ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V., ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes" , 2002, lk. 25.) Pinnas ja jääkreostus Saastatud pinnas muutus eriti akuutseks seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Pinnase saastumist põhjustavad: · põlevkivi aherainemägedest leostuvad saasteained; · soojuselektrijaamade tuhabasseinidest ja põlevkivikeemia ettevõtete jäätmehoidlatest väljauhutud saasteained; · naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides; · endistel militaaraladel paiknenud ja paiknevad kemikaalid ja muud ohtlikud jäätmed; · keskkonnanõudeid eirates rajatud kütusehoidlad (naftasaadused, põlevkiviõlid) ja
saadakse nitraatioon mis taimedele omastatav.; Denitrifikatsioon- Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise
8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt
biotsiidides. 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit.
mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile lähevad ammooniumiühendid mullas nitrifitseerivate bakterite kaasabil üle lämmastikushappeks ja edasi lämmastikhappeks. Selle tulemusena muld hapustub. Tähtsamad tahked lämmastikväetised: 1) Ammooniumnitraat, 34.35% N. Sisaldab nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikku suhtes 1:1. Ammooniumioonid seotakse hästi mullas. Nitraatioone mullas ei seota, need küll leostuvad kiiresti, kuid on ka väga kiiresti taimede poolt omastatav. Hügroskoopne. Säilitamise ajal ei tohiks kokku puutuda orgaaniliste väetiste või vedelate kütte- ja määrdeainetega, tekib isesüttimise- ja plahvatusoht. Bioloogiliselt happeline, füsioloogiliselt neutraalne väetis. NH4+ No3- nitrifikatsiooniprotsess 2) Karbamiid e. kusiaine, 45-46% N. Erandlik väetis, kuna see on ainuke tööstuslikult toodetav orgaaniline väetis
Pilet 10. 1. Levinumad mullad. Nende kujunemine. Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
Lämmastikväetised ja nende kasutamine Lämmastikväetiste tootmisel on aluseks õhulämmastik. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: - 1. nitraatväetised – lämmastik esineb nitraadina (NO 3 ), nad on hästi lahustuvad, kiire toimega kuid ka kiiresti leostuvad. Kasutatakse peamiselt kasvuaegse väetisena. + 2. ammooniumväetised – lämmastik esineb ammooniumina (NH 4 ) või ammoniaagina (NH3). On kergesti omastatavad (on võimalik omastada pikema aja vältel). Väljauhtumine on väiksem, kuna seotakse mõningal määral mullaosakestega (savi). 3. ammooniumnitraatväetised – sisaldavad nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikku. Enam kasutatakse ammooniumnitraati. 4
74. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Atsidofiilid = eelistavd happelist keskkonda ( optimaalne pH 1 -5.5) Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees, happelistes kuumaveeallikates ja happelistes muldades. Seal leidub atsidofiilseid mikroobe. Alkalifiilid = optimaalne pH 8.5-11.5 Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Põlevkivikaevanduste heitveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. 75. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Proteus mirabilise ja Ureaplasma 76. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime?
vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
Taliraps. Kui põhku jääb palju põllule, siis võib nelja lehe staadiumis teatud kasvuseisak ilmneda. Lühikese ajaga võivad lehed punakas-violetseks värvuda. Taliraps vajab enne talvitumist 80 100 kg lämmastikku, et oma juurekava korralikult välja arendada. Küntud pindadel jätkub tavaliselt piisavalt mineraliseerunud lämmastikku, et vajadust katta. Kui aga künnita variandil mikroorganismid suurt kogust põhku hakkavad lagundama, võivad kogu vaba lämmastiku siduda. TOITAINED. Leostuvad? Lenduvad? Otsekülv. Suuremad poorid tagavad hea infiltratsiooni. Sademetevesi tungib paremini mulda. Ecomat kergader Kasutatakse silinderhõlma, mis kindlustab kiire ja efektiivse mulla pööramise. Koostöös spetsiaalsete taimejäänuste (silur)-nugadega lükatakse taimejäänused allapoole ja viil pööratakse 180° Kui küntakse tavaviisi 20 25 cm sügavuselt, siis võib mulla huumusbilanss osutuda negatiivseks. Kui
Imepisike pall – jõgede ja järvede magevesi läbimõõt 56km 5. Keemilised elemendid Taimed saavad keemilised elemendid algselt mullast. Na ja Cr – vajalikud ainult loomadele. Kloriidid – taimedele kahjulikud. K – vajalik vaid õistaimedele. N ja P – Olulisimad vees, eriti maismaaveekogudes elavatele organismidele N: Kõik lämmastikku sisaldavad soolad dissotseeruvad lihtsalt, leostuvad vesilahuses mullast välja. Taimed elavad sümbioosis bakteritega, kes suudavad lämmastikku siduda. P: Fosfor on küllaltki kapriisne, annab teatud tingimustel liikumatuid ühendeid. See sõltub mulla reaktsioonist. Mullal neutraalne pH – kõik on ok Mullal neutraalselt kõrgem/madalam pH – tekivad liikumatud kompleksid, mis pole taimedele kättesaadavad. Suuremas koguses on kõigil elusorganismidel vaja makroelemente, Mikroelemente on vaja
_ Pliiakud tehas Sillamäel _ Elavhõbeda lambid AS MASP _ Vanaõli Tootsi Turbatööstus, mõned katlamajad _ Naftaproduktidega reostunud pinnas puhastatakse kompostimisväljakutel PINNASE PARANDAMINE _ Eestis reostunud pinnas nõukogude sõjavae aladel (Tartu, Tapa, Pärnu lennuväljad), põlevkivikeemia tööstuspiirkond. _ Maapind on reostunud kütustega, kantserogeensete toksiliste ainetega fenoolid. Tuhamägedest leostuvad välja sadevetega. _ Nende maade kasutamine on piiratud, väärtus madal. _ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad, tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine). Meetodid _ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine _ Saasteaine hävitamine kohapeal põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil)
reageerivad pH muutusele söötne värvi muutumisega. Kasutatakse näiteks metüülpunast, broomtümoolsinist jmt. Kui käärimiskeskkonnas langeb pH teatud tasemele, siis lülituvad sisse mehhanismid, mis viivad neutraalsete produktide tekkele. Näiteks võihapebakteritel hakkab vöihappe asemel moodustuma butanooli, atsetooni, etanooli ja butaandiooli. Alkalifiilid Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Kaevandusveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Uriini leelistumine uropatogeenide Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise uriinist ja neeru- ja põiekivide tekke. Inimese mao limaskestal elav Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Batsillide hulgas on palju alkalifiile, näiteks B. firmus ja B. licheniformis. Bacillus
annaabi.ee 
