Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja töövõimet ja võivad põhjustada president võivad sattuda erinevate poliitiliste valitsuskriise. jõudude kätte 9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe? Enamusdemokraatia Leppedemokraatia Iseloomulik on, et ühel poliitilisel jõul selge Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud (Põhjamaad, Eesti jt). Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda).
huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu
Demokraatia liigid: otsene demokraatia (kõik omavad võimalus osaleda) kaudne demokraatia (inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu) osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud) tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele) deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust.
5)Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu 14 6)Elistlik demokraatia poliitikud on ettevõtjad,kes pakuvad inimestele erinevaid tegevuspakette ühiselu korraldamiseks, võimuküsimusi otsustagu spetsialistid või poliitikud, mitte tavainimesed 7)Leppedemokraatia püütakse saavutada võimalikult paljude osapoolte üksmeel küsimuste lahenduse osas 1 Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? 2 Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia tunnused: · kodanikeks on suur osa täiskavanuist · kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine · ametikandjate valimine · vabad ja ausad valimised · üldine valimisõigus
poliitikute vahel. Nõrgad küljed: · Presidentalism - seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolude võimalikkus. Parlamendi enamus ning presidendi amet võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. · Parlamentarism - võivad tekkida paljuparteilised koalitsiooni valitsused. See nõrgestab täitevvõimu ja põhjustab valitsuskriisi. Vähemusvalitsuste lühiaegsus. Parlamendi ja valitsuse konfliktid. Enamus- ja leppedemokraatia. Valitsuskõlblikus Politoloogia on püüdnud parlamentaarriike jaotada kahte põhiliiki: 1. Enamusdemokraatia. 2. Leppedemokraatia. Enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus. Enamusdemokraatia on tavaliselt omane maadel, kus on: 1. Puhas kahepartei süsteem (Uus-Meremaa). 2. Kaks suurt erakonda, millest ühel on paralmendis enamus, kas üksinda või koos mõne väiksema liitlasparteiga (Saksamaa).
- Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet 133. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? - See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke - See ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri 134. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel - Otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes 136. Institutsioon on: - Reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad 137. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: - Põhinemine pädevusel - Hierarhilisus - Ekspertotsused 138. Legislatuuride allakäik tähendab:
6. Autoritaarset reziimi iseloomustavad: a. sõjaväe autonoomia, b. sõjaväe allutatus, c. vabad valimised, d. inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus, e. ideoloogia. 7. Totalitaarset reziimi iseloomustab: a. sõjaväe autonoomia, b. totaalne revolutsioon, c. kodanike väline rahulolu, d. kodanike sisemine rahulolu, e. parlamendi oluline roll 8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad (Dahl): a. väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele. 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuli a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d
Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu esindajate kaudu; esindusdemokraatia Tööstusdemokraatia anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nende tahet osaleda demokraatia teostamises ja töömotivatsiooni Osalusdemokraatia arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikutelt. Seejuures arvamuse avaldamist soodustatakse, meelitatakse välja Leppedemokraatia püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks;
10. Sultanismiks nimetatakse valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet. 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? -See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke; see ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri. 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse osalusdemokraatiaks. 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel ja otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes. 14. Missugused on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale? -Meedia-ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte; inimesed-kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam
saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi puhul on oluline ka see, kui palju on riigis erakondi ja kui suured nad on. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatia ja leppedemokraatia. Enamusdemokraatia puhul on ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis riikides on olemas kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiat iseloomustab see, et valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt). Küsimusele, kas demokraatia ikka on nii hea, nagu seda tihti rõhutatakse, võib vastata Winston Churchilli 1947
esindusdemokraatiaks. Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Leppedemokraatia - püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. (Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia) 68. Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada. 69
® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike
erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e. valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka
Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada
alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa 7 Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks, mis võib küll laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni
annaabi.ee 
