Igas kontrolltöös on 4 küsimust, millest üks on valitud jämedas kirjas (bold face) olevate teemade hulgast (see on kõige olulisem materjal), 2 küsimust on valitud ülejäänud teemadest ja viimase 4-nda küsimuse all on võimalik kirjutada omal valikul 1/4-1/2 lk teksti antud programmi ulatuses. 1. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusüuhik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvteljepunktidele seada vastavusse reaalarvud. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a − ε, a + ε), kus ε > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a − ε, a + ε) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljelon arvust a väiksem kui ε, st |x − a| < ε. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a − ε, a], kus ε > 0. Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a − ε, a] siis ja ainult siis, kui sel...
Orgaaniline keemia Põhimõisted · Valents Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!) · Süsiniku valents on 4 []1s[]2s[]2p[][] · Vesinikul on 1 · Hapnikul on 2 · Lämmastikul on 3 Valemite tüübid · Molekulvalem näitab molekuli elemendilise koostise · Struktuurvalem näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse · Lihtustatud struktuurvalem Näitab süsiniku aatomite paigutuse · Graafiline struktuur Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid Ainete koostis: C2H6O 78,4 C -23.7C Struktuuriteooria · Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus · Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest · Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi
KONTROLLTEST 1. Teema ,,Eeposte lastetöötlusi" 1. Nimetada/selgitada väärtusi, mida annavad edasi eeposed ja müüdid (ühe loetud raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary -
a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks tegelesid ekspressionistid ka graafikaga.Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka,üldistatud joone. 1907. aastal kerkis esile kubism. Selle suuna algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku- Pablo Picassot. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel
*kõnni-jooksu ja hüppe variandid, tantsusammude elemendid *rivi- ja koordinatsiooniharjutused *hingamisharjutused ja tähelepanu arendavad mängud *liikumismängud Põhiosa-õp ja treeniv tund. ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge. Sisu *rahulikud mängud harjutused *hingamis-lõdvestus-rühiharjutused *lihtsad koordinatsiooni harjutused. Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada eesmärk. Eesmärgid võivad sisalda )oskusi, keha võimekust, teadmised,isiklikud ja sots oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja
· Religioon ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. · Enesetappude põhjuseks on Durkheimi arvates ühiskonna moraalne kliima a.k.a religioon. · Max Weber · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp objekti lihtustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: a) Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk b) väärtusratsionaalne tegevus täitsa kohust, reegleid c) traditsionaalne tegevus harjumustest lähtuv d) afektiivne tegevus emotsioonidest lähtuv Üldiselt aga kombineeruvad tüübid. · Domineerimise ideaaltüübid: a) legaalne domineerimine = töötajad+ülemus+seadus b) traditsionaalne = teenrid+härra+traditsioon
Ülesande algandmed: E₁ = 100 V f = 50 Hz E₂ = 100 V L₁ = 20 mH ⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt
rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodades ning põlvitamisega religioonsete tavade järgi (Lukas & Tsatsua 2008). Euroopa rahvad on üsna vähe puutunud kokku idamaiste, Kaug-Põhja või Aafrika ja Lõuna- Ameerika rahvaste tervitamistavadega, mida tuleb praeguse globaalse suhtlemise juures siiski 2 arvestada. Samas on tervitamine suuresti lihtustatud ning enamasti aksepteeritakse ka kättpidi tervitamist või peanoogutust (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitamisele järgneb üldjuhul tutvumine/tutvustamine, mis võib osutuda mõnikord ootamatult raskeks. Keda kellele esitleda? Millises järjekorras? Kuidas tutvustada? Ka siin on erinevate rahvaste ja kultuuride puhul erinevusi. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes kätt. Euroopa lõunapoolsematel rahvastel oli kombeks tervitada naisi põsesuudlusega. Tänaval tervitati noogutades,
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃
Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil. Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt: · Situatsiooniskeem · Asukohaplaan · Põhiplaan · Katusekorruse v. teise korruse plaan · Lõige või lõiked · Kaks otsvaadet · Kaks külgvaadet · Lisad Lisade alla võib kuuluda nt vundamendi plaan, vundamendi- või räästasõlme joonised, sõltuvalt mida kov. või klient nõuab. Joonised ning dokumentatsioon on detailsem just konstruktiivse osa pealt. Eelprojekt nagu nimetus ütleb, on millelegi eelnev
Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetustarbe koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtustatud bilansi meetodil: X = St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide (XN) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid. Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsienti esimesele kasutusaastal. Ov = Üld N x sõnniku t/ha x otsemõju %-des Tabel 3
aastased, 25-40.aastased, 40-75.aastased- vale, elemendid kattuvad, ja vanused nii erinevad, võrdlemine mõtetu, ei anna erilist teavet 5)eristavaks tunnuseks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel - rakendusülikool ja akadeemiline ülikool (akadeemilises ei rakendu), ratastega auto (auto oma definitsioonis on kohe ratastega) modelleerimine- mõistus on suuteline mõtlema graafiliselt/ruumiliselt ja looma mudelit(lihtustatud versioon, millel on olemas samal ajal kõik iseloomulikud tunnused) /abstraheerida (taandada kõik mis on juhuslik) ekstrapoleerimine- olemasolemate faktide/protsesside pinnalt tuleviku ette aimamine, sudab näha millisel viisil asi toimuma hakkab (joonis a- b(efg)c(hij)d(klm) analüüs- millest asi koosneb (võtta tükkidena lahti), eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset
D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. • Arusaamistase - võime sooritada vaimseid toiminguid piiritletud sisuga, mida inime suudab korraga haarata või selle üle arutleda. Kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel: koolis kasutatakse sageli Bloomi taksonoomia lihtustatud variante. Levinud on hindamise kategooria kasutamine õpitulemuste klassifitseerimiseks. 7) Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste ja kasutusvõimalused. Õppe-eesmärke väljendatakse kahemõõtmeliselt tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta
annaabi.ee 
