Tegusõna liik Näided Lauses kasutamine Lihttegusõnad koosnevad ühest nt elama, õppima, kasvama, kasvatama, Lauses on alati 2 kohas. Nt: (liht- või tuletatud) tüvest koosnema, põgenema, varjama, Poisid elavad Narvas. Pärast (sõnast) . varjuma, logelema tundi läksin koju Liittegusõnad Nt alakoormama, siirdistutama, Liittegusõna osade järjekord ei koosnevad kahest erinevast ristküsitlema, külmsuitsutama. muutu!!! Ta alakoormas, tüvest, mis moodustavad siirdistutas, ristküsitles, liitsõna.Liittegusõnu on eesti külmsuitsutas. keeles suhteliselt vähe. Ühendtegusõnad koosnevad alla andma, maha magama, otsa saama, Nad ei pruugi lauses alati kahest sõnast: tegusõnast ja üle elama
Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. Modaalsõna kõneleja suhtumist väljendav sõna. Murre piirkondlik eripärane keelekuju Muutumatu sõna sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr, kaas, side ja hüüdsõnad.
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama
substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis. Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima). Liittegusõna- sõnatüvi+tegusõna (abielluma, alahindama). Ühendtegusõna- määrsõna+tegusõna (peale käima). Väljendtegusõna- käändsõna+tegusõna (jalga laskma). Muutumatud sõnad Määrsõna e. adverb- väga erinevad. Kohamäärsõna- märgivad kohta (ees, taga, kõrgel, madalal) Viisi- ja seisundimäärsõna- märgivad tegevuse
Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Kokku-lahku kirjutamine sõltub verbist Põhisõna näitab liitsõnas põhitähendust. 1) Põhisõna näitab hulka või kogust Nt: hapupiima liiter piimaliiter 2) Põhisõna on täiendsõnast lahutatav või mitte. (-maa, -maakond) Nt: Harjumaa, Harju maakond 3) Liit- ja ühendtegusõna · Liittegusõna: abielluma · Ühendtegusõna: üle hindama Kokku-lahku kirjutamine sõltub kaastekstist Täiendsõna või täpsustus käib järgneva sõna kohta. Nt: iga majandi juht (majandi juht) , iga majandijuht (juht ise) Kokku-lahku kirjutamine sõltub traditsioonist 1)Arvude kirjutamine sõnadena. · Kokku: kümned, teistkümned, sajad. · Lahku: ühelised, tuhanded, miljonid 2)Omadussõnad (-ne,-line)
ränkraske, võhivõõras, läbimärg, alateadlik, üliviisakas jättis maha - maha jätma imeilus, ebatervislik, puhtsüdamlik, ehteestlaslik võttis ette - ette võtma NE- ja LINE-liitelised sõnad vastu panema - panema vastu üks täiend rohkem täiendeid pealt vaatama - vaatama pealt kaheaastane kahekümne viie aastane Liittegusõna ei ole vahetatav - KOKKU mäekõrgune selle mäe kõrgune abielluma, kooskõlastama, alahindama sajandipikkune mitme sajandi pikkune meetrilaiune kolme meetri laiune Tegusõnadest saab moodustada käänds Koidula-aegne L. Koidula aegne - need kirjutatakse KOKKU Panso-nimeline Voldemar Panso nimeline - MINE
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud Hamba Hammas-t Õmble-n Õmmel-nud Vaese Vaes-t Tule-n Tul-nud TEGUSÕNAD ehk PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja nad muutuvad pööretes aja, kõneviisi, tegumoe ning kõnevormides. Tegusõnad jagunevad: 1. Lihttegusõna. Näide: lugema, töötama, mõtlema. 2. Liittegusõna. Näide: abielluma, rulluisutama, ravivõimlema, ristküsitlema. 3. Ühendtegusõna, mis koosnevad lihtverbist või tegusõnast + abimäärsõna. Näide: ette ütlema, läbi lugema, ära sõitma. 4. Väljendtegusõna, mis koosnevad lihttegusõnast või verbist ja sellisest käändsõnast, mis on oma esialgse tähenduse kaotanud. Näide: jalga laskma, kirja panema, tähele panema, käsile võtma, sõna kuulama.
annaabi.ee 
