10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6
· Opt tihedus iseloomustab optilist keskkonda:mida väiksem valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. · Opt kk on kasutusel optikas ja see on läbi paistev aine või õhutühi ruum. · Valguse täielik peegeldumine - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks.
Valguse murdumine looduses ja tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel) Mis on valguse murdumine? ● nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar
vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.(kiikumine, auto lumest välja lükkamine) Laine- võnkumiste edasikandumine ruumis .(kannab edasi energiat ja laine tekitamiseks peab olemas olema keskkonna tasakaaluasend, mida häirida saab. Ristlaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Pikilaine- laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Peegeldumine- laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine- lainete levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents-nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. Difraktsioon-nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Lainet iseloomustavad suurused: Võnkeamplituud x0 (ühik 1m) Periood T (ühik 1s)Sagedus f (ühik 1Hz)Lainepikkus (ühik 1m) Laine levimiskiirus v (ühik 1m/s) Valem: V=/T = f
See on kui peegelduv kiir asub piki horisonti. 5. Defineeri langemisnurk. On nurk, mis jääb langeva kiire ja pinnaristsirge vahele. 6. Defineeri murdumisnurk. On nurk, mis jääb pinnaristsirge ja murdunud kiire vahele. 7. Kuidas murdub valgus siis kui valgus levib ühest ainest teise ainesse, mis on sama optilise tihedusega kui esimene? Valgus ei murdu, vaid läbi keskkonda sirgjooneliselt, muutmata liikumissuunda. 8. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. 9. Mida näitab optiline tihedus? 10. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse? Valgus murdub pinnaristsirgest eemale horisondi poole. 11. Murdumisseadus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. n=v1/v2=sin(alfa)/sinus(beta) 12. Mida iseloomustab absuluutne murdumisnäitaja? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. Na=c/v 13
punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Laine murdumine Laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents Võrdse perioodiga lainete liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon Lainete paindumine tõkete taha 2. Lehelt 3. 1) Vabavõnkumine Süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine 2) Sumbuvvõnkumine Hõõrdejõu mõjul võnkumise kiirus ja ulatus vähenevad võnkumise käigus kuni nullini 3) Sumbumatu võnkumine Hõõrdumisest tingitud muutust
Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja -teise keskkonna murdumisnäitaja (sinna valgus läheb)suhe esimese keskkonna mudumisnäitajasse (sealt valgus tuleb) Absoluutne murdumisnäitaja = , kus c on valguse kiirus vaakumis Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest või
3.4 Lained Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis Ristilaine – laine, milles võnkumine toimub laine levimissuunaga risti Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub samas suunas laine levimissuunaga Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel 3.5 Lainetega kaasnevad nähtused Peegeldumine – laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Murdumine – laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents – nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster (min, max interferents) Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
*Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. *Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. *VALGUSE LEVIMINE *Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. *VALGUSE PEEGELDUMINE *Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. *Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. *VALGUSE MURDUMINE *VALGUSALLIKAD *OPTOELEKTROONIKA *VALGUSE KASUTAMISE RAKENDUSALAD *Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. *FOTOEFEKT
elementaarosakeste vastastikmõjuga seotud nähtused, mida ei ole võimalik mõista valguse lainelise olemuse alusel, mis on aga võimalik valguse korpuskulaarse olemuse (osakeselisuse) alusel. Fotoefekt elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. Fotokeemilised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgemise kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Comptoni efekt valguse levimissuuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega. Fotoefekt Nähtust saab jälgida valgustatava katoodiga vaakumdioodi (fotodioodi) ühendamisel alalisvooluahelasse ahelas kulgeva voolu kaudu. Fotodiood: anood valgus katood Vooluahel: valgus If G (I,) U
Newtoni kolmandas seaduses seisab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 2. Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Sveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (17001782). 3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo.
, Ta takistus peab olema võimalikult väike. Harva kasutatakse. Näiteks: elektriküünlad jõulupuul, elektrilambid rühmiti trammides. rööpühendus- Vool hargneb, Voolutugevus magistraaljuhis võrdub harude voolutugevuste summaga., Pinge kõikide juhtide otstel on sama., Ta takistus peab olema võimalikult suur, väga palju kasutatakse. See võimaldab: 1) valmistada tarbijat kindlale pingele, 220V; 2)tarbijaid eraldi sisse ja välja lülitada Valguse murdumine- nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Lainete interferents- Nähtus, mis tekib mitme ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel Coulombi seadus- ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi
peegeldab valgust kehas neeldub Kriitpaber 85 ja vähem peegeldub. Valguse neeldumisel Kirjutuspaber 6080 kehtib energia jäävuse Värske lumi 85 seadus: energia ei teki Inimese nahk 35 ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Must samet 0,5 Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustid .htm http://www.sloleht.ee/index.aspx? id=190119&d=20060120&a=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_murdumine http://www.koolielu.ee/files/fyysika Füüsika õpik VIII klassile
2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe. Tähis: h Ühik: meeter Valem: h = 2 x0 5. Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga. •Murdumine – on levimissuuna muutus teise keskkonda üleminekul. * Murdumist põhjustab levimiskiiruste erinevus. •Interferents – nähtus, kus kahe või enama liitumisel tekib uus lainemuster. *Samas faasis liituvad lained võimenduvad. *Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad. •Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
Füüsika-valgusõpetus 1. Geomeetriline optika on optika, kus valguslaine asemel kasutatakse vaguskiire mõistet 2. Valguskiireks nim joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda 3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole 7. Valguse üleminekul 1st keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinust suhe jääv suurus, mida nim kas absoluutseks v suhtelisekks murdumisnäitajaks 8. Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n = c / v 9
(kuni temperatuurini 20106 K), spektroskoopias, holograafias ja kirurgias.[1] Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne.[1] Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki.
