ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida. Tihti on partei esimees nende silmis isegi nö. "pühak". Kirikule tehtakse tihti rahalisi annetusi. Ka partei saab enamuse oma rahast tavainimeste
jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema- tena. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Hammurapi jumala ees Vana-Babüloonia Kuningas Gudea kuju Kuningas Urnammu KERAAMIKA Sumerite, akadite ja Babüloonia
reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid. Kuigi aastaid oli kiviajast palju möödunud, pidurdas Mesopotaamia skulptuuri arengut ikkagi sobiva materjali puudumine. Sellepärast jätkati materjalina eelkõige savi kasutamist ning tähtsamate kunstiliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Erinevusena kiviajast, kujutati Mesopotaamia skulptuuris rohkem inimesi eelkõige kuningaid ja teisi tähtsaid inimesi, lisaks olid nad kujutatud ka lihtinimestest suuremalt. Skulptuure leidus ka: Jumalatest, keda kujutati segaolenditena, võidetud lahingutest, õukonnaelust ning loomadest jahistseenides. Suurim erinevus kahe ajaperioodi skulptuuris tuleneb detailide arvukusest. Kui kiviajal pöörati tähelepanu detailidele minimaalselt, siis Mesopotaamia kunstis mängis see suurt rolli. Skulptoritel oli anne kujutada loomi väga elavalt ja liikuvalt. Seevastu inimeste kehi kujutati jäigas positsioonis pea ja jalad külgvaates (Egiptuse poos)
Romantism! Esines 18.saj lõpul-19.saj algul. On kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad esindajad! Ungari luuletaja Petöfi, inglise luuletajad Byron ja Shelley, inglise proosakirjanik Scott, prantsuse kirjanik V
riigis on nii palju abivajajaid. Pensioniiga tõuseb iga aastaga aina kõrgemaks, sest meie riik ei pea oluliseks vanu inimesi, seda näitab juba nende pension, mis on naeruväärselt väike. Tulevik näib sellisena, et 70-aastased käivad tööl ja saavad oma kopikad, et ravimeid osta. Veel õnnetum on see inimene, kes üldse tööle ei saa, sest olgem ausad, vanemaid inimesi ei taheta kuhugi tööle. Ilmselt lihsalt tulevikus ei suuda keegi lihtinimestest elada ja töötada niikaua, kui meie riik seda arvab. Inimene töötab surmani ja mõnusast vanaduspõlvest ei tasu üldse mõeldagi. Seevastu riigikoguliige puhkab samal ajal kuuma päikese all ja naudib head elu lihttöölise arvelt.
vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol ajal kõige kättesaadavamad ehitusmaterjalid. Kujutavas kunstis oli Mesopotaamias juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Traditsioonipäraselt kujutati kuningad ja teisi tähtsad isikud lihtinimestest palju suurematena. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri
nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast. Arenenud maailmas ei leidu ehk inimest, kes pole kuulnud USA ja Lähis- Ida riikide vahelistest probleemidest, rünnakutest, ähvardustest ja provokatsioonidest. Lihtinimestest ei tea keegi täpselt, kes keda tegelikult provotseerib ning mis on rünnakute ja sõja sügavam põhjus. Ometigi lähevad sõjamehed vastasele vastu ning olukorra põhiorganisaatorid istuvad kas Valges Majas või on hoopis Lähis-Idas paguluses ning jagavad käske ja keelde sõduritele. Kaevates oma rumalusega iseendale hauda, kannatavad paraku sõjaterritooriumil ka süütud inimesed. ,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka
,,Tagasi Venemaalt", E. Delacroix maalikunstnik ja greefik, dünaamilised maalid, kontrastne värvikasutus, viimistletud tehnika, motiivid põnevast keskajast, ,,Dante ja Vergilius", ,,Alzeeria naised on ruumides", ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", C. Corot maastiku maalija, ainestik prantsuse loodusest, lüürilise meeleoluga ja sumedad malid, ,,Meenutus Mortefontaineist", ,,Homeros ja karjased", ,,Sild Mantesis". Realism (1840 - , kunstivool) huvitus kaasajast, lihtinimestest, argielust, tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse
omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud. Kuju figuurikäsitlus on lihtsustatud pea on suur, keha on väike. Figuur on lapsemeelseks tehtud, mis on tunnuslik Mesopotaamia kultuurile. Figuurikäsitlus annab teosele raskepärase ja range ilme.
Aga kui Sultana tuletas abikaasale taas meelde, et hadzi aeg hakkab lähenema ning ta tahab, et lapsed saaksid sellest osa võtta, siis Kareem andis alla ning oli Sultana ideega päri. Kaasa kutsuti Kareemi õepere ning Sultana õe, Sara pere. Palverännakuks valmistuti ihrami ehk erilise toiminguga, mille käigus unustati maine elu ning mõtiskleti üksnes usust. Sultana miskipärast ei suutnud ainult sellele keskenduda ning ta põrus mitmeid kordi selle pühaliku toiminguga. Erinevalt lihtinimestest, ei olnud kuningliku perekonna rännak nii ränk. Nad olid varustatud pidevalt transpordiga ning sihtkohas ootas neid mugav elamine. Esimene koht oli Jiddah'is. Seal märkas Sultana, et palverännak on hakanud positiivselt mõjuma Mahale, kes oli oma mõistuse tagasi saanud. Kuid muret valmistas noorim tütar Amani. 5. Amani Amani muutumine toob Sultanas esile vanad mälestused. Amani kunagine suur loomakiindumus avaldus ilmnähtavalt nende kodus, kui tüdrukul oli kombeks tuua kodutuid loomi
poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle, Lõunariigi valitseja tapab Põhjariigi sõdureid, kroon on suusamütsi moodi, millega hiljem kujutati Osirist, sellel on näha kompositsioonilisi võtteid, mis olid iseloomulikud egiptuse reljeefkunstile, stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal, igal pildil kuningas suurem kui ametnikud ning viimased omakorda suuremad lihtinimestest, nii elutu ja tardunud poosi põhjuseks on nn egiptuse poos, kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates, · Egiptuses on palju skulptuure ja maale säilinud; · Egiptuse reljeef on madal, kujutise kontuurid on süvendatud plaati, reljeefid olid suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud · Osirist kujutatakse valges, kuid tumedana(nahavärvilt), aga neeger ei ole, see tähendab, et oli allmaa jumal, surnud vaaraode jumal;
Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund, mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. Sarnaselt mikroajaloole huvitub argiajalugu eeskätt lihtinimestest, eesmärk on vaadata minevikku nende vaatenurgast, uurida tavainimese kogemust ja igapäevaseid eluviise (antropoloogia suur mõju). Argiajalugu püüab siduda suured ajaloolised arengud ja sündmused argipäeva kogemusega (näiteks natsismi uurimine tavainimeste tasandil). Argiajalugu pöörab tähelepanu tavainimeste elukeskkonnale, materiaalsele kultuurile, igapäevastele toimingutele. ALF LÜDTKE (s 1943)
Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud paigad või asjad. Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad jumalused, vaimud, hinged nii inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil kujutletakse üleloomulikke jõude. Jumalused — tavaliselt lihtinimestest kauged võimukad olendid. Jumalad on tähtsai- mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli jääb peajumal inimestele kaugeks (näit Indias Brahma. Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus, Poseidon). Ühis- kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed. Tavaliselt on võimukaim jumalanna viljakuse jumalanna. Vaimud ja hinged — usk neisse on olemas kõigis usundeis. Teaduskirjanduses nime-
segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid: George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega
iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega.
annaabi.ee 
