-Patriitsid (ld k patres isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. -Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat" - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13. Kuidas muutus sõjaväe korraldus üleminekuga vabariigist keisririigiks?
4. Kujuneb klassiühiskond Vahemeremaade idaosas õppisid inimesed kasutama vaske juba enam kui 5000 a eKr, pronksiaeg sai seal alguse III aastatuhandel eKr ja rauaaeg II aastatuhande lõpul eKr. Metallide kasutuselevõtt tõstis tööviljakust. Ühiskonnas kujunes elukutseliste käsitööliste grupp ja kindlustus eraomand. Järk-järgult kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond, milles inimesed jagunesid enamasti kolme suuremasse ühiskondlikku gruppi ehk klassi: ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast
Koos sellega hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile rohkem vedas saagi püüdmisel kui teistel ning nad muutusid siis teistest jõukamaks. 9. Aegamööda kujunes klassiühiskond- See on ühiskond, kus inimesed jagunevad erineva jõukuse ja erinevate õigustega gruppideks ehk klassideks. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, nad juhtisid ja korraldasid kogukonna elu. Enamik inimestest olid vabad lihtkogukondlased, kes harisid ise oma põllulappi või karjatasid karja, nende hulka kuulusid ka käsitöölised. Vabade inimeste kõrval elasid kogukonnas ka orjad. Brezgina Uljana
Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.
Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja, veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis:
räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja spordiüritusi (Olümpiamänge), mis omandasid ülekreekalise tähtsuse. Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Linnriikides oli juhtroll küll aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased said poliitiliste otsuste langetamises kaasa rääkida. Kirja ei kasutatud nii ulatuslikult riigiasjade korraldamises kui varem. Seega polnud tegu Kreeta-Mükeene kultuuri otsese jätkuga. Kreeka ühiskonna uut arengujärku nimetatakse klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj eKr kujunes Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis alistas oma võimu alla ka V-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad
Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. u 800 a eKr võeti kasutusele tähestik. See võimaldas kirjutada mitu kangelaseepost, nt Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Algas kreeklaste kolonisatsiooon Vahemerel ja Mustal merel. 7 saj lõpus eKr hakati müntima hõberaha. Tähtsamad religioossed keskused olid Delfi ja Olümpia. Olümpias hakati iga 4a tagant korraldama olümpiamänge. Tähtsamate poliitiliste otsuste langetamisel said ka lihtkogukondlased kaasa rääkida.Kreeka-Pärsia sõdade tulemused:Sõda toimus 499-479 eKr. Kreeka võitis sõja ja pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud. Diplomaatilisel teel mõjutas suur ja võimas Pärsia Kreeka linnriike veel pikka aega. 478 eKr loodi Ateena Mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu.
Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad (kirved, talvad) savinõude valmistamine, keraamine kunstitase. Vene ehk paatkirves lihvitud auguga. 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, kindlustatud asulad ja avaasulad. Elatusalad. Matmiskombed. Kivikirstkalmed. Üksiktalulise asutuse kujunemine, eraomand, varanduslik ebavõrdsus. Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6
Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik,
suuremad varalinnalised asulad - aolinnad , kus elasid oma käsitöötoodangut pakkuvad käsitöölised ja piirkonda külastavad kaupmehed. Muinasaja lõpu aolinnadeks loetakse Tallinnat (Lindanise), Tartut (Tarbatu) ja Otepääd. Muinasaja ühiskonnakihid: 11.-12.saj oli Eesti elanikkond suhteliselt ühtne. Suurema osa tollasest elanikkonnast (u 120 – 150 tuhat inimest) moodustasid vabad põlluharijatest ja maaomanikest lihtkogukondlased. Koos arutati tähtsamaid küsimusi rahvakoosolekutel, rajati ühiselt linnuseid ning kasutati ühisvalduses olevat heina- ja karjamaad. Lihtkogukondlaste hulgast oli selleks ajaks esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad ülikud, kes olid valitud küla- ja kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid
560 eKr Theseus ja Minotaurus on 6.saj eKr 460 eKr 6 Arhailise perioodi võrdlus Egeuse kultuuri perioodiga võrreldes ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud bürokraatliku süsteemiga lossivalduste asemele tekkisid linnriigid seal oli juhtroll endiselt aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased daid poliitiliste otuste juures kaasa rääkida uutel alustel loodud kirja ei kasutatud nii ulatuslikult, kui lossides oli kasuttatud lineaarkirja polnud Kreeta-Mükeene kultuuri otsene jätk Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka-Pärsia sõjad 490-479 eKr 494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu 490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I)
· Surmajärgses elus pääses nn paradiisi see, kes oli valinud elus hea- · Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kaarikuväe õige. Halba koges pärast surma see, kes oli valinud kurja. · Kuningal tuli arvestada ülikute vastuseisuga. · On mõju avaldanud ristiusule ja islamiusule. · Lihtkogukondlased talupojad ja linnaelanikud olid vabad kodanikud ja riigist sõltumatud, teenisid sõjaväes FOINIIKIA & IISRAEL Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur Loodulikud olud · Võtsid kasutsele hobusekaarikud · Mägine, kuid viljakas · Avastasid raua ja hakkasid seda töötlema · Vihma sadas piisavalt
riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud - proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid
suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene
liikmed,suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud,kellel oli õigus olla valitud riigiametisse,kuuluda senatisse ja saada preestriks. Plebeid olid Rooma lihtrahvad,peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Olid sõjaväekohuslased,neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud ehk proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid piiratud. Orjad olid sõjavangid,vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr. Pärast kuninga (535eKr-509eKr)Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi.Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge ning ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile.Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused
suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene
liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. b) Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. c) Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted
Indoeuroopa rahvad- hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis.nime saanud muistse ulatusliku levikuala järgi Põhja-Indiast Euroopani. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700 eKr tekkis riik ja kestis kuni 1200 eKr, mil valutati teadmata rahva poolt. Kuningavõim Delipilus Hatteisili III Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused- raua kasutuselevõtt Pronksiaeg Eestis Vanem pronksiaeg. Noorema pronksiaja Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Vanem pronksiaeg- al 1800 eKr Noorema pronksiaja Asva kultuur: Saaremaal. Töö- ja tarberiistad- metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved.
kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Tehnoloogia uuendused: Nende võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving: Rajas kunigas Kyros II(559-529eKr). T alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta Mesopotaamia. 525. aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid
annaabi.ee 