b) Pikilained-lained, kus toimub võnkumine piki lainete levimissihti. c) Pinnalained-lained, mis levivad mööda millegi pinda, siis on lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 9. Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused.
muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 8. Iseloomusta interferentsi Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 9. Mida kirjeldab valguse murdumise seadus + valem Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 10. Nimeta spektraal aparaadid(3tk) iseloomustada 1te pikemalt Spektroskoop Spektrograaf Spektromeeter Nende aparaatide erinevus seisneb valguse registreerimise viisis. Spektrograafis registreeritakse valgust fotograafiliselt. Spektrid jaotakse tekke põhjuse järgi kiirgus või siis neeldumis spektoriteks. 11
võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisseadus: n=sin a/sin b n-suhteline murdumisnäitaja I lang-, murd. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal II lang- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks konstantne suurus ehk muutumatu suurus. Absoluutne murdumisnäitaja- vaakumi suhtes Seaduspärasused:
s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t v = = f - laine pikkus , T võnkeperiood , f- sagedus T Lainetega kaasnevad nähtused Lainete peegeldumine Kaja Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Peegelduvad kõik lained sõltumata liigist Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents Interferents nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju erinev liituvate lainete kujust Samas faasis liituvad lained võimenduvad ja vastand faasis nõrgenevad Tekkimiseks peab olema sama sagedus ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda
tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. c n= V Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. v1 sin n 2 ns = = = v2 sin n1 ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest.
Nt: veelaine, valgus. Üldiselt tekivad ristilained kahe keskkonna lahustus pinnal, nt vesi ja maa. Pikilaine-laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Nt: heli, enamus ühtlases keskkonnas levivaid laineid. Lainet iseloomustavad võnkeampliuut, periood ja sagedus. Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Peegeldumine- laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Laine murdumine- laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents- nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. Avaldub selles, et mõnes keskkonna punktis lained liitumisel võimendavad üksteist, teistes aga nõrgendavad. Samas faasis olevad lained võimendavad üksteist, vastasfaasis nõrgendavad. Käiguvahe- kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus. Max ja min tekkimisel määrab ära lainete käigu vahe ja lainepikkus.
21. Lainete difraktsioon on lainete paindumine 22. Difraktsiooniks nimetatakse seda kui lained läbivad tõkestatud ala. 23. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 24. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 25. Valguse (lainete) murdumine-valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal.
inimkehas võib olla tervisele kahjulike tagajärgedega. Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Millist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks? Laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutsne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda Sõnasta valguse murdumisseadus? Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna
Sõnasta peegeldumisseadused . Tee joonis Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Peegeldumisseadus: 1) valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga 2) langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 16. Millist nähtust nimetatakse murdumiseks? Sõnasta murdumisseadused. Tee joonis Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisseadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis. 2) langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus. 17. Milles seisneb Doppleri efekt? Kuidas peab liikuma laineallikas vaatleja suhtes, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud? Välja venitatud? Kuidas muutub meist eemalduva
vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Ühe osakese korral on rõngaid raske näha valguse foonil, mis langeb ekraanile otse. Kui kiirte teele panna suur hulk kaootiliselt asetsevaid osakesi, siis difraktsioonipildi intensiivsus suureneb, kusjuures intensiivsuse jaotus on samasugune kui ühe osakese puhul. Difraktsiooninurk (otsese ja difrageerunud kõrvale kaldunud kiirtekimbu levimissuuna vaheline nurk) sõltub valguse lainepikkusest ja on seda suurem, mida väiksemad on osakeste mõõtmed. Kui valguse levikut takistavate osakeste tumedate rõngaste jaoks: ja heledate rõngaste jaoks, läbimõõt on d ja valguse lainepikkus on ,siis rõngaste nurkdiameetreid i kirjeldavad valemid: sin 3 = 2,22 / d sin1 = 1.22 / d sin 4 = 2,68 / d sin 2 = 1,64 / d , Rõngad on nummerdatud alates esimesest sisemisest tumedast rõngast. Kasutades
Periood: aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T, ühik 1s. Sagedus: võngete arv ajaühikus. Tähis f, ühik 1Hz, valem f=1/T. Hälve: võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis x, ühik 1m. Amplituud: maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0, ühik 1m. Laine: võnkumise edasikanne ruumis. Ristlaine: osakesed võnguvad risti laine levimissuunaga. Näiteks vee pinnalained. Pikilaine: osakesed võnguvad piki laine levimissuuna. Näiteks helilained. Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos: Ideaalne gaas: selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja selle muutumine: Molekul: Siseenergia: keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Tähis U. Temperatuur: füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga.
