Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud
enesetunde 28. MILLAL EI OLE SOOVITAV VENITUSHARJUTUSI TEHA? Kui sul on osteoporoos Tunned tugevat v teravat valu liigeses v lihases Esineb nahahaigusi Oled ennast hiljuti vigastanud, rebestanud, nikastanud Sul on diagnoositud ägedad põletikud, kas liigestes v selle lähiümbruses Sul on hiljuti olnud luumurd 29. MILLISED ON JÕUSAALI POSITIIVSED KÜLJED? Lisandub lihasmassi Areneb lihastasakaal/koordinatsioon Paraneb tundlikkus Suureneb maksimumjõud Paraneb lihasvastupidavus Maandab stressi ja suurendab stressitaluvust Paraneb hapnikutarbimisvõime Tugevnevad luud, liigesed-sidemed Paraneb vastupidavus, suureneb painduvus Parim vahend keha vormimisel Paraneb rüht Sobib nii noortele kui vanemaealistele 30. KUI SAGELI JA KUI KAUA PEAKS JÕUSAALIS HARJUTAMA? Nii kaua ja nii sageli, kui vaja e siis lähtu sellest, mis tasemel oled ja mida tahad saavutada. ALGAJATELE- 1-1,5h ja 3* nädalas, 2 kuud. (seejärel võib edasijõudnute kava juurde edasi
metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus? 10 Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Liigitus: lihasvastupidavus jõuvastupidavus põhijõud maksimaalne jõud kiire jõud plahvatuslik jõud Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Liigid: reaktsioonikiirus lähtekiirendus maksimaalne kiirus kiiruslik vastupidavus Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel
kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist. Seeriate arv oleneb samuti koormise suurusest ja püstitatavast eesmärgist. Maksimaaljõu arendamine eeldab suuremate koormiste juures väiksemat korduste arvu; lihasmassi suurendamiseks kasutatakse keskmisi koormisi ning keskmist või suurt korduste ja seeriate arvu; lokaalse lihasvastupidavuse
· Alajäsemete lihaste jõu langus on suurem võrreldes ülajäsemetega · Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem · Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral · Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga:- varajane lapseiga (1-6 a.);- keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng
maksimaalsest ealisest pulsist, Aeroobse fitnessi komponendid: - 60-70 % annab võimekuse säilitava ja kehakaalu - võimekus – vastu seisma pikemaajalisele suhteliselt alandava efekti intensiivsele lihastööle. Aeroobne, anaaeroobne, lihaskiud - 70-80 % arendab südame tervist Jõufitnessi komponendid: 1.Millised on soovituslikud kehalise aktiivsuse - lihasvastupidavus – võime sooritada lihaskontraktsiooni tasemed inimeste kaalu langetamisel, töövõime vajalikul tasemel pikema aja jooksul - kiirus – võime sooritada liigutust võimalikult lühikese Aeroobse treeninug osad: ajaga - põhitreening - võimsus= jõud x distants/aeg -kiirused ja maksimaalse vastupidavuse treening
Pärast seda peaks tihedus pidevalt vähenema, mille lõpptulemus on osteoporoos ja sellest tulenev suurenenud luumurdude arv. Ühe osteoporoosi riskitegurina on tuntud vähene kehaline aktiivsus. LIHASKOMPONENT. Erilist huvi tuntakse kolme teguri vastu: lihaste võimsus kui lihastöö maksimaalne määr, mida mõõdetakse ühekordse pingutusega; nt vertikaalne üleshüpe, maksimaalne lihasjõud, mida määratakse dünamomeetriga. Lihasvastupidavus, mida väljendatakse tavaliselt maksimaaljõu vähenemisega isokineetilises või isoinertsiaalses reziimis. Progresseeruv rasvavaba koe vähenemine ning ka fitnessi vähenemine võib viia seisundini, kus tekib raskusi igapäevaste toimetustega. Tugevad lihased parandavad funktsionaalset tervist. MOTOORNE KOMPONENT. Eriline eriti kasvuperioodil, kui laps uurib ja avastab oma liigutuste võimalusi ja arendab peamisi motoorseid oskusi. Osavus, tasakaal, liigutuste kiirus ja
Seda sai juba eespool mainitud, aga on tõestatud, et see toimib ka noorte peal. Ka noortel inimestel esineb stressi ja kurvameelsust. Kehaline aktiivsus aitab aga selle vastu võidelda. Samuti on ka kindlaks tehtud, et kehaline aktiivsus on seotud ka hea õppeedukusega. Mis on noorte jaoks tegelikult väga tähtis. Kehaline aktiivsus soodustab kindlasti ka lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. See omakorda aitab aga arendada teisigi kehalise võimekuse liike: painduvus, lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal. Teine põhjus Noorte puhul, eriti murdeealiste laste puhul on väga oluline tervislik seisukoht just selleks, et seda juurutada neile kogu eluks. Kolmas põhjus Piisav kehaline aktiivsus noorukina aitab vähendada täiskasvanuks saamisel krooniliste haiguste kujunemise riski. Kehaline aktiivsus aitab kaasa ka rasvkoe hulga vähenemisele ja tervisliku kehakaalu säilitamisele. Kehaline aktiivsus lapsena aitab alandada ka vererõhku ja seda stabiliseerida.
pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid on aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega). 2. Kehalise aktiivsuse tähtsus Tervise seisukohalt on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik kolmel peamise põhjusel. 1) Esiteks, et arendada kehalist võimekust, tugevdada tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas ning soodustada organismi kasvamist ja arenemist. 2) Teiseks on kehaline aktiivsus laste ja noorukite tervise seisukohalt oluline selleks, et kujundada
lihaste arendamist; · Eelkooli- ja nooremas koolieas soodustab kehaline aktiivsus normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ning sirgete jalgade (X- ja O- jalgadest vabanemist) kujunemist; · Lapse- ja noorukieas aitab kehaline aktiivsus arendada kehalist võimekust, tugevdada tervislikku seisundit ning soodustada kasvamist ja arenemist; · Sportlik treening arendab ka teisi kehalise võimekuse liike nagu painduvus, lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal. Teiseks: 4 · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ülesanne tervise seisukohalt on kujundada kehaliselt aktiivset eluviisi, mis jääks püsima kogu eluks. Kolmandaks: · Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse eesmärgiks on vähendada täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski; · Liikumine aitab kaasa rasvkoe hulga vähenemisele ülekaalulistel lastel - seega on
soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine) soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist suurendab aeroobset võimekust ehk võimet pikka aega teha mõõduka kuni suure intensiivsusega kehalist tegevust arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus 4 aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009). . Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest
Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil parandab keha lihaskiude, selle tulemusena muutub iga üksik lihaskiud suuremaks ning suureneb tema kontraktsioonijõud. Kui sinu lihased muutuvad tugevamaks, on nende edasise arengu stimuleerimiseks vaja treenimisel kasutada ka suuremaid raskusi see on koormuse järkjärgulise suurendamise põhimõte. Vastupidavus jaguneb: lokaalne- ja üldine lihasvastupidavus, mis jagunevad: aeroobne ja anaeroobne, mis omakorda jagunevad: dünaamiline ja staatiline. Treenimise kasu tervisele: · Regulaarne treening parandab südameveresoonkonna ja kopsude tööd. · Paraneb ka luutihedus. · Lisaks aitab treening edasi lükata mõningaid vananemisega kaasnevaid füsioloogilisi nähtusi ja korrastab keha ainevahetust, kiirendades näiteks kalorite põletamist.
· Alajäsemete lihaste jõu langus on suurem võrreldes ülajäsemetega · Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem · Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral VANANEMISEL · Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb IV LOENG KEHALISE AKTIIVSUSE JA INAKTIIVSUSE MÕJU MOTOORSETELE FUNKTSIOONIDELE KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.
1) viia aeroobne vastupidavus baastreeningu ajal võimalikult kõrgeks, 2) võistlusetapil teha küllaldaselt säilitavat aeroobset treeningut, 3) võistlusetapil peaks kiirusliku vastupidavuse treening olema moodukalt tõusev. Koos aeroobse baasi loomisega on vaja vastupidavusaladel pöörata suurt tähelepanu spetsiifi lisele jõutreeningule.Eel kõige aitab aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste tõusule kaasa aeglaste lihaskiudude jõutaseme tõstmine (lihasvastupidavus). Siit tuleneb ka vastupidavustreeningu üks kõige olulisem põhimote: mida kõrgemalt baasvastupidavuse ja jõuomaduste tasemelt alustatakse anaeroobse läve, maksimaalse O2 tarbimise ja kiirusliku vastupidavusetreeningut, seda kõrgemale töövoime tasemele ja parematele võistlustulemustele jõutakse. Kui baasvastupidavust ja jõuomadusi võib arendada aastatsüklis mitme kuu vältel, siis intensiivsemad treeninguvahendid on kulutavamad ja ammendavad enda treeniva toime kiiremini
Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised 5 riskitegurid.Südame- ja veresoonkonna haigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, st. sõltuvad meie harjumustest elureziimist ja toitumistavadest
Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Küll aga nõuab iga konkreetne spordiala erinevate jõuomaduste spetsiifilist arendamist ning erinevate jõuliikide vahelisi erinevaid suhteid. Kuigi jõud on kompleksne kehaline võime, lähtutakse jõutreeningul mingi konkreetse jõuliigi arendamisest. Treeningumooduste parema konkretiseerimise mõttes on otstarbekas kasutada järgmist jõuvõimete liigitust: 1) lihasvastupidavus, 2) jõuvastupidavus, 3) põhijõud, 4) maksimaalne jõud, 5) kiire jõud, 6) plahvatuslik jõud. Kõigi nimetatud jõuliikide arendamisel kasutatav lisaraskuse protsent, korduste arv seerias, puhkepauside pikkus, seeriate arv, harjutuste arv, korduste koguarv, sooritustempo, treeningu toime ja treeningu põhilised moodused on toodud järg- nevas tabelis. Kui lihas- ja
annaabi.ee 
