Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine (0)

pool, poole, poolt käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu 
pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, 
teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina 
poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures 
kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, 
sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool,
väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, 
kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, 
ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, 
ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt moodi ja viisi ‘moodi’ käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu 
moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi käändsõna osastava puhul on kokku- või 
lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, 
uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodija ühte moodi, 
samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist 
viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi eritähenduslikud väljendid 
kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe 
moodi), omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, 
kuidasmoodi, niiviisi vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi mööda käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva 
mööda eritähenduslikud väljendid 
kokku: aegamööda ‘aeglaselt’, kordamööda, 
pikkamööda ‘pikkamisi’ kaheti võib kirjutada: meelt mööda ja meeltmööda, 
jõudu mööda ja jõudumööda, konti 
mööda ja kontimööda pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed 
mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki 
mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, 
sanga pidi kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, 
viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, 
kumbagipidi ja kumbagi pidi eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, 
(tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, 
kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’ vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, 
parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi jõul       käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul teel        käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, 
meili teel jooksul ja kestel     käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel väel       käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu
väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on 
sõnad imevägi, nõiavägi) kaupa ja viisi ‘kaupa’ ainsuse omastava puhul on kokku- ja lahkukirjutamine korral ja puhul      käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul


vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, 
kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, 
tosinaviisi ja tosina viisi mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate 
kaupa, kuude viisi vorm nõuab kokkukirjutamist: mispuhul, 
seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul) eritähenduslikud väljendid 
kokku: otsakorral ‘lõppemas’ kombel käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, 
sinu kombel eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, 
õnnekombel pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva 
pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe 
pärast, nalja pärast eritähenduslikud väljendid 
kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otsekohe’, (abi
oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, 
seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, 
seepeale (vrd mille peale, selle peale) MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Määrsõna1 kirjutatakse __lahku__ (palju kuuldud, ammu möödunud).  Kui  kaks  kõrvuti  olevat   ükskõik   mis   sõnaliiki   kuuluvat   sõna   on   sulanud   ühiseks   määrsõnaliseks   väljendiks, kirjutatakse nad __kokku__: kõigepealt, mõnikord, mistõttu. Kaassõna2 kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, __lahku__: linna kohal, mööda teed, mere ääres, peale selle. Mõnede muutumatute sõnade kokku- või lahkukirjutamine oleneb sõnast, mille juurde nad kuuluvad (vt tabelit lehe pöördel). 1. Kirjuta sõnad kokku või lahku. paljapäi, peale selle, järve ääres, laua taga, igalepoole, lõkke ümber, imekombel, ülaltpoolt, mehemoodi, mismoodi, arvuti teel, ninapidi, jääteed pidi, pahempidi, tahtejõu najal, nõiaväel, elu jooksul, klasside kaupa, kiloviisi, une pealt, minugipoolest, kära peale, pikkamööda, käepärast, siin pool teed, teisel pool teed, kus pool teed, kummal pool teed, kuhu poole, mõlemale poole, väljastpoolt, kooli poolt, ülespoole, altpoolt, minu poolt, omalt poolt, mõnelt poolt, lõpu poole, tahapoole, ülalpool 2. Paranda kaas- ja määrsõna kokku- ja lahkukirjutamise vead.  1) Metsa all ümberringi kasvas söögiseeni. 2) Ema annab šokolaadi jao pärast ja kõige pealt väikevennale.  3) Kui pea kohal on selge taevas, märkad salapäraseid tähtkujusid. 4) Kummale poole tuleb pöörata, et vallamajani jõuda? 5) Segaduses ei taibanud ta suveööl, kuspool on koidu-, kus ehavalgus. 1 Määrsõna märgib lauses märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
2 Kuulub alati käändsõna juurde (ees- või tagasõna), konkretiseerib tähendust. 


6) Žüriisse väljastpoolt tulijaile pakuti avanssi mõlemalt poolt: korraldajailt ja võistlejailt. 7) Nädalate kaupa oodati tüki viisi müüdavat kangast.  8) Suurvee ajal muutus jõge pidi sõudmine ohtlikuks.  9) Niimoodi see elu käib: raamatuid loetakse vaid tarbekorral. 10) Keetnud maasikamoosi valmis, selgus vanaemale, et suhkur on lõpukorral.  Tegusõna käändelised vormid3 -ma, -da, -des jt kirjutatakse ___________________________________ . 1. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. väga austatud külalised, peale hakata, on peale hakanud, maha kirjutades, maha kirjutamas, maha kirjutatud harjutus, oli maha kirjutanud, esi etendus, esi etendumas, esi etenduv, sõita tahtmine, sõita soovija, sõita soovinud laps, sõita sooviv laps, sõitma hakkamine, sõitma hakkav auto, olen sõita soovinud, selgesti kuuldud käsk, lugu peetud külalised, põletada saanud käsi, nutma hakkav laps, andeks antud pahandus, koos  kõlastama, koos  kõlastada, koos  kõlastatud plaan, olen koos kõlastanud, häbi märgistama, häbi märgistatud poiss, olen häbi märgistatud Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima, kasvama,  kasvatama, koosnema, põgenema, varjama, varjuma, logelema. Liittegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad kahest tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt alakoormama,  siirdistutama, ristküsitlema, külmsuitsutama. Liittegusõnade osade järjekord säilib lauses alati muutumatul kujul ja 
need osad kirjutatakse omavahel alati kokku: Ta alakoormas, siirdistutas, ristküsitles, külmsuitsutas. Liittegusõnu on 
eesti keeles suhteliselt vähe. Ühendtegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast  abimäärsõnast, nt alla andma, maha magama, otsa saama, üle elama (vt ka SÜ 14). Mõned sõnade ühendid võivad 
esineda nii liit- kui ühendtegusõnana, nt ülehindama, taasavastama ja üle hindama, taas avastama. 
Vrd Poiss ülehindas oma võimeid – Poiss hindas oma võimeid üle. Tema luule taasavastati alles saja aasta pärast – 
Tema luule avastati taas alles saja aasta pärast. Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja noomeni- või pronoomenivormist, nt silma  hakkama, jalga laskma, korrale kutsuma, kindlaks tegema, omaks võtma (vt ka SÜ 13). Mõned väljendtegusõnad 
võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, nt ajast ja arust olema, ühist keelt leidma. Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt  samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda 
(teed), pärast (sööki), enne (suurt vihma). Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid 
tähendusvarjundeid kui käändetunnused. 3 Tegusõna käändelised vormid on ma-, da- ja vat-tegevusnimed; oleviku kesksõnad ehk v- ja tav-vormid; mineviku kesksõnad 
ehk nud- ja tud-vormid.