· Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1. Artefakt 2. Hindamisele kandideerimine 3. Kunstimaailm 4. Liigitav tähendus 1. Artefakt- inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi:
S on vaba C-st, tegema A. 3.Kunstimaailm. Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina üksik kunstnik S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija) omistab hindamise kandideerimise staatuse. C: Millest vaba? (takistused, piirangud) 4.Liigitav tähendus. *Väita "see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt A: Mida tegema? (taotlused, sihid) kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on "hea" või "halb". 4.Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses. *Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. *Nt, "see maal on kunstiteos." See Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab
pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti. Kunstimaailm isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad. Liigitav tähendus Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb. Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust. Artefaktsus on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. 6
kunstiteooriast ja ajaloost. See, mis Danto sõnade järgi teeb Duchamp' eksponeeritud tavalisest pissuaarist kunstiteose ja hoiab seda tagasi muutumast jällegi reaalseks asjaks, on kunstiteooria (Danto 1964: 581). Niisiis rääkis Danto kunstimaailmast kui õhustikust, mille moodustavad kunstiteooria ja -ajalugu, ent Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Oma 1974. aastal ilmunud raamatus Kunst ja esteetiline esitas Dickie järgmise definitsiooni: "Kunstiteos, liigitavas tähenduses, on (1) artefakt1 , (2) see, mille reale 'Dickie väidab, et kuni selle ajani, kui Paul Ziff (1953), Michael Weitz (1956) ja William Kennick (1958) tulid välja seisukohaga, et pole 1657 Mis on kunst? tahkudele on keegi isik või isikud, kes tegutsevad teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel, andnud hindamise kandidaadi (candidate for appreciation) staatuse" (Dickie 1974: 34). Dickie institutsionaalne kunstiteooria sai väga terava kriitika osaliseks,
Duchampi loomingu pidamine kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada
kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida.
A Ma sõidan Pariisi. B Liigitav ehk disjunktiivne süllogism- järeldus, mille suur eeldus on liigitav, väike eeldus ja järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused. Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus. A (B˅C) See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C See ühiskond on vabaturumajandus. A B Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt alternatiivide hulgast liigitavas otsustuses nimetatakse seda kas dilemmaks, trilemmaks või tetralemmaks. Dilemmasid on kahte liiki: konstruktiivsed ja destruktiivsed. Mõlemad jagunevad omakorda liht ja liitdilemmaks. Nad erinevad selle poolest, et : 1. Lihtdilemmas tingib kumbki kahest suure eelduse alusest ühe ja sama järelduse, liitdilemmas tingivad erinevad alused aga erinevad järeldused. 2. Lihtdilemmas on järeldus kategooriline otsustus, liitdilemmas aga liigitav otsustus. Lihtkonstruktiive dilemma
kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7
mittenähtavatele relatsioonilistele omadustele defineerivad omadused ei ole nähtavad omadused). 8. Mis on kunstimaailm Dickie järgi ja kuidas erinevat Dickie-world ja Danto-world? Kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses (väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab lihtsalt ütelda, et see objekt on kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb), väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Dickie kahtleb, kas kunstidefinitsioonid üldse omavad mõju kunsti loomisele, ent ta usub, et tema definatsioon pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust. Vaevalt saab artefaktsus olla loomingut pärssivaks teguriks. Vastupidi artefakt on loomingu eelduseks, sest artefakti
vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab
objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Institutsionaalne kunstidefinitsioon “Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse” George Dickie (1971: 101) ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud
(Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes)
neid saab asendada mis tahes konkreetsete lausetega. Suurtähed sümboliseerivad näidetes asjaolu, et tegemist on konkreetsete lausetega. 18 Arutlustes kasutatakse liigitav-kategoorilisi süllogisme, mille liigitav eeldus võib sisaldada rohkem alternatiive ning teine ja kategooriline eeldus võib koosneda mitmest korraga kehtivast jaatavast väitest. Modus ponendo tollens’i puhul on süllogismi järelduseks konjunktsioon kõikidest liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eitustest, mida teises eelduses ei jaatatud. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A ⊕ B ⊕ C ⊕ D, B ⊨ ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed.
Suurtähed sümboliseerivad näidetes asjaolu, et tegemist on konkreetsete lausetega. 18 Arutlustes kasutatakse liigitav-kategoorilisi süllogisme, mille liigitav eeldus võib sisaldada rohkem alternatiive ning teine ja kategooriline eeldus võib koosneda mitmest korraga kehtivast jaatavast väitest. Modus ponendo tollens'i puhul on süllogismi järelduseks konjunktsioon kõikidest liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eitustest, mida teises eelduses ei jaatatud. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A B C D, B ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed.
annaabi.ee 
