Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku
metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on
Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust. Valikraie tegemiseks tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puuud.
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu
umbes viiskümmend seeneliiki. Eesti lehikseente hulgas on sääraseid senistel andmetel teada kümmekond. Lepavahelik (Paxillus filamentosus s.l., foto 2) on ühe Eesti tavalisema seene tavavaheliku (P. involutus) lähisugulane ning sarnaneb sellega ka väliselt. Kui tavavahelik on mükoriisselt seotud ilmselt kõigi meie puuliikidega ja seetõttu väga laia ökoloogilise amplituudiga, siis lepavahelikku leiame augustis ja septembris sageli, kohati väga rohkesti, ainult lepikute kõigis kasvukohatüüpides. Laia ökoamplituudiga liigi näide Hallhunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Seega kannatab ta väga äärmuslikke temperatuure -30 kraadist kuni 30 kraadini. Kasutatud kirjandus: · http://www
Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Viimase kümne aasta jooksul on okaspuuressurssi kasutatud juurdekasvule lähedases koguses. Nõudluse kasvades puidu kasutamiseks energeetikas võib prognoosida lehtpuuressursi (nt seni vähem kasutatud hall-lepikute) senisest aktiivsemat kasutamist Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas 12
Allikas: Välitööd – metoodika ja praktika. Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust).
puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask 31%; ja kolmandal kohal kuusk 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi (ehk vääriselupaiga tunnused) kehtestab keskkonnaminister määrusega
kurb pilt (joonis 10): näeme, et optimaalsest on asi väga kaugel. Kui k o g u raie jääbki optimaalse mahu piiridesse või seda pole eriti palju ületatud, siis näiteks mändi on aastatel 19992001 raiutud 2,1 miljoni asemel 2,7 miljonit tihumeetrit aastas ning kuuske 3,2 miljoni asemel 5,8 miljonit. See, et lehtpuud on raiutud tunduvalt vähem kui võiks, ei korva kuidagi okaspuu üleraiet. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus vähenevad kõigi puuliikide varud, välja arvatud hall-lepikute oma [2, 14]. Rahvuslik rikkus kahaneb. Kui metsa on nimetatud rahvuslikuks rikkuseks ning võrreldud ka pangaga, siis on huvitav vaadata, kuidas mõjub praegune poliitika metsa väärtusele, väljendatuna rahas (joonis 11). Metsa väärtus on leitud Saksa erastamisagentuuris kasutatava metoodika järgi: kogu mets hinnati vastavuses metsamaterjali hindadele (RMK keskmised hinnad vahelaos) ning seejärel lahutati saadud summast võimalikud ülestöötamiskulud
kahjustatud enamik ja suur osa puid seest mädad. Sanglepp, levikult kuues puuliik, moodustab 3,1% puistute pindalast ja 4,9% kasvava metsa tagavarast. Sanglepikute keskmine vanus on 51 aastat ja hektaritagavara 248 m3. Sanglepp eelistab keskmise viljakusega niiskeid kasvukohti, kasvab sageli jõe- ja ojalammidel. Esineb nii puhtpuistutena, kuid ka segus kasega. Hall-lepp on pioneerliik metsastunud põllumaadel, moodustades 8,6% puistute pindalast ja 7,1% kasvava metsa tagavarast. Hall-lepikute keskmine vanus on 30 aastat ja keskmine hektaritagavara 172 tihumeetrit. Hall-lepp on olulistest puuliikidest kõige madalakasvulisem, mistõttu puistu 25 meetrine keskmine kõrgus on üldjuhul saavutamatu. Vaatamata suhteliselt väikesele kõrgusele on parimate lepikute hektaritagavara kuni 350 m3. Valdavalt kasvavad hall-lepikud parasniisketes viljakates kasvukohtades. Männi kõrval on ta kõige enam puhtpuistuna kasvav puuliik, kuid moodustab ka segapuistuid, eelkõige koos kasega
hakkasid ka mitmed stepipäritolu taimed, sest kliima oli kuiv. Subatlantiline periood 500 aastat e.Kr. - praegu, kliima niiskem ja jahedam kui eelmisel perioodil. Turba juurdekasv kiirenes, rabamännikute pindala on oluliselt suurenenud, arumetsade soostumise arvelt suurenes rabastunud metsade osatähtsus veelgi, seoses järvede veetaseme tõusuga on kasvanud ka madalsoode pindala, seal kasvab enamasti kasemets, hakkasid kujunema rabamassiivid ja laukad. Kuusemetsad taandusid mõneti, lepikute osatähtsus suurenes. Meie ajaarvamise alguses saavutas kuusk Eesti territooriumil oma teise maksimumi. Kuusikute kõrval omasid suurt tähtsust ka männikud, mis tol ajal kasvasid üldjoontes samades piirkondades kui praegu- liivase lähtekivimiga muldadel, eriti Kagu-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Eesti metsade areng on sõltuvalt veereziimist, mullastikust, reljeefist ja reast teistest teguritest olnud küllaltki eriilmeline. Selged erinevused on kõrg-Eesti ja hiljem mere alt vabanenud
kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest. Puistute tagavara: Puistute üldtagavara ja tagavara juurdekasv jagunevad enamuspuuliikide lõikes peaaegu samuti nagu nende poolt hõivatud pindala, vaid haavikute tagavara moodustab puistute üldtagavarast palju suurema osa kui nende pindala üldpindalast. Sama võib öelda ka haavikute ja hall-lepikute tagavara juurdekasvu kohta. Kolme majanduslikult kõige olulisema puuliigi - männi, kuuse ja kase - enamusega puistute seas on suurima tootlikkusega kuusikud. 5. Mootorsaagide keti höövelhamba külgtera ja põhjatera nurkade suurused kraadides. Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur. Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast.
Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga).
) vastsed. Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad 50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum) viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad. Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku (Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid. Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu". 2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk
Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku
annaabi.ee 
