Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Funktsioon inimorganismis Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Kasutatud kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng041.pdf
1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine?
· Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures koguses lämmatav, hapnikku sisaldavad gaasisegud on ohutud. Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli
reaktsioon) + 3(2. reaktsioon) + 2 (3. reaktsioon). -C3H8 (g)-5O2 (g)+3C(grafiit)+3O2(g)+4H2(g)+2O2(g)→ -3CO2(g)-4H2O(v)+3CO2(g)+4 H2O (v) 3 C (grafiit) + 4 H2 (g) → C3H8 (g), Samamoodi avaldub ka reaktsioonientalpia ΔHºreaktsioon= - ΔH1º + 3 ΔH2º + 2 ΔH3º = 2220kJ + 3 · (-394kJ) + 2 · (-572 kJ) = - 106kJ. ______________________________________________________________________________________________ tekkeentalpia Hf – soojusefekt 1 mol aine tekkimisel lihtainest nende standardolekus (tekkereaktsioon – aine tekkimine lihtainetest) reaktsiooni soojusefekt: Hreaktsioon = Hf,j (saadused) – Hf,i (lähteained) standardtingimustes püsivatel lihtainetel tekkeentalpia Hf = 0 eksotermilistes reaktsioonides Hf < 0 . mida suurem on eksotermiline efekt, seda stabiilsem aine on. põlemisentalpia Hc – soojusefekt 1 mol aine täielikul põlemisel / oksüdeerumisel
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Toime inimesele ja ohud Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav
2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala -
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav
Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keemilised omadused Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segunedes hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. 2.5 Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30% asendamine on surmav.
Materjaliteadus- uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Viia Lepane 5.09.2012 13 Viia Lepane 5.09.2012 14 Põhimõisted Materjalid Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole Võivad olla: keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. - lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid (magnetväli, aurutamine, difusioon). jt.);
või gnoom). Sõna kobelt esines juba Agricolal. Lihtainena sai Co esimesena rootsi keemik G. Brandt 1735. a. Koobaltiühendid olid kasutusel juba kaugses minevikus, nt ajajärgus ca 2500 eKr on tuntud sinise koobaltklaasiga kaunistatud kaelaekee (samast ajast on teada kaa koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest). Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O, leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega. Koobalt · Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt. · Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N
Cu(OH)2 = CuO + H2O 4. Asendus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetus kulgeb kahe liitaine vahel, tekib kaks uut ainet. BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioon kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis jääb samaks, kuid muutub aine struktuur. CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne ühest lihtainest tekib teine liitaine. 3O2 = 2O3 11. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone. Näide. 12. Mis on keemilise reaktsiooni tasakaal? Kuidas on seda võimalik mõjutada? · Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. · Tasakaalu mõjutavad tegurid: 1) lähteainete/saaduste kontsentratsiooni suurendamine/vähendamine; 2) rõhu/temperatuuri tõstmine/alandamine.
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetusreaktsioon see kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioonireaktsioon selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne muundumisreaktsioon sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 18. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. HCl ja lahjendatud H2So4, kõik mis vasakul H2 st reageerivad, paremal poole ei reageeri, mida rohkem vasakul pool seda aktiivsem. Kontsentreeritud H2So4 ja Hno3 reageerivad kõigega. ( vesiniku ei teki) Metall + leelis Reageerivad ainult hüdroksiididega, millel on lisaks aluselisele ka happeline omadus: Al, Zn
6. Aine omadused. Füüsikaline- omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemiline- omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 7. Materjal- on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 8. Segud- koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Klassifikatsioon- Homogeenne- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne- gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. 9
Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Segud Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus (näiteks õhk) • Heterogeenne segu-segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune,
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 4. Vahetusreaktsioon •See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 5.Isomerisatsioonireaktsioon •Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 6. Allotroopne muundumisreaktsioon •Sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 7. Redoksreaktsioonid Vahetusreaktsioonide puhul jaab elementide oksüdatsiooniaste endiseks. Oksudeerumis- ja redutseerumisreaktsioonide ehk redoksreaktsioonide käigus aga elementide oksüdatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lahteainetest oksüdeerija, teine redutseerija Elektrokeemia 50. Redoksreaktsioonid Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt
tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi, nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1) nende mõju ümbritsevale keskkonnale (teised ained ja materjalid, elusorganismid) ja vastupidi keskkonna (atmosfäär, looduslikud veed, enamkasutatavad ained ja materjalid) mõju materjalidele. 2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. ). 8. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. ). 9. Materjalide klassifikatsioon: lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete
o Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge Isomerisatsioonireaktsioon Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 Allotroopne muundumisreaktsioon Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine 3O2 = 2O3 Valge fosfori kuumutamisel punaseks fosforiks Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentaalselt uurida. 26. Termodünaamika I seadus.
Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. *Isomerisatsioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aatomite ümberpaiknemise tõttu. CH CH CH CH CH CH(CH )CH 3 2 2 3 3 3 3 *Allotroopne muundumisreaktsioon. Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine. 3O = 2O Valge fosfori muutumine kuumutamisel punaseks fosforiks. 2 3 *Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Redutseerija aatomid loovutavad elektrone. Redutseerija see juures oksüdeerub. Tema oksüdatsiooniaste kasvab.
Seos H ja U vahel. Kui ei tarbita ega teki gaasi siis H = U. Kui reaktsioonis muutub gaasi moolide arv ngaas võrra, siis eeldades gaasi ideaalsust, on H = U + ngaasRT kus ngaas = nlõpp - nalg Hessi seadus – kuna entalpia on olekufunktsioon, saab reaktsioonientalpiat arvutada vastava reaktsiooni etappide entalpiamuutude summana. Söe (grafiidi) põlemise näide! Standardne tekkeentalpia – antud aine lihtainest tekke reaktsiooni entalpia, Hfo, ühik kj/mol Suvalise reaktsiooni entalpia saame produktide ja lähteainete entalpiate vahest: Ho = nHfo (produktid) - nHfo (lähteained); n on vastav aine moolide arv (koefitsient) rekatsioonivõrrandis Sidemeentalpia – keemilise sideme tugevuse mõõduks, HB. Vastab energiale, mis on vajalik ühe mooli antud tüüpi sideme katkestamiseks konstantsel rõhul. 7. PEATÜKK TERMODÜNAAMIKA II JA III SEADUS
Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 6. Materjalid- definitsioon. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 7. Segud, nende klassifikatsioon. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest
kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. n Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; n Madal elektrijuhtivus, 8. Segud, nende klassifikatsioon. n Mittemagnetilised. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. vahekorras. 1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; Puudub kindel keemiline koostis! 2) olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt
n Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; n Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; 8. Segud, nende klassifikatsioon. n Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; Segud koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole n Madal elektrijuhtivus, keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes n Mittemagnetilised. vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. (magnetväli, aurutamine, difusioon). 1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all;
Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus, · Soojusjuhtivus, · Soojusväsimus jne. Segu koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne segu segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne (igas olekus, nt. õhk). Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist (emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt. graniit).
Soojusefektide arvestamise rakendusi Hessi seadus (1840) : reaktsiooni soojusefektid olid võrdsed oleku ja finktsioonide muutustega. Hessi seadust nim. Termokeemia põhiseaduseks. Soojusefekt olles võrdne reaktsiooni saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevuseda ei sõltu tegelikult reaktiooni toimumise viisist ega vaheetappidest. Seadus võimaldab arvutada soojusefekte tabeli andmete või mõõtmistulemuste alusel. Soojusefekti, mis esineb ühemooli ühendi tekkimisel lihtainest standardi tingimustel, nim. Ühendi tekkesoojuseks. Liitaine lagunemissoojus on võrdne liitaine tekke soojusega, kuid vastasmärgiga. Lihtaine tekkesoojus võrdub 0ga. Aine põlemissoojuseks nim. Ühe mooli aine täielikul põlemisel esinevat soojusefekti. Mittepõlevate ainete põlemissoojus võrdub 0ga. Hessi seaduse järeldused: a) keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub saaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekesoojuste summa
6. Materjalid- definitsioon. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. 1 7. Segud, nende klassifikatsioon. Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk.
hapnikus). 7. Materjalid- definitsioon Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. 8. Segud, nende klassifikatsioon Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk.
(töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. 1 7. Segud, nende klassifikatsioon. Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk.
7. Materjalid - definitsioon. Mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisosadeks (puit, metallisulamid, klaas, plastid). Kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. 8. Segud, nende klassifikatsioon. Segu – ainete segamisel tekkiv ainete kogum; saab suht kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks (õhk, väävli ja raua segu, toiduained, ravimid). Koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilistest ühenditest, mis pole omavahel seotud. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne – segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne – gaasiline, vedel või tahke lahus (õhk) Heterogeenne – segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune; koosneb mitmest eristatavast faasist 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementide koostisest ja mikro-makro struktuurist. Mikrostruktuur – aatomite tasand
Lihtainena toodetakse (ilma Venemaata) ca 1 milj.t/a ≈ 90% → P4O10 sellest saadakse nn. termiline fosforhape (→ väetised fosfaadid jt. ühendid) Valge f. – sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f. – tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) – hõõglampides (gaasisiduja volframniidil) Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises Enamikku kasutatavatest fosforiühenditest ei saada lihtainest neid toodetakse peam. apatiitidest ja fosforiitidest ja kasutatakse põllumaj.-s - sellega kompenseeritakse iga-aastasi fosforikadusid saagikoristamisel Lihtsuperfosfaati saadakse apatiidi või fosforiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 → 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF 14 - 20% P2O5 Topetsuperfosfaati saadakse loodusliku fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 14H3PO4 → 10Ca(H2PO4)2 + 2HF
annaabi.ee 