amplituud-suurim hälve, sagedus-ajaühikus tehtavate (täisringide) arv, periood-(täisringi) sooritamise aeg, laine-aineosakeste liikumine, lainefront-piir, kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud, lainepikkus-kahe teineteiselel lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, interferents-lainete liitumine, difraktsioon-laine painub tõkete taha, peegeldumine-laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda, murdumine-laine levimissuuna muutumist ühest keskkonast teise üleminekul. l 2 · Valemeid koos tähistega: pöördenurk = r , nurkkiirus = t , =
.. korda suurema sagedusega. Resonants tähendab keha võnkeamplituudi suurenemist, mis tekib välismõju muutumissageduse kokku langemisel keha oma võnkesagedusega. Liigid: mehaaniline, akustiline, elektriline, tuumaresonants jne. Resonants on sageli ohtlik, võivad puruneda masina osad, ehituse konstruktsioonid. Kasutatakse ära muusikas, sageduse mõõtmisel. Lainete levimisel esinevad nähtused: 1)Peegeldumine peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgad . 2)Murdumine-levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Põhjus on kiiruste erinevus. 3)Interferents-energia ümber jaotumine, lainete liitumisel. Kui kohtuvad harjad ja põhjad, võnkumine sumbub. Kui kohtuvad lainete harjad või põhjad, võnkumine tugevneb. 4)Difratsioon-kõrvale kaldumine sirgjoonelise levimise teel. Esineb väikeste avade ja tõkete juures, mis muutuvad uute sekundaarlainete allikaks.
valguskiired on üksteisest sõltumatud, valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlastes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks
stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki.Sobiva lainepikkusega valgus võimendub optiivselt aktiivses keskkonnas. Peeglite tõttu
Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus.
näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? ©anmet
©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused,
©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused,
valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga valguse murdumise seadus, kiirte pööratuvuse seadus, valgus levib sirgjooneliselt ühtlasetes keskkondades 35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel- Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad
samasse keskkonda, kust tuli. Langemisnurk on nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk on nurk peegelduva kiire ja pinnaristsirge vahel. Valguse peegeldumisseadused: 1. langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis lahutuspinnale tõmmatud pinna ristsrige on ühes tasandis. 2. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Tasapeegel on peegel, mille pind on tasapind. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumine valguse üleminekul hest keskkonnas teise. Laine murdumine on laine levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge on ühes tasandis. 2. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on
Kuu eri faasid tekivad seetõttu, et Kuu on kerakujuline ja Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa. Täiskuu on näha, kui Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa. Täiskuu on näha, kui Päike valgustab Kuud vaatleja poolt. Poolkuud on näha siis, kui Päike valgustab Kuud vaatleja suhtes küljelt. Kuusirp on näha siis, kui Päike valgustab Kuu Maa-poolset osa vähem kui Kuu tagakülge. Valguse murdumiseks nim valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast murdumist. Murdumisnurga moodustavad murdunudkiir ja pinna ristsirge. Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole. Valguse levimisel keskkonda, kus valguse kiirus on suurem, murdub vaalgus pinna ristsirgest eemale.
on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv (ja mida kõrgem on spektrijärk), seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas spektromeetrites ja monokromaatorites. 58. Loomulik ja polariseeritud valgus. Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised. Kui mingi siht on natukene rohkem eelistatud, siis on tegu osaliselt polariseeritud valgusega. Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega. Elektrivektori korrastatud võnkumised osutuvad üldjuhul asümmeetriliseks levimissuuna kui telje suhtes. Reeglina ongi polarisatsioon ristlaine telgsümmeetria rikkumine levimissuuna suhtes.
Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus. Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse kiiruse muutumine murdumisel- murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. Lainepikkuse muutumine murdumisel- valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et
Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse murdumise põhjuseks on valguse levimise kiiruse erinevus eri ainetes. Murdumisnurka tähistatakse gammaga γ . Langemisnurk on endiselt a. Valguse üleminekul tihedamasse keskkonda e kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole ja vastupidi. Valguse levimise pööratavus: valguse levimise suuna muutmisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse täielik
Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed. Seda kasutatakse : Päikeseprillides (et vähendada lumelt, järvelt peegeldunud valguse tugevust. Kuna nendelt tulnud valgus on juba polariseeritud) 3D-prillid (kindel E-vektor peab minema kindlalt poolt läbi) 59. Valguse intensiivsus. Näitab valgusenergia hulka, mis langeb mingile pindalale mingi ajaühiku jooksul. 60. Valguse murdumine. Valguse murdumine on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. 61. Sisepeegeldus. Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguselevimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku peegeldumise piirnurgast, mille tõttu murdumisnurk on 90o ehk murdunud kiir kulgeb piki keskkondade piirpinda. Joonis:
Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel? Kiirus muutub keskkond 1 (kus valgus parajasti on) ja keskkond 2 (kuhu valgus siseneb) jagatisel (keskkond1/keskkond2), kiiruse vastuse annab ka teada kui mitu korda väheneb lainepikkus. 68. Milline lainet (ja võnkumist) iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel? Valguslaine sagedus on muutumatu igas keskkonnas. 69. Sõnasta valguse murdumisseadus ja tee joonis. Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. ns on suhteline murdumisnäitaja, kuna kaks keskkonda võivad väga erinevad olla 70. Mida näitab absoluutne murdumisenäitaja? Murdumisnäitaja, mis on vaakumi suhtes 71. Mida näitab suhteline murdumisnäitaja? Murdumisnäitaja, mis on kahe keskkonna vahel 72. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks? Aine absoluutse murdumisenäitaja
võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. koherentsus kahe laine lainepikkus on sama ja nende faaside suhe on ajas muutumatu. valguse difraktsioon nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Valguse ja aine vastastikmõju valguskiir - igas ruumi punktis, vaid ühes suunas leviv valguslaine. valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. murdumine - Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. murdumisnurk - pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. murdumisseadus langemisnurga ja murdumis nurga siinuste suhe on antud keskkonna jaoks jääv suurus. suhteline murdumisnäitaja võrdne langemis ja murdumisnurga siinuste suhtega. absoluutne murdumisnäitaja antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumis suhtes. dispersioon aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest
Mis on laine? - võnkumiste edasikandmised ruumis, tunnused: *liikumine või muutmine; *millegi tasakaalu häirimine; *kannab edasi energiat mitte ainet 7.Mis võib olla laineallikas? Mis tingimustel laine levib? - Laineallikaks võib olla igasugune võnkuv keha. Võnkumised saavad tekkida ja edasi kanduda vaid keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu (elastsed keskkonnad) 8. Lainete liigitus ja nende iseloomustus. - Levimissuuna järgi: *ristlained; *pikilained võnketasand võnketasand Laine Laine levimise siht levimise siht Laineid liigitatakse N: laine veepinnalka lainefrondi kuju järgi: *pinnalained; N: heli*keralained;
kuuleme enda tekitatud heli hetke pärast uuesti. Mõnes suures ruumis võib heli üsna kauaks kõlama jääda. Tegemist on helilainete peegeldumisega. • Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine Jõudes teise keskkonda, võib laine selles edasi levida. Seejuures levimissuund sageli muutub. Tegemist on laine murdumisega. Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. • Kui kaks lainet on kohtumisel samas faasis (võnkumine on samas
Huygensi printsiibi kohaselt on iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Koherentsed lained on lained, kui üksikuist lainetest tingitud võnkumiste faaside vahe on keskkonna igas punktis ajas muutumatu. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Valguskiir on igas ruumi punktis vaid ühes suunas leviv valguslaine ehk elektromagnetlaine. Valguse murdumine on levimissuuna muutumine. Murdumisseadus: sin/sin=const. Murdumisnäitaja on see konstant. Tähis n. Valem: n=v /v (v - valguse kiirus keskkonnas, kust valgus tuleb ; v - valguse kiirus keskkonnas, kuhu valgus läheb) Absoluutne murdumisnäitaja: kui keskkonnaks, kust valgus tuleb, on vaakum. n =c/v (c valguse kiirus vaakumis) Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna (selle, kuhu valgus läheb) abs. murdumisnäitaja n suhe esimese keskkonna (selle, kust valgus tuleb) abs
varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumine - valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. Murdumisseadus - langev kiir,murdunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv. Keskkond on optiliselt tihedam, kui valguse kiirus temas on väiksem.Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse keskkonda,murdub ta pinna ristsirge poole. Täielik peegeldus - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis
Võrrand teiseneb järgmisele kujule: x2/a2+y2/b2-2xy/ab *cos=sin2. §47. Laine kirjeldamine. Kui elastse kk.-na (tahke, vedela, gaasilise) ühes kohas panna kk.-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed
annaabi.ee 
