tunnused, mida antud mõiste hõlmab. Sisu ja mahu vahelise seose seadus: Mida rikkam on sisu, seda kitsam on maht. Mõiste liigitus 1)mahu järgi üksik- , üld- ja tühimõisted. Üksik mahuks üksik objekt Üld mahus lõputult objekte Tühi ajalooliselt kujunenud mõisted, mis on mahult tühjad. 2) sisu järgi jaotatakse: Konkreetsed ja abstraktsed Suhtelised ja absoluutsed Jaatavad ja eitavad Kogu ja mittekogu Jaatavad iseloomustavad eset liigitunnuse omamise kaudu. Eitavad liigitunnuse puudumise kaudu. Konkreetsed tähistavad asju, substantiive. Abstraktsed omadusi ja suhteid. Suur väike. 4 Suhtelised seotud mõisted suhte kaudu. Ema laps. Absoluutsed Kogu vaadatakse kogumikku, kui ühte tervikut. Mittekogu kogumi igat elementi. 4) taksonoomiline liigitus tuuakse välja alaliigid. N: kolmnurk täis, terav ja
eelistermin ja siis toodud välja ka sünonüümid nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis. Sünonüümidel ei ole definitsiooni antud, vaid viide, nt naturaalne juuretis vt käsitööndulik juuretis. Samas pole seda tehtud järjekindlalt, nt nanofiltratisoon, hüperfiltratsioon, viimane terminiloendist puudub. Sõnastik on mõistelähtene, defineeritud on mõisteid, mitte sõnu. Antud on enamasti klassikalised definitsioonid, s.o defineeritud lähima soomõiste ja liigitunnuse kaudu, nt Augustus: kvaliteedinäitaja, mille abil kirjeldatakse juustu lõikepinna juusuaukude olamasolu, jaotust, suurust, nende sisepinna omadusi jms.) Mõnel korral on juhtunud, et defineeritakse ka sõnu, nt Maitse- ja lõhnaained: maitset ja lõhna tekitavad ained. Võib öelda, et sõnastik on normatiivne. Terminite arv: 243. (Kuna sõnastik on väikese mahuga, oli lihtne terminid lihtsalt üle lugeda.)
Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
Tehingu võib tühistada, kui see on: olulise eksimuse müjul, pettuse mõjul, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab osta 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda
Kui tingimus on võimatu, on tehing tühine. Tehinguid võib teha ka esindaja kaudu. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: • Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega • Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse • Asendamatu asu • Äratarvitatav asi on vallas asi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa • Äratarvitamatu asi • Jagatav asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku • Jagamatu asi • Üldine asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, näiteks õht
üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3. nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral isesnesest; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. 14 Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina, sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. Punkt 2.2 Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom
Näiteks, kui mõiste "A" tähistab "üliõpilast" ja mõiste "B" - "maletajat", siis Euleri ringidest nähtub, et osa üliõpilasi mängib malet ja vastupidi, osa maletajaid on B üliõpilased (vt. joonis 5). Ristuvad mõisted iseloomustavad osaliste otsustuslausete konstruktsiooni. Joonis 5. 3. Alluvad on mõisted, milliste suhetes on klassi- (sugutunnuse) ja liigitunnuse vahekord. Näiteks, kui sümbol "A" tähistab "riiki" ja "B" "kohtuministrit", siis B Euleri ringidest nähtub, et "kohtuminister" kuulub "riiki". A Defineeritavale liigile leitakse lähim klass või rühm, millesse antud liigimõiste kuulub. Selliselt toimibki alluvate mõistete seos mõtlemise praktikas. (Alluvad mõisted on joonisel 6) Joonis 6.
Klassitunnus näitab millisesse rühma, gruppi või klassi vaadeldav mõiste kuulub. Nt laud- mööbel; tool - mööbel; arvuti - infotehnoloogiline seade; pliiats - kirjutusvahend 2. Liigi-erisuse tunnus näitab mille poolest erineb vaadeldav mõiste kõikidest teistest tema klassi kuuluvatest mõistetest. Nt laud - istutakse ja toimetatakse; tool - seljatoega tool; inimene - räägib, tööriista valmistaja, joob kui tal janu pole; 3. Liik ehk liigitunnus. Liigitunnuse moodustavad klassitunnus ja liigi-erisuse tunnus. Liigi mõisted on laud, koer, tool. 4. Mittepõhilised tunnused ehk päristunnus ehk tuletatud tunnus. Tuletatakse teda liigi- erisuse tunnusest. Kui inimene kõneleb siis on see päristunnus. Kõnelemine on tuletatav tunnus. 5. Juhuslik tunnus. Aristoteles ütles, et see on asjade ristumine. Juhuslik on see mis võib esineda ja mis võib ka mitte esineda. Defineerimine
Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale; ¤ nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tulenevalt subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; ¤ nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina. Üksikaktid Üksikakt - õigusrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad õigusnormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse iseloomuga. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles rakendatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, anted juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhu
niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhiseaus, seadus, seadlus (dekreet), määrus; Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustarendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused: 1) Nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse
Konkreetne ja abstraktne (Konkreetsed on esemete mõisted ja abstraktsed on omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu) Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik) Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik) Kogu ja mittekogumõisted (Kogumõisteid-mõisted, kus ühetüübilisi mõisteid käsitletakse kui tervikut ja mittekogumõisted-nende sisu iseloomustab vastava klassi igat elementi - näiteks meeskond vs mängija) MÕISTE MAHT - esemete klass, mis sisaldub/peegeldub mõistes. Palju teisi mõsiteid sellesse mahub. Esemete klass võib olla mahult: Tühi-mida ei eksisteeri(kentaur)
taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu. Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi- kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega. Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada. Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks. Äratarvitatav- kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitamatu asi võib vananeda ja laguneda. Jagatav ja jagamatu asi. ASJA osad Asja oluline osa on see, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Oluline osa ei saa olla eraldi õiguste esemeks.
Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: 10 By Matti `98 1. Kinnisasi on ainult selline asi, mis on seotud maaga, koos sellel olevat e hoonetega. 2. 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, ndx koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, ndx õhk 2) Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, ndx tänavad
annaabi.ee 
