Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LIHASED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lihaskiud, sirglihas, lihastoonus, lihasväsimus, lihaskontraktsioon, hingamislihased, diafragma, perineum, tuharalihas, deltalihas, kiududest, muutma, erutuvad, veresooned, kõõlus, innerveerima, sidekirme, fascia, kontraheeruda, motoorsete, treeningut, valutama, piimhape, parees, lihasnõrkus, paralüüs, dünaamiline, viimased, põhilihasedLIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele
tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel, söögitoru. -lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe
9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12
tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist. Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust.
säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi jne. Lihaskoe liigid: 1. Silelihaskude: rakkude pikkus kuni 0,2 mm; iga raku keskel üks tuum; müofibrillid moodustavad võrgustiku. Silelihaskude esineb siseelundites (seede-, hingamis-, kuseelundid, veresooned jne.) ning ei allu otseselt meie tahtele. 2
2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest
munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku. Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes 14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE
E) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE 22. SELGITA STARLINGI SEADUST- MIDA SUUREM ON SÜDAME DIASTOOLNE MAHT, SEDA SUUREM ON LÖÖGIMAHT, JA MIDA VÄLJAVENITATUM ON SÜDA, SEDA SUUREM ON KONTRAKTSIOONIJÕUD. 23. NEELU PIKKUS- NEEL ON um. 12 cm PIKK ÕÕNESELUND(lad.k. PHARYNX). 3-OSALINE: 1) NINAMINE 2) SUUMINE 3) KÕRIMINE OSA 24. KUS TEKIB SAPP- MAKSAS, MAKSARAKUD TOODAVAD SAPPI 25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA. 26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80) 27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL 28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT) 29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES ANATOOMIA TUNNITEST PÕHITERMINOLOOGIAST 1. KIRJUTAGE EESTIKEELNE VASTE: PROXIMALIS- LÄHIMINE ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA
Funkts: tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 62) KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63) RINNALIHASED
alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
alumise nimmelüli roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
vöötlihastel. Jaguneb omakorda kaheks. Tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest. Näiteks silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitajalihas üksik-üksus e spontaanaktiivsusega silelihased – ühendatud mulkühendusega. Tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse. Seda tüüp lihased mao- ja sooleseinas, siseelundites, sapiteede ja kusepõie ja emaka seintes. Vöötlihased – moodustavad 0-50% kehamassist, kinnituvad luudele. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
