loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus. Silmad võivad olla natukene teistsugused, kui tavaliselt. 2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
Teatamiskohustuslikud ohtlikud loomataudid Liikmesriigi valikul tõrjutavad loomataudid Zoonoosid 27. Olulisemad infektsioonhaigused veistel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: suu-ja sõrataud, sinikeel. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: hullu lehma tõbi, brutselloos, tuberkuloos, veiste enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 28. Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk.
ja kui mingi hull haigus on juba sees (nt suu- ja sõrataud), siis leviku ennetamiseks nakatunud loomade hukkamine, inimeste piiratud liikumine farmist farmi. 28. Olulisemad infektsioonhaigused veistel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: suu-ja sõrataud, sinikeel. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: hullu lehma tõbi, brutselloos, tuberkuloos, veiste enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos. Majanduslikult olulised infektsioonid: hingamisteede infektsioonid, seedetrakti infektsioonid, sigivust mõjutavad infektsioonid. 29 . Olulisemad infektsioonhaigused sigadel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: vesikulaarsed haigused – suu-ja sõrataud, sigade vesikulaarhaigus, vesikulaarne eksanteem; sigade klassikaline katk, sigade aafrika katk.
), Veekogu sisse- ja väljavoolu Reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine Kehtestud nõuded joogiveele, Suplusveele: Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus, amobioos jne. Paratüüfus Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad(pimedaks jäämine) Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki) Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas.
Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid/vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai).
Tipp või platoo kulminatsioon Langev osa regression 6. Progresseeruv ja punktepideemia (Näited). Progresseeruv epideemia kui haigustekitaja kandub edasi otsese või kaudse kontaktiga. Nt suu- ja sõrataudi epideemia. Punktepideemia suur hulk loomi on nakatunud ühel ajal ja lühikesel perioodil kokkupuute ühise allikaga. See on tüüpiline nende haigustele, millega saad nakatuda sööda ja vee kaudu. Haigus ei levi esmasest koldest edasi. Nt leptospiroos 7. Endeemilise haiguse mõiste ja näited. Haigusjuhud võivad esineda regulaarselt. Sellist haigust esineb teatud madalal tasemel kogu aeg. Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli
HSV) vastased antikehad, samuti võib valepositiivseid tulemusi saada autoimmuunhaiguste korral (süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit). Positiivne või kahtlane test peab olema kinnitatud IgG ja IgM immunobloti abil. Alati ei välista valepositiivsust ka immunoblot-meetod. MOLEKULAARNE ANALÜÜS. Mitmed PCR ja hübridisatsioonimeetodite variandid, mis määravad uuritavas materjalis B.burgdorferi DNA-d. Leptospiroos HAIGUSETEKITAJA Leptospira interrogans. 0 0 NB! Optimaalne kasvutemperatuur on 280C – 300C, võib kasvada temperatuuril 11 C – 13 C. Leptospiroosi tekitaja võib säilida vees nädalaid ja kuid. Inimene nakatub enamasti veega, mis on kontamineerunud loomade uriiniga. Ohustatud kontingendiks on maaparandustöölised, kalamehed, põllumehed, sõdurid jne.
Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus
Riskipopulatsioon on uriin-kontamineeritud ojade, jõgede ja seisva veega kokkupuutujad, töö tõttu talunikud, lihakäitlejad, veterinaarid. Infektsioon üle maailma. Sagedasem soojadel kuudel kokkupuute tõttu puhkusel. Virulentsus. • Otsene invasioon ja replikatsioon kudedes • Immuunkompleks-glomerulonefriit. Haigused. • Enamasti kliinilise väljenduseta, ainult antikehade kaudu tõestatav. • Kerge viiruslaadne sündroom. • Süsteemiline leptospiroos aseptilise meningiidiga. Anikteeriline vorm. Inkubatsiooniperioodile (2-26 päeva) järgneb gripilaadne periood 3-7 päeva. Leptospirad liikvoris, veres, paljudes organites. Enamasti esinevad peavalu, lihasvalu, palavik, pooltel juhtudel iiveldus/oksendamine/diarröa, esineb ka kuiva köha, konjunktiviiti, lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist. • Ülepiiriline haigus (Weili haigus) vaskulaarse kollapsi, trombotsütopeenia, verejooksude, maksa ja neerude funktsioonihäiretega
haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse sattunud mikroobide (emist on poegimisel abistatud, pole kinni peetud puhtusnõuestest) tõttu võib emisel tekkida emakapõletik e metriit, mis põhjustab hiljem emaka limaskesta kroonilise põletiku (endometriit) Sperma bakteriaalne saastatus - Madala viljakuse ja suure embrüonaalse suremuse põhjuseks võib olla ka sperma bakteriaalne saastatus (kunstliku seemenduse korral)
VESI · Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele · Veevõrgu kaudu levivatest haigustest soolenakkushaigused · Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Peale vee maitse- ja lõhnamuutuste toodavad toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate akuutne mürgitus LC50 on 0,01-0.5 mg/kg. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas · Veega levivad haigused · Koolera, kõhulahtisustõbi , paratüüfus, poliomüeliit, askarioos, leptospiroos ja trihhotsefaloos · Vee kasutamisega seotud haigused · Trahoomehk silmamarjad, leismanioos · Vees elavad haigustekitajad · Skistosomoos, drakunkuloos · Veega seotud putukad · Aafrika tsupanomoos ehk unitõbi, malaaria, filarioos ehk niitustõbi, onkotseriasis, kollapalavik, Denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST · Alumiinium Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas.
annaabi.ee 
