2%. Kui väetada põlde lämmastikuvaese orgaanilise
4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha). Ülejäänud liigniiske maa on otstarbekas jätta kuivendamata 5. Kui palju on liigniisket maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj. ha on põllumajandusmaid. 1998. a. seisuga on meil kuivendatud kokku 735,2 tuh. ha, sellest 641,8 tuh. ha põllumajandusmaid. 6. Millised on maaparandusega seotud riigiasutused, arhiivid, projekteerimis-, ehitus ja järelvalveasutused Eestis? 1. Tellija järelvalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas maaparandusbüroo, kelle
saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind. Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 22)Kui palju on Eestis metsa- ja põllumajanduslikku maad? Kui palju on liigniisket põllumajanduslikku maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on üle 2 miljoni ha metsamaad. Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj. ha on haritavat maad, üle 0,33 milj ha looduslikke rohumaid. 75% Eesti põllumajanduses seni kasutatud maast (1,4 milj. ha) asub liigniisketel muldadel. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on 70datel aastatel
annaabi.ee 
